1¶ He waiata; he pikitanga. I karanga ahau ki a koe, e Ihowa, i roto i nga hohonu.
1Palveteekonna laul. Põhjatuist sügavusist hüüan ma sinu poole, Issand!
2E te Ariki, whakarongo mai ki toku reo: kia anga mai ou taringa ki toku reo inoi.
2Issand, kuule mu häält, sinu kõrvad pangu tähele mu anumise häält!
3Me i maharatia e koe nga kino, e Ihowa, ko wai, e te Ariki, e tu?
3Kui sina, Issand, peaksid meeles kõik pahateod, kes siis, Issand, püsiks?
4Otira he muru hara tau, e wehingia ai koe.
4Kuid sinu käes on andeksand, et sind kardetaks.
5¶ E tatari ana ahau ki a Ihowa; e tatari ana toku wairua: e tumanako ana hoki ahau ki tana kupu.
5Ma ootan Issandat, mu hing ootab, ja ma loodan tema sõna peale.
6Ko te taringa o toku wairua i te Ariki nui atu i to te hunga e whanga ana ki te ata; ae, i to te hunga e whanga ana ki te ata.
6Mu hing ootab Issandat enam kui valvurid hommikut, kui valvurid hommikut.
7E Iharaira, kia tumanako ki a Ihowa, kei a Ihowa hoki te mahi tohu, a kei a ia te hokonga nui.
7Iisrael, looda Issanda peale, sest Issanda juures on heldus ja tema juures on rohke lunastus!
8A mana a Iharaira e hoko i roto i ona he katoa.
8Ja tema lunastab Iisraeli kõigist tema pahategudest.