¹¶ He Makiri na Etana Eterahi. Ka waiatatia e ahau nga mahi tohu a Ihowa ake ake: ka whakapuakina e toku mangai tou pono ki nga whakatupuranga katoa.

¹Esralase Eetani õpetuslaul.

²I mea hoki ahau, Ka hanga ake te mahi tohu mo ake tonu atu: ka whakapumautia e koe tou pono ki nga tino rangi ra ano.

²Ma laulan Issanda heldusest igavesti, ma kuulutan oma suuga su ustavust põlvest põlve.

³Kua whakarite kawenata ahau ki taku i whiriwhiri ai: kua oati ki taku pononga ki a Rawiri;

³Sest ma ütlen: Igaveseks sa ehitasid helduse, taevastesse sa rajasid oma ustavuse.

⁴Ka pumau i ahau ou uri ake ake: ka hanga tou torona ki nga whakatupuranga katoa. (Hera.

⁴'Ma olen teinud lepingu oma valituga, ma olen oma sulasele Taavetile vandunud:

⁵¶ Ka whakamoemiti ano nga rangi, e Ihowa, ki au mahi whakamiharo; ki tou pono hoki i roto i te whakaminenga o te hunga tapu.

⁵Ma kinnitan su soo igaveseks ja ehitan su aujärje põlvest põlve.' Sela.

⁶Ko wai oti i nga rangi hei rite mo Ihowa? Ko wai i roto i nga tama a te hunga nunui e rite ana ki a Ihowa?

⁶Ja taevad tunnistavad su imetegusid, Issand, ja sinu ustavust pühade koguduses.

⁷He Atua whakamataku rawa i roto i te whakaminenga o te hunga tapu, e wehingia ana i runga ake i a ratou katoa i tetahi taha, i tetahi taha ona?

⁷Sest kes on pilvedes Issanda taoline? Kes on Issanda sarnane Jumala laste seas?

⁸E Ihowa, e te Atua o nga mano, ko wai te mea kaha hei rite mou, e IHA? Hei rite ranei mo tou pono i tetahi taha ou, i tetahi taha?

⁸Jumal on kohutav pühade salajases kogus, ja ta on kardetav üle kõikide, kes teda ümbritsevad.

⁹Ko koe te kingi o te huamo o te moana: ka oho ona ngaru, ko koe hei whakamarino.

⁹Issand, vägede Jumal, kes on nii võimas kui sina, Issand? Ja sinu ustavus on sinu ümber.

¹⁰Mongamonga noa i a koe a Rahapa ano he tangata i patua: marara ana i a koe, i tou ringa kaha ou hoariri.

¹⁰Sina valitsed mere uhkust; kui ta oma lained tõstab, vaigistad sina need.

¹¹Nau nga rangi, nau te whenua: te ao me ona mea e hua ana i runga, nau ena i pumau ai.

¹¹Sina purustasid Rahabi nagu mahalöödu; oma vägeva käsivarrega sa pillutasid laiali oma vaenlased.

¹²Ko te raki me te tonga nau ena i hanga: ka hari a Taporo raua ko Heremona ki tou ingoa.

¹²Sinu oma on taevas ja sinu on ka maa; maailmale ja kõigele, mis seda täidab, oled sina rajanud aluse.

¹³He takakau marohirohi tou: he pakari tou ringa, rewa tonu tou matau ki runga.

¹³Põhja ja lõuna oled sina loonud; Taabor ja Hermon laulavad hõisates sinu nimele.

¹⁴Ko te tika me te whakawa te turanga o tou torona: e haere ana te mahi tohu me te pono i mua i tou aroaro.

¹⁴Sinul on vägev käsivars, tugev on sinu käsi, kõrge su parem käsi.

¹⁵¶ Ka hari te iwi e mohio ana ki te tangi whakahari: e haere ana ratou, e Ihowa, i te marama o tou mata.

¹⁵Õigus ja õiglus on su aujärje alus; heldus ja ustavus käivad su palge ees.

¹⁶E hari ana ratou ki tou ingoa i te roa o te ra: a ma tou tika ka kake ai ratou.

¹⁶Õnnis on rahvas, kes tunneb püha hõiskamist; nad käivad sinu palge valguses, Issand.

¹⁷Ko koe hoki te kororia o to ratou kaha: ma tau manako ano ka ara ai to matou haona.

¹⁷Sinu nimest rõõmutsevad nad iga päev, ja sinu õigluses nad ülendatakse.

¹⁸Na Ihowa hoki to matou whakangungu rakau: a na te Mea Tapu o Iharaira to tatou kingi.

¹⁸Sest sina oled nende tugevuse ilu, ja sinu hea meele pärast tõstetakse meie sarv kõrgele.

¹⁹¶ I korero moemoea koe i reira ki tau Mea Tapu, i mea, Kua hoatu e ahau he kaha ki runga ki tetahi marohirohi; kua whakanuia e ahau tetahi i whiriwhiria i roto i te iwi.

¹⁹Sest Issanda hoolel on meie kilp, ja Iisraeli Püha hoolel on meie kuningas.

²⁰Kua kitea e ahau taku pononga, a Rawiri: kua whakawahia ia e ahau ki taku hinu tapu:

²⁰Kord sa rääkisid nägemuses oma vagadega ning ütlesid: 'Ma olen pannud abi sangari kätte, ma olen valitu suureks tõstnud rahva hulgast.

²¹Ka u atu toku ringa hei awhina mona: ma toku takakau ano ia e whakakaha.

²¹Ma olen leidnud Taaveti, oma sulase, oma püha õliga olen ma tema võidnud.

²²E kore te hoariri e whai wahi ki a ia: e kore ano hoki te tama a te kino e tukino i a ia.

²²Teda toetab mu käsi kõvasti ja mu käsivars tugevdab teda.

²³Maku e tukituki ona hoariri ki tona aroaro: ka whiua e ahau te hunga e kino ana ki a ia.

²³Vaenlane ei saa teda üllatada ega ülekohtune inimene teda maha rõhuda,

²⁴Otira ka mau ki a ia toku pono me taku mahi tohu: a ma toku ingoa ka ara ai tona haona.

²⁴vaid mina taon puruks ta vaenlased ta eest ja löön maha tema vihkajad.

²⁵Maku ano tona ringa ka pa ai ki te moana: tona matau ki nga awa.

²⁵Ja mu ustavus ja mu heldus on temaga, ja tema sarv tõstetakse kõrgele minu nimes.

²⁶Ka karanga ia ki ahau, Ko koe toku Papa, toku Atua, te kohatu o toku whakaoranga.

²⁶Ja ma panen tema käe mere peale ja ta parema käe jõgede peale.

²⁷Ka waiho ano ia hei matamua maku ki runga ake i nga kingi o te whenua.

²⁷Tema hüüab mind: Sina oled minu Isa, mu Jumal, mu päästekalju!

²⁸Ka rongoatia e ahau taku mahi tohu mona ake tonu atu: ka mau tonu taku kawenata ki a ia.

²⁸Ent mina teen ta esmasündinuks ning kõige kõrgemaks kuningaks üle ilmamaa.

²⁹Ka meinga hoki e ahau ona uri kia mau tonu ake ake, tona torona ano ko nga ra o te rangi.

²⁹Ma hoian oma helduse temale igavesti ja mu leping temaga jääb püsima.

³⁰Ki te whakarerea e ana tamariki taku ture, a kahore e haere i aku whakaritenga;

³⁰Ma sean tema soo igaveseks ja tema aujärje nii kauaks kui taeva päevad.

³¹Ki te takahi ratou i aku tikanga; a kahore e pupuri i aku whakahau;

³¹Kui ta lapsed hülgavad mu Seaduse ega käi mu määruste järgi,

³²Katahi ka whaia ta ratou mahi tutu e taku rakau, o ratou kino e te whiu.

³²kui nad teotavad mu korraldusi ega pea mu käske,

³³Otira e kore e tangohia rawatia e ahau taku mahi tohu i a ia, e tuku ranei i toku pono kia he.

³³siis ma küll nuhtlen nende üleastumisi vitsaga ja nende pahategusid hoopidega,

³⁴E kore taku kawenata e takahia e ahau, e kore ano e whakarereketia te mea i puta i oku ngutu.

³⁴kuid oma heldust ma ei tühista ega tee valeks oma ustavust.

³⁵Kotahi aku oatitanga i toku tapu; e kore ahau e teka ki a Rawiri.

³⁵Ma ei riku oma lepingut ega muuda seda, mis on lähtunud mu huulilt.

³⁶Ka mau tonu tona uri ake ake; a ka rite tona torona ki te ra i toku aroaro.

³⁶Ma olen korra vandunud oma pühaduse juures; tõesti, ma ei valeta Taavetile.

³⁷Ka rite tona pumau ki to te marama ake ake: hei kaiwhakaatu pono ano i runga i te rangi. (Hera.

³⁷Tema sugu püsib igavesti ja tema aujärg nagu päike minu ees;

³⁸¶ Na kua panga nei koe, kua whakarihariha, kua riri ki tau i whakawahi ai.

³⁸nagu kuu peab ta jääma igavesti kindlaks ja nagu ustav tunnistaja pilvedes!' Sela.

³⁹Kua weriweri koe ki te kawenata ki tau pononga: kua whakanoaia e koe tona karauna, taka noa ki te whenua.

³⁹Ja ometi oled sa tema ära tõuganud ja ära põlanud, sa oled saanud täis raevu oma võitud mehe vastu.

⁴⁰Kua pakaruhia e koe ona taiepa katoa; whakamotitia iho e koe ona pa kaha.

⁴⁰Sa oled tühistanud oma sulase lepingu, sa oled maani häbistanud tema krooni.

⁴¹E pahua ana i a ia nga tangata katoa e tika ana i te ara: he tawainga ia na ona hoa tata.

⁴¹Sa oled kiskunud maha kõik tema müürid, sa oled tema kindlused teinud varemeiks.

⁴²Kua whakarewaina e koe te ringa matau o ona hoa whawhai: kua meinga e koe kia hari ona hoa whawhai katoa.

⁴²Kõik, kes seda teed mööda käivad, rüüstavad teda, ta on saanud teotuseks oma naabritele.

⁴³Ae, e ngore ana i a koe te mata o tana hoari: kihai ano koe i tautoko i a ia ki te tatauranga.

⁴³Sa oled suureks tõstnud tema rõhujate parema käe, sa oled rõõmustanud kõiki tema vaenlasi.

⁴⁴Kua whakamutua e koe tona kororia, kua maka tona torona ki raro ki te whenua.

⁴⁴Sa oled tagasi pööranud ka tema mõõgatera ega ole teda püsti hoidnud sõjas.

⁴⁵Kua poroa e koe nga ra o tona taitamarikitanga: kua hipokina ia e koe ki te whakama. (Hera.

⁴⁵Sa oled lõpetanud tema hiilguse ja oled lükanud maha tema aujärje.

⁴⁶Kia pehea te roa, e Ihowa, e whakangaro ai koe i a koe, ake tonu atu? Kia pehea te roa e toro ana tou riri ano he ahi?

⁴⁶Sa oled lühendanud tema nooruspäevi ja oled katnud teda häbiga. Sela.

⁴⁷Kia mahara ki te poto rawa o toku taima: he aha i hanga ai e koe nga tangata katoa hei kore noa iho?

⁴⁷Kui kaua sa, Issand, peidad ennast? Kui kaua su viha peab leegitsema nagu tuli?

⁴⁸Ko wai tena tangata e ora nei, a e kore e kite i te mate? E mawhiti koia i a ia tona wairua i te kaha o te reinga? (Hera.

⁴⁸Mõtle, kui lühike on mu eluiga! Kui tühisteks sa oled loonud kõik inimlapsed!

⁴⁹E te Ariki, kei hea au arohatanga o mua i oatitia ai e koe ki a Rawiri i runga i tou pono?

⁴⁹Kus on inimene, kes jääb elama ega näe surma, kes päästab oma elu surmavalla käest? Sela.

⁵⁰Maharatia, e te Ariki, te tawai ki au pononga; e mau nei ki toku uma te tawai a nga iwi nunui katoa:

⁵⁰Kus on su endised heldused, Issand, mis sa vandusid Taavetile oma ustavuses?

⁵¹Te tawai a ou hoariri, e Ihowa, ta ratou tawai nei ki nga hikoinga o tau i whakawahi ai.

⁵¹Mõtle, Issand, oma sulase teotusele kõigi suurte rahvaste poolt, mida ma kannan oma põues,

⁵²Kia whakapaingia a Ihowa ake ake. Amine, ae Amine.

⁵²millega sinu vaenlased sind, Issand, teotavad, kui nad teotavad su võitud mehe jälgi!

⁵³Tänu olgu Issandale igavesti! Aamen ja aamen!