¹¶ I te taha o nga wai o Papurona, noho ana tatou i reira, ae, tangi ana tatou, ia tatou i mahara ai ki Hiona.

¹Paabeli jõgede kaldail, seal me istusime ja nutsime, kui mõtlesime Siionile.

²Whakairia ake e tatou a tatou hapa ki runga ki nga wirou i waenganui o reira.

²Remmelgate otsa, mis seal olid, me riputasime oma kandled.

³No te mea i tono i reira te hunga nana tatou i herehere ki etahi waiata i a tatou, me te hunga nana tatou i tukino i tono mai he hari i a tatou, i mea mai, Waiatatia mai ki a matou tetahi o nga waiate o Hiona.

³Sest seal küsisid meilt meie vangiviijad laulu sõnu ja meie piinajad rõõmulaule: 'Laulge meile Siioni laule!'

⁴Me pehea matou ka waiata ai i te waiata a Ihowa i te whenua tauhou?

⁴Kuidas me võime laulda Issanda laulu võõral pinnal?

⁵Ki te wareware ahau ki a koe, e Hiruharama, kia wareware toku ringa matau ki tana mahi.

⁵Kui ma sind unustan, Jeruusalemm, siis ununegu mu parem käsi!

⁶Ki te kore ahau e mahara ki a koe, kia piri toku arero ki toku ngao; ki te kore ahau e whakanui i Hiruharama ki runga ake i taku mea i tino hari ai.

⁶Jäägu mu keel kinni suulae külge, kui ma sinule ei mõtleks, kui ma ei paneks Jeruusalemma oma ülemaks rõõmuks!

⁷¶ E Ihowa, maharatia nga tama a Eroma i te ra o Hiruharama; ta ratou meatanga, Whakahoroa, whakahoroa, a taea rawatia ano tona turanga.

⁷Tuleta meelde, Issand, Jeruusalemma hukatuse päeva Edomi laste vastu, kes ütlesid: 'Kiskuge maha, kiskuge alusmüürini maha, mis on temas!'

⁸E te tamahine o Papurona, meake nei whakangaromia, ka hari te tangata e utua ai koe mo tau i mea ai ki a matou.

⁸Paabeli tütar, sa laastatav! Õnnis on see, kes sulle tasub sedamööda, kuidas sa meile oled teinud.

⁹Ka hari te tangata e hopu ana, e ta ana i au mea nohinohi ki runga ki te kohatu.

⁹Õnnis on see, kes võtab su väikesed lapsed ja rabab nad vastu kaljut.