¹¶ Nana, he ataahua koe, e toku hoa; nana, he ataahua koe; no nga kukupa ou kanohi i muri i tou arai: ko ou makawe, koia ano kei te kahui koati e takoto haere ana i te taha o Maunga Kireara.

¹'Vaata, sa oled ilus, mu kullake, vaata, sa oled ilus! Su silmad su loori taga on tuvid. Su juuksed on nagu kitsekari, kes laskub Gileadi mäelt.

²Ko ou niho, ano he kahui hipi uha katahi tonu ka oti te kutikuti, i haere mai i te horoi; rite katoa ratou i te mahanga, kahore hoki he mea pakoro i roto i a ratou.

²Su hambad on nagu kari pügatud lambaid, kes pesemiselt tulevad: neil kõigil on kaksikud ja ükski neist pole soota.

³Ko ou ngutu, ano he aho ngangana, ahuareka ana tou mangai: rite tonu ki tetahi wahi o te pamekaranete ou rahirahinga i muri i tou arai.

³Su huuled on nagu punane pael ja su kõne on armas. Otsekui granaatõuna lõiked on su oimud su loori taga.

⁴Rite tonu tou kaki ki te pourewa o Rawiri, he mea i hanga hei iringa mo nga patu, kei reira nei nga whakangungu rakau kotahi mano e iri ana, ko nga whakapuru tao katoa a te hunga marohirohi.

⁴Su kael on nagu Taaveti torn, mis kivikihtidena on ehitatud; tuhat kilpi ripub selle küljes, need kõik on kangelaste kilbid.

⁵Ko ou u e rua rite tonu ki nga kuao e rua, he mahanga na nga anaterope, e kai ana i waenga i nga rengarenga.

⁵Su kaks rinda on nagu kaks vasikakest, gaselli kaksikut, kes söövad liiliate keskel.

⁶I te mea kiano i matao noa te ra, a kiano i rere noa nga atarangi, ka haere ahau ki te maunga maira, ki te pukepuke parakihe.

⁶Kuni tuul kuulutab päeva ja varjud põgenevad, tahan ma minna mürrimäele ja viirukikünkale.

⁷He ataahua katoa koe, e toku hoa; kahore hoki ou koha.

⁷Sa oled täiuslikult ilus, mu kullake, ja sul pole ühtegi viga!

⁸¶ Taua ka haere atu i Repanona, e toku hoa, taua atu i Repanona: matakitaki ai i te tihi o Amana, i te tihi o Heniri raua ko Heremona, i te nohoanga o nga raiona, i nga maunga o nga reparo.

⁸Tule minuga Liibanonilt, pruut, tule minuga Liibanonilt! Astu alla Amana tipust, Seniiri ja Hermoni tipust, lõvide koobastest, pantrite mägedelt!

⁹Riro pu toku ngakau i a koe, e toku tuahine, e toku hoa: riro pu toku ngakau i tetahi o ou kanohi, i tetahi o nga mekameka whakapaipai o tou kaki.

⁹Sa oled pannud mu südame põksuma, mu õeke, mu pruut! Oled pannud mu südame põksuma ainsa pilguga silmist, ainsa lüliga oma kaelakeest.

¹⁰Ano te ataahua o tou aroha, e toku tuahine, e toku hoa! Ano te pai o tou aroha! nui atu i te waina: ko te kakara hoki o ou hinu, nui atu i nga kinaki kakara katoa.

¹⁰Ah, kui magus on su armastus, mu õeke, mu pruut! Su armastus on parem kui vein, kõigist palsameist parem on su õlide lõhn!

¹¹He honi kei ou ngutu, e toku hoa, e maturuturu ana; he honi, he waiu kei raro i tou arero: ko te kakara hoki o ou kakahu, koia ano kei te kakara o Repanona!

¹¹Su huuled tilguvad kärjemett, mu pruut, sul on keele all mesi ja piim, ja su riiete lõhn on otsekui Liibanoni lõhn!

¹²He kari kua oti te tutaki toku tuahine, toku hoa; he manawa whenua kua oti te papuni, he puna kua oti te hiri.

¹²Suletud rohuaed on mu õeke, mu pruut! Suletud rohuaed, pitseriga kinni pandud allikas.

¹³Ko nga mea e wana ana i a koe he kari pamekaranete, he pai whakarere nga hua; he hena, he rakau nara,

¹³Su väänded on granaatõunapuude aed valitud viljaga, hennapõõsaste ja nardidega -

¹⁴He nara, he hapirone, he karamu, he hinamona, me nga rakau parakihe katoa; he maira, he aroe, me nga mea nui katoa o nga kinaki kakara.

¹⁴nard ja safran, kalmus ja kaneel koos igasugu viirukipuudega, mürr ja aaloe koos kõige paremate palsamitega.

¹⁵¶ He puna koe no nga kari, he poka wai ora, he awa toto mai hoki no Repanona.

¹⁵Rohuaedade allikas on elava vee kaev, mis Liibanonilt voolab.'

¹⁶E ara, e te hauraro; haere mai hoki, e te tonga: pupuhi mai ki taku kari, kia rere ai nga kinaki kakara ki waho. Tukua taku e aroha nei kia haere mai ki tana kari, ki te kai i ana hua pai.

¹⁶'Ärka, põhjatuul, ja tule, lõunatuul! Puhu läbi mu rohuaia, et selle palsamilõhnad hoovaksid! Mu kallim tulgu oma rohuaeda ja söögu selle valitud vilja.'