Maori

Estonian

Proverbs

30

1¶ Ko nga kupu a Akuru tama a Iakehe; ko te poropititanga. I korero taua tangata ki a Itiere, ki a Itiere raua ko Ukara,
1Massalase Aguri, Jake poja sõnad; nõnda ütleb see mees Iitielile, Iitielile ja Uukalile:
2He pono ko ahau te mea poauau rawa o nga tangata, kahore hoki he matauranga tangata i roto i ahau.
2'Kui ma olen ka rumalam meestest ja mul ei ole inimmõistust
3Kihai hoki ahau i whakaakona ki te whakaaro nui, kihai ano i mohio ki te Mea Tapu.
3ja ma ei ole õppinud tarkust, aga pühade teadmist ma tean.
4Ko wai kua piki atu ki te rangi, a heke mai ai ano? Ko wai kua pupu i te hau ki roto ki ona ringa? Na wai i takai nga wai ki roto ki tona kakahu? Na wai i whakapumau nga pito katoa o te whenua? Ko wai tona ingoa, a ko wai hoki te ingoa o tana tam a, ki te mohiotia e koe?
4Kes on läinud taevasse ja on sealt alla tulnud? Kes on kogunud tuule oma pihkudesse? Kes on mähkinud vee vaibasse? Kes on paigale pannud kõik maaääred? Mis on ta nimi ja mis on ta poja nimi? Küllap sa tead!
5Ko nga kupu katoa a te Atua he mea whakamatau: he whakangungu rakau ia ki te hunga katoa e whakawhirinaki ana ki a ia.
5Jumala iga sõna on selge, tema on kilbiks neile, kes otsivad kaitset temalt.
6Kaua e tapiritia etahi kupu ki ana, kei riria e ia tou he, a ka kitea koe he tangata korero teka.
6Ära lisa midagi tema sõnadele, et ta ei võtaks sind vastutusele ja sina ei jääks valelikuks!
7¶ E rua nga mea kua inoia e ahau i a koe; kaua ena e kaiponuhia i ahau i mua i toku matenga;
7Kaht asja ma palun sinult, ära neid mulle keela, enne kui ma suren:
8Whakamataratia atu i ahau te horihori me te korero teka; kaua e homai te rawakore ki ahau, te taonga ranei; whangaia ahau ki te kai e rite ana maku:
8pettus ja valekõne hoia minust eemal, vaesust ega rikkust ära mulle anna, toida mind aga vajaliku leivaga,
9Kei makona ahau, a ka whakakahore ki a koe, ka mea, Ko wai a Ihowa? Kei rawakore ranei ahau, a ka whanako, ka whakahua noa hoki i te ingoa o toku Atua.
9et ma küllastudes ei hakkaks salgama ega ütleks: 'Kes on Issand?' või et ma vaeseks jäädes ei hakkaks varastama ega patustaks oma Jumala nime vastu.
10¶ Kaua e korerotia te pononga ki tona ariki, kei kanga ia i a koe, a ko koe e he.
10Ära laima sulast ta isandale, et ta ei kiruks sind ja sina ei jääks süüdlaseks!
11Tera te whakatupuranga, he kanga ta ratou i to ratou papa, kahore hoki e manaaki i to ratou whaea.
11On neid, kes neavad oma isa ega õnnista oma ema.
12Tera te whakatupuranga, he ma ki ta ratou na titiro, otira kahore ano kia horoia atu to ratou paru.
12On neid, kes iseenese silmis on puhtad, kuid ei ole oma saastast puhtaks pestud.
13Tera te whakatupuranga, Na, te whakakake o o ratou kanohi! Kua whakarewaina ake hoki o ratou kamo.
13On neid - ah, kui ülbed on nende silmad ja kui kõrgele on tõstetud nende silmalaud.
14Tera te whakatupuranga, ko o ratou niho ano he hoari, ko o ratou niho purakau ano he maripi, hei horo i te hunga iti i runga i te whenua, i nga rawakore hoki i roto i nga tangata.
14On neid, kelle hambad on mõõgad ja lõualuud noad, et süüa viletsaid maalt ja vaeseid inimeste hulgast.
15¶ E rua nga tamahine a te ngate, ko ta raua karanga, Homai, homa. E toru nga mea e kore rawa e makona, ae ra, e wha nga mea e kore e ki, Kati:
15Verekaanil on kaks tütart: 'Anna! Anna!' Kolm asja on, mis ei saa täis, neli, mis ei ütle: 'Küllalt!':
16Ko te rua tupapaku; ko te kopu pakoko; ko te whenua kihai i pukuwaitia; a ko te ahi e kore nei e ki, Kati.
16surmavald, viljatu üsk, maa, mis ei saa küllaldaselt vett, ja tuli, mis iialgi ei ütle: 'Aitab!'
17Ko te kanohi e whakahi ana ki te papa, e whakahawea ana ki te whakarongo ki tona whaea, ma nga raweni o te awaawa ia e tikaro, a ma nga pi ekara e kai.
17Silma, mis irvitab isa ja põlgab ema sõna kuulamist, peavad kaarnad jõe ääres välja nokkima ja kotka pojad sööma.
18¶ E toru nga mea he whakamiharo rawa, e kore e taea e ahau, ae ra, e wha kahore e mohiotia e ahau:
18Kolm asja on mulle väga imelised, jah, neli on, mida ma ei mõista:
19Ko te huarahi o te ekara i te rangi; ko te huarahi o te nakahi i runga i te kamaka; ko te huarahi o te kaipuke i waenga moana; a ko te huarahi o te tangata ki te kotiro.
19kotka tee taeva all, mao tee kalju peal, laeva tee keset merd ja mehe tee neitsi juurde.
20He pera ano te huarahi o te wahine puremu; ka kai ia, a ka horoi i tona mangai, a ka ki, Kahore aku mahi he.
20Niisugune on abielurikkuja naise tee: ta sööb ja pühib suu puhtaks ning ütleb: 'Ma pole kurja teinud!'
21E toru nga mea e korikori ai te whenua, a e wha, he mea e kore e manawanuitia e ia:
21Kolme asja all väriseb maa, jah, nelja all, mida see ei suuda taluda:
22Ko te pononga ina whakakingitia ia; ko te wairangi hoki ina makona i te taro;
22sulase all, kui ta saab kuningaks, ja jõleda all, kui tal on külluses leiba,
23Ko te wahine whakarihariha ina whiwhi i te tane; a ko te pononga wahine ina tuku iho mana nga mea a tona rangatira.
23vihatud naise all, kui ta saab mehele, ja teenija all, kui ta kõrvale tõrjub oma emanda.
24¶ E wha nga mea ririki i runga i te whenua, he nui noa atu ia nga whakaaro:
24Need neli on küll kõige pisemad maa peal, aga ometi on nad targemad kui targad:
25Ko nga popokorua ehara i te iwi kaha, heoi e mea ana i te kai ma ratou i te raumati;
25sipelgad on väeti hulk, ometi valmistavad nad suvel oma leiva;
26Ko nga koni, he iwi ngoikore, heoi e hanga ana i o ratou whare ki te kamaka;
26kaljumägrad on jõuetu hulk, ometi teevad nad oma kodud kaljusse;
27Ko nga mawhitiwhiti, kahore o ratou kingi, heoi haere ropu ana ratou katoa;
27rohutirtsudel ei ole kuningat, ometi lähevad nad kõik rühmadena välja;
28Ko te mokomoko, ko ona peke hei pupuri mana; otiia kei roto ia i nga whare kingi.
28sisalikku võib püüda kätega, ometi leidub teda kuninga paleedes.
29¶ E toru nga mea, he tau ta ratou hikoi, ae ra, e wha he huatau ki te haere:
29Neid on kolm, kelle astumine on rühikas, jah, neljal on rühikas käik:
30Ko te raiona, ko te mea kaha rawa o nga kararehe, e kore nei e tahuri mai i te aroaro o tetahi;
30lõvi, kangelane loomade seas, kes ei tagane kellegi eest;
31Ko te kuri horo; ko te koati toa ano hoki; a ko te kingi, kahore nei tetahi e maranga ake ki a ia.
31uhkeldav kukk või sikk, ja kuningas, kes sammub oma rahva ees.
32Ki te mea he mahi kuware tau i a koe i whakaneke ake ai i a koe, ki te mea ranei i whakaaro kino koe, kopania tou ringa ki tou mangai.
32Kui sa oled hoobeldes rumal olnud, siis mõtle järele, käsi suu peal!
33He pono hoki ki te hurihia te waiu ka puta mai he pata, a ki te kowiria te ihu ka puta mai he toto: waihoki ki te akina te riri ka puta he whawhai.
33Sest piima kirnumisest saab võid, nina nuuskamisest tuleb verd ja viha õhutamisest puhkeb riid.'