¹¶ He waiata, he himene ma nga tama a Koraha. Ki te tino kaiwhakatangi. Maharata Reanoto. He Makiri na Hemana Eterahi. E Ihowa, e te Atua o toku whakaoranga, he tangi taku ki tou aroaro i te ao, i te po.

¹Korahi laste laul ja lugu. Laulujuhatajale: kurval viisil laulda; esralase Heemani õpetuslaul.

²Kia tae atu taku inoi ki tou aroaro: whakatitahatia mai tou taringa ki taku tangi.

²Issand, mu pääste Jumal, päeval ma kisendan, öösel ma olen sinu ees.

³Kua ki hoki toku wairua i te pouri, a e whakatata ana toku ora ki te reinga.

³Tulgu mu palve sinu ette, pööra oma kõrv mu halisemise poole!

⁴Kua taua tahitia ahau me te hunga e heke ana ki te rua; e rite ana ahau ki te tangata kahore ona awhina!

⁴Sest mu hing on täis õnnetust ja mu elu on jõudnud surmavalla lähedale.

⁵I maka ki waenga i nga tupapaku, me he tangata i patua e takoto ana i te urupa, kahore nei e maharatia e koe i muri; he mea momotu ke ratou na tou ringa.

⁵Mind arvatakse nende liiki, kes lähevad alla hauda; ma olen nagu mees, kellel ei ole rammu!

⁶Kua whakatakotoria ahau e koe ki te rua i raro riro, ki te pouri, ki nga rire.

⁶Olen valla lastud surnute juurde, just nagu mahalöödud, kes lebavad hauas, keda sa enam ei meenuta, kes sinu käest on lõigatud ära.

⁷E pehia ana ahau e tou riri, e pakia ana hoki e koe ki au ngaru katoa. (Hera.

⁷Sina oled mind pannud kõige sügavamasse hauda, pimedasse paika, suurtesse sügavustesse.

⁸Kua whakamataratia atu e koe oku hoa kia tawhiti i ahau: kua meinga ahau e koe hei mea whakarihariha ki a ratou: kua uakina mai ahau, a kahore e puta ki waho.

⁸Su vihaleek lasub mu peal, ja kõigi oma lainetega vaevad sa mind. Sela.

⁹Kua he toku kanohi i te tangihanga: e karanga ana ahau ki a koe, e Ihowa, i nga ra katoa, kua totoro hoki oku ringa ki a koe.

⁹Mu tuttavad oled sa ajanud minust eemale ja oled mind teinud neile jäleduseks, ma olen kinni ega pääse välja.

¹⁰¶ Tera ranei koe e mahi merekara ki nga tupapaku? E ara koia te hunga kua mate ki te whakamoemiti ki a koe? (Hera.

¹⁰Mu silmad on otsa jäänud mu viletsuse pärast; sind, Issand, ma hüüan appi kogu päeva, ma laotan välja oma käed sinu poole.

¹¹Ka kauwhautia ranei tou aroha i roto i te urupa? tou pono i roto i te ngaromanga?

¹¹Kas sina teed imet surnutele? Või tõusevad kadunud üles sind kiitma? Sela.

¹²E matauria koia au mea whakamiharo i roto i te pouri? tou tika i te whenua o te warewaretanga?

¹²Kas jutustatakse hauas sinu heldusest, kadupaigas sinu ustavusest?

¹³Ko ahau ia kua karanga ki a koe, e Ihowa: a i te ata ka tae atu taku inoi ki tou aroaro.

¹³Kas tuntakse pimeduses sinu imetöid ja su õiglust unustusemaal?

¹⁴He aha, e Ihowa, i panga ai toku wairua e koe? He aha i huna ai tou mata ki ahau?

¹⁴Aga mina hüüan sind appi, Issand! Ja mu palve jõuab vara su ette.

¹⁵No toku tamarikitanga ake ano i pakia ai ahau, i whakahemohemo ai: i ahau e pehia ana e au whakawehi, ka pororaru noa iho.

¹⁵Miks sina, Issand, heidad ära mu hinge ja paned oma palge mu eest varjule?

¹⁶I tika tou riri nui ma runga i ahau; kua haukotia ahau e au mea whakawehi.

¹⁶Ma olen vilets ja vaagun hinge oma noorusest alates, ma kannan su ränki lööke, olen nõutu.

¹⁷Ano he wai ratou ki te karapoti i ahau i te ra roa nei; hui tahi ratou ki te taiawhio i ahau.

¹⁷Sinu vihaleegid käivad mu üle, su rängad löögid muserdavad mind;

¹⁸Kua wehea e koe kia tawhiti atu i ahau te hoa hei aroha mai, me oku hoa ki roto ki te pouri.

¹⁸need ümbritsevad mind nagu vesi iga päev, need tiirlevad mu ümber üheskoos.

¹⁹Sa oled minust eemale ajanud mu armastajad ja mu sõbrad; mu tuttavaks on pimedus.