1Til sangmesteren; av David; til ihukommelse.
1Laulujuhatajale: Taaveti laul patu tunnistamisel.
2Gud, kom for å utfri mig! Herre, skynd dig å hjelpe mig!
2Jumal, tõtta mind tõmbama välja hädast, Issand, rutta mulle appi!
3La dem som står mig efter livet, bli til skam og spott! La dem som ønsker min ulykke, vike tilbake og bli til skamme!
3Häbenegu ja kohmetugu nad kõik, kes püüavad mu hinge; taganegu ja jäägu häbisse need, kellele meeldib mu õnnetus!
4La dem som sier: Ha, ha, vende tilbake for sin skjensels skyld!
4Mingu tagasi oma häbi pärast, kes ütlevad: 'Paras, paras!'
5La dem fryde og glede sig i dig, alle de som søker dig, og la dem som elsker din frelse, alltid si: Høilovet være Gud!
5Olgu rõõmsad ja rõõmutsegu sinus kõik, kes otsivad sind; ja kes armastavad sinu päästet, need öelgu alati: 'Suur on Jumal!'
6For jeg er elendig og fattig; Gud, skynd dig til mig! Du er min hjelp og min frelser; Herre, dryg ikke!
6Aga mina olen vilets ja vaene: oh Jumal, tõtta mu juurde! Sina oled mu abi ja mu päästja; Issand, ära viivita!