¹¶ Ko nga kupu a Kingi Remuera; ko te poropititanga i whakaakona ai ia e tona whaea.

¹Lemueli, Massa kuninga sõnad, millega ta ema teda õpetas:

²He aha, e taku tama? He aha, e te tama a toku kopu? A he aha, e te tama a aku kupu taurangi?

²'Mis oleks mul sulle öelda, mu poeg, mu üsa poeg, mu tõotuste poeg?

³Kaua e hoatu tou kaha ki nga wahine, ou ara hoki ki te mea whakangaro o nga kingi.

³Ära anna oma rammu naistele, oma teid nende hooleks, kes hävitavad kuningaid!

⁴Ehara ma nga kingi, e Remuera, ehara ma nga kingi te inu waina; ehara hoki ma nga rangatira te mea, Kei hea he wai kaha?

⁴Ei sünni kuningail, Lemuel, ei sünni kuningail juua veini ega vürstidel himustada vägijooki,

⁵Kei inu ratou, a ka wareware ki te ture, a ka whakapeau ke i te whakawa o te tangata e tukinotia ana.

⁵et nad juues ei unustaks seadust ega väänaks kõigi vaeste õigust.

⁶Hoatu he wai kaha ma te tangata e tata ana te marere, he waina hoki ki nga wairua pouri:

⁶Andke vägijooki norutajale ja veini sellele, kelle hing on kibestunud,

⁷Tukua ia kia inu, kia wareware ai ki tona rawakore, a kore ake he mahara ki ona mate.

⁷et ta jooks ja unustaks oma vaesuse ega mõtleks enam oma vaevale!

⁸Kia puaki tou mangai mo te wahangu, i te whakawakanga o te hunga katoa kua waiho mo te mate.

⁸Ava oma suu keeletu heaks, õiguse tegemiseks kõigile põlatuile!

⁹Kia puaki tou mangai, whakaritea te whakawa i runga i te tika, tohea te tohe a te ware, a te rawakore.

⁹Ava oma suu, mõista õiglast kohut, tee õigust viletsale ja vaesele!

¹⁰¶ Ko wai e kite i te wahine e u ana tona pai? Ko tona utu hoki kei runga noa atu i to nga rupi.

¹⁰Tubli naine on palju enam väärt kui pärlid. Kes leiab tema?

¹¹Ka whakapono te ngakau o tana tane ki a ia, a kahore ona hapanga i te taonga.

¹¹Ta mehe süda loodab tema peale ja tulust ei ole tal puudust.

¹²He pai tana e mea ai ki a ia, kahore hoki he kino, i nga ra katoa e ora ai ia.

¹²Kogu oma eluaja teeb ta mehele head ja mitte kurja.

¹³E kimi ana ia i te huruhuru hipi, i te muka, a ka ngakau nui te mahi a ona ringa.

¹³Ta muretseb villu ja linu ning töötab virkade kätega.

¹⁴Ko tona rite kei nga kaipuke o nga kaihokohoko; e mauria mai ana e ia tana kai i tawhiti.

¹⁴Ta on kaupmehe laevade sarnane: ta toob oma leiva kaugelt.

¹⁵E maranga ana hoki ia i te mea e po tonu ana, a hoatu ana e ia he kai ma tona whare, he mahi hoki e rite ana ma ana kotiro.

¹⁵Ta tõuseb, kui on alles öö, ja annab oma perele rooga ja määratud osa oma teenijaile.

¹⁶E whakaaroaro ana ia ki tetahi mara, a ka hokona e ia: whakatokia ana e ia he mara waina, he hua na ona ringa.

¹⁶Ta soovib põldu ja hangib selle, oma käte viljast ta istutab viinamäe.

¹⁷E whitiki ana ia i tona hope ki te kaha, e mea ana i ona takakau kia pakari.

¹⁷Ta paneb enesele vöö kõvasti vööle ja teeb oma käsivarred tugevaks.

¹⁸Ka kite ia he pai tana i hokohoko ai: e kore tana rama e mate i te po.

¹⁸Ta märkab, et ta tulemused on head: ei kustu öösel ta lamp.

¹⁹Ka totoro atu ona ringa ki te mea takai miro, ka pupuri ona ringa ki te pou muka.

¹⁹Ta paneb oma käed koonlapuu külge ja ta pihud hoiavad kedervart.

²⁰Ka wherahia tona ringa ki te ware; ae ra, ka totoro atu ona ringa ki te rawakore.

²⁰Ta avab oma pihu viletsale ja sirutab vaestele mõlemad käed.

²¹E kore ia e wehi i te hukarere mo tona whare; no te mea kua kakahuria tona whare katoa ki te ngangana.

²¹Ei ta karda lund oma pere pärast, sest kogu ta perel on kahekordsed riided.

²²Oti ake i a ia te whatuwhatu he whariki mona; he rinena pai, he papura ona kakahu.

²²Ta valmistab enesele vaipu, ta riietus on linane ja purpurpunane.

²³E mohiotia ana tana tane i nga kuwaha, ina noho tahi ia ki nga kaumatua o te whenua.

²³Ta mees on tuntud väravais, kui ta istub maa vanemate hulgas.

²⁴E hanga ana e ia he rinena pai, a hokona atu ana; e hoatu ana e ia he whitiki ki nga kaihoko.

²⁴Ta valmistab ja müüb särke ning annab kaupmeestele vöösid.

²⁵He kaha, he honore ona kakahu; a e kata ana ia ki nga ra o muri atu.

²⁵Ta riided on tugevad ja ilusad ja ta vaatab rõõmsalt tulevikku.

²⁶He nui ona whakaaro ina puaki tona mangai; kei tona arero te ture o te atawhai.

²⁶Ta avab oma suu targasti ja tema keelel on sõbralik õpetus.

²⁷Ka ata tirohia e ia nga ara o tona whare, e kore ano ia e kai i te taro o te mangere.

²⁷Ta valvab tegevust kojas ega söö laiskuse leiba.

²⁸Ka whakatika ana tamariki, a he kupu manaaki ta ratou mona; Tana tane hoki, ka whakamoemiti ano ia ki a ia, ka mea:

²⁸Ta pojad tõusevad ja nimetavad teda õnnelikuks, ja ta mees ülistab teda:

²⁹He tokomaha nga tamahine i u te pai o ta ratou mahi, otiia hira ake tau i a ratou katoa.

²⁹'Palju on tütarlapsi, kes töös on tublid, aga sina ületad nad kõik!'

³⁰He mea teka noa te manako, he mea horihori te ataahua: tena ko te wahine e wehi ana i a Ihowa, ko ia e whakamoemititia.

³⁰Võluvus on petlik ja ilu on tühine, aga naine, kes Issandat kardab, on kiiduväärt.

³¹Hoatu ki a ia o nga hua o ona ringa; a ma ana mahi ia e whakamoemiti i nga kuwaha.

³¹Andke temale ta käte vilja ja tema teod ülistagu teda väravais!'