¹¶ Whakawhetai ki a Ihowa, karanga atu ki tona ingoa: whakapuakina ana mahi ki waenganui o nga iwi.

¹Tänage Issandat, kuulutage tema nime, tehke teatavaks rahvaste seas tema teod!

²Waiata ki a ia, himene ki a ia: korerotia ana mahi whakamiharo katoa.

²Laulge temale, mängige temale, kõnelge kõigist tema imedest!

³Whakamanamana ki tona ingoa tapu: kia hari te ngakau o te hunga e rapu ana i a Ihowa.

³Kiidelge tema pühast nimest, rõõmutsegu nende süda, kes otsivad Issandat!

⁴Rapua a Ihowa me tona kaha: rapua tonutia tona mata, ake ake.

⁴Nõudke Issandat ja tema võimsust, otsige alati tema palet!

⁵Maharatia ana mahi whakamiharo i mahia e ia; ana merekara me nga whakaritenga a tona mangai,

⁵Meenutage tema tehtud imetegusid, tema imetähti ja tema huulte kohtuotsuseid,

⁶E nga uri o Aperahama, o tana pononga, e nga tama a Hakopa, e ana i whiriwhiri ai.

⁶te Aabrahami, tema sulase sugu, te Jaakobi, tema valitu lapsed!

⁷Ko Ihowa ia, ko to tatou Atua; kei te whenua katoa ana whakaritenga.

⁷Tema, Issand, on meie Jumal, tema kohtuotsused on igal pool maailmas.

⁸¶ Mahara tonu ia ki tana kawenata ake ake, ki te kupu i kiia iho e ia ki te mano o nga whakatupuranga.

⁸Ta peab igavesti meeles oma lepingut, sõna, mille ta on andnud tuhandele põlvele,

⁹Ki tana i whakarite ai ki a Aperahama, ki tana oati hoki ki a Ihaka;

⁹lepingut, mille ta on sõlminud Aabrahamiga, ja oma vannet Iisakile.

¹⁰A whakapumautia iho e ia hei tikanga ki a Hakopa, hei kawenata mau tonu ki a Iharaira.

¹⁰Ta seadis selle Jaakobile määruseks, Iisraelile igaveseks lepinguks.

¹¹I a ia ra i mea, Ka hoatu e ahau ki a koe te whenua o Kanaana hei wahi pumau mo koutou.

¹¹Ta ütles: 'Sinule ma annan Kaananimaa, see on teie pärisosa!',

¹²I te mea he hunga torutoru ratou: ae ra, he iti rawa, he manene ano ki reira.

¹²kui neid oli väike hulgake ja nad olid seal ainult pisut aega ning võõrastena elanud.

¹³I a ratou e haereere ana i tenei iwi ki tera atu iwi, i tetahi rangatiratanga ki tetahi iwi ke;

¹³Ja nad rändasid rahva juurest rahva juurde, ühest riigist teise rahva juurde.

¹⁴Kihai ratou i tukua e ia kia tukinotia e te tangata: he whakaaro ano ki a ratou i riria ai e ia nga kingi.

¹⁴Tema ei lasknud ühtegi inimest neile liiga teha ja ta nuhtles nende pärast kuningaid:

¹⁵I mea ia, Kei pa ki aku i whakawahi ai: kei kino ki aku poropiti.

¹⁵'Minu võituid ärge puudutage ja ärge tehke kurja minu prohvetitele!'

¹⁶I karangatia e ia te matekai ki te whenua: whati katoa i a ia te tokotoko, ara te taro.

¹⁶Ja ta kutsus nälja maa peale, lõpetas kõik leivajätku.

¹⁷I tonoa e ia he tangata i mua i a ratou; i hokona a Hohepa hei pononga:

¹⁷Ta läkitas nende eele mehe: Joosep müüdi orjaks.

¹⁸I whakamamaetia ona waewae ki te mekameka: takoto ana ia i te rino;

¹⁸Tema jalgu vaevati pakus, ta kaelgi pandi raudu,

¹⁹A puta noa tana kupu: whakamatautauria ana ia e te kupu a Ihowa.

¹⁹kuni Issanda sõna läks täide, tema kõne tegi ta puhtaks.

²⁰I tono te kingi, a wetekina ana ia; ara te kingi o nga iwi, a tukua ana ia.

²⁰Siis kuningas läkitas ja päästis ta lahti, rahvaste valitseja laskis ta valla.

²¹A meinga ana ia e ia hei ariki mo tona whare, hei rangatira mo ona taonga katoa;

²¹Ta pani tema isandaks oma koja üle ja kogu oma omandi valitsejaks,

²²Hei herehere i ana rangatira ua pai ia, hei ako i ana kaumatua ki te whakaaro.

²²nõnda et ta oma tahtmist mööda võis sundida tema vürste ja õpetada tarkust tema vanemaile.

²³I haere mai ano a Iharaira ki Ihipa: a noho ana a Hakopa ki te whenua o Hama.

²³Nõnda tuli Iisrael Egiptusesse ja Jaakob elas võõrana Haami maal.

²⁴Na ka tino whakanuia e ia tana iwi: a ka meinga ratou kia kaha ake i o ratou hoariri.

²⁴Ja Issand suurendas väga oma rahvast ning tegi ta tugevamaks tema rõhujaist.

²⁵¶ I whakakoarotia e ia to ratou ngakau kia kino ki tana iwi, kia mahi lhianga ki ana pononga.

²⁵Ta pani ahistajate südame vihkama oma rahvast, ja salakavalust pidama tema sulaste vastu.

²⁶I tonoa e ia a Mohi, tana pononga, raua ko Arona, ko tana i whiriwhiri ai.

²⁶Ta läkitas Moosese, oma sulase, ja Aaroni, kelle ta oli valinud.

²⁷Whakaputaina ana e raua ana tohu i waenganui i a ratou, he merekara i te whenua o Hama.

²⁷Nemad tegid tema tunnustähti ja imetegusid Haami maal.

²⁸I tukua e ia te pouri, a kua pouri: kihai ano ratou i whakakeke ki ana kupu.

²⁸Ta läkitas pimeduse, tegi maa pimedaks, ja nad ei tõrkunud vastu tema sõnale.

²⁹I whakaputaia ketia e ia o ratou wai hei toto; a mate ake i a ia a ratou ngohi.

²⁹Ta muutis nende veed vereks, ta suretas nende kalad.

³⁰I whakangahue ake to ratou whenua i te poroka, i roto i nga whare moenga o o ratou kingi.

³⁰Nende maa kubises konnadest, nende kuningate kambriteski oli neid.

³¹I whai kupu ia, a puta ana mai nga pokai namu: me te kutu i o ratou kainga.

³¹Ta käskis, ja siis tuli parme ja sääski kogu nende maadele.

³²I tukua iho e ia ki a ratou te whatu hei ua, me te ahi mura ki to ratou whenua.

³²Ta andis neile rahet vihma asemel ja saatis tuleleeke nende maale.

³³I pakia ano e ia a ratou waina me a ratou piki; a whatiwhatiia ana e ia nga rakau o o ratou kainga.

³³Ta lõi maha nende viinapuud ja viigipuud ning murdis kõik puud nende maal.

³⁴I korero ia, a puta ana mai te mawhitiwhiti me te moka, te taea te tatau.

³⁴Ta käskis, ja tuli lugematul arvul rohutirtse ja söödikuid,

³⁵A kainga katoatia ana nga otaota o to ratou whenua; pau ake nga hua o to ratou oneone.

³⁵ja need sõid kõik rohu nende maal ja neelasid nende põllu vilja.

³⁶I whakamatea katoatia ano hoki e ia nga matamua o to ratou whenua, te muanga o to ratou kaha.

³⁶Tema lõi maha ka kõik esmasündinud nende maal, kõik nende mehejõu esmikud.

³⁷A whakaputaina mai ana ratou e ia, me te hiriwa, me te koura, kahore hoki he mea tuoi i roto i ana iwi.

³⁷Siis ta viis nad välja koos hõbeda ja kullaga, ega olnud ühtegi, kes oleks komistanud nende suguharude seas.

³⁸Na hari ana a Ihipa i to ratou haerenga; i mau hoki to ratou wehi ki a ratou.

³⁸Egiptus rõõmustas nende ära minnes, sest hirm nende pärast oli teda vallanud.

³⁹I horahia e ia te kapua hei hipoki, me te ahi hei whakamarama i te po.

³⁹Tema laotas pilve nende katteks ja tule valgustama ööd.

⁴⁰I inoi ratou, a homai ana e ia te koitareke; a ka makona ratou i te taro o te rangi.

⁴⁰Nad palusid, ja ta tõi vutte ning söötis nende kõhud täis taeva leivaga.

⁴¹I wahia e ia te kohatu, a ka pakaru mai nga wai: rere ana i nga wahi maroke, koia ano kei te awa.

⁴¹Ta avas kalju ja vesi jooksis; see jooksis jõena põuasel maal.

⁴²I mahara hoki ia ki tana kuputapu, ki a Aperahama ano, ki tana pononga.

⁴²Sest tema pidas meeles oma püha sõna ja oma sulast Aabrahami.

⁴³A whakaputaina mai ana e ia tana iwi i runga i te hari, ana i whiriwhiri ai i runga i te koa.

⁴³Nõnda ta viis välja oma rahva rõõmutsemisega ja oma valitud hõiskamisega.

⁴⁴A homai ana e ia ki a ratou nga whenua o nga tauiwi: a riro ana i a ratou nga mauiuitanga o te iwi;

⁴⁴Ja ta andis neile paganarahvaste maad ning nad pärisid rahvahõimude töövaeva,

⁴⁵Kia puritia ai e ratou ana tikanga, kia mau ai ki ana ture. Whakamoemititia a Ihowa.

⁴⁵et nad peaksid tema määrusi ja hoiaksid tema Seadust. Halleluuja!