1En sang ved festreisene. Herre, gi David lønn for hans møie,
1Toupa, David a haksat thuakna tengteng theihpih in;
2han som tilsvor Herren, gav Jakobs Veldige det løfte:
2Toupa kianga kichiam, Jakob mi hatpa kianga thu achiamdan;
3Jeg vil ikke gå inn i mitt huses telt, jeg vil ikke stige op på min sengs leie,
3Ka omna in ah ka lut het kei dia, ka lupna ah ka kah sam kei ding hi;
4jeg vil ikke unne mine øine søvn, mine øielokk slummer,
4Ka miten a sin ka phal kei dinga ka mit vunte leng a sit uh ka phal sam kei ding;
5før jeg finner et sted for Herren, en bolig for Jakobs Veldige!
5Toupa mun ding ka zon suah masiah, Jakob mi hatpa omna ding chiin.
6Se, vi hørte om den* i Efrata**, vi fant den i skogsbygden***. / {* d.e. paktens ark.} / {** 1MO 35, 19.} / {*** Kirjat-Jearim.}
6Ngaiin, a thu tuh Sphratathan-ah ka ja ua; sing gamah ka muta uhi.
7Vi vil komme til hans bolig, vi vil tilbede for hans føtters skammel.
7Amah omnate ah ka lut ding ua; a khe ngakna bulah chibai ka buk ding uhi.
8Reis dig, Herre, og kom til ditt hvilested, du og din styrkes ark!
8Toupa aw, thou inla, na khawl mun dingah lutin; nang toh na hatna bawm toh.
9La dine prester klæ sig i rettferd og dine fromme rope med fryd!
9Na siampute tuh diktatnain kivan uhenla; na mi siangthoute nuamsain kikou uhen.
10For Davids, din tjeners skyld vise du ikke din salvedes åsyn tilbake!
10Na sikha David jiakin na thaunilh mel tuh kiheisak nawn ken.
11Herren har svoret David en sann ed, som han ikke vil gå fra: Av ditt livs frukt vil jeg sette konger på din trone;
11Toupan David kiangah thutakin a kichiamta a; huai tuh a lehngatsan kei ding hi: na pumpi gaha mi laltutphah ka tusak ding.
12dersom dine barn holder min pakt og mine vidnesbyrd, som jeg vil lære dem, da skal også deres barn for all tid sitte på dine trone.
12Na taten ka thukhun leh ka thutheihsak, amau ka hilh ding a zuih uleh, a tate u leng khantawnin na laltutphah ah a tu jel ding uh, chiin.
13For Herren har utkåret Sion, han har attrådd det til sin bolig:
13Toupan Zion lah a tel ngala; a omna dingin a deih hi.
14Dette er mitt hvilested til evig tid; her vil jeg bo, fordi jeg har attrådd det.
14Hiai khantawn adinga ka khawlmun ding ahi: hiaiah ka om nilouh ding; ka deihlam ahi ngala.
15Dets mat vil jeg velsigne, dets fattige vil jeg mette med brød,
15A nek ding tampiin vual ka jawl dia; a mi gentheite uh tanghouin ka taisak ding hi.
16og dets prester vil jeg klæ med fryd.
16A siampute hotdamnain ka van dinga; a mi siangthoute nuamsain a kikoukou ding uhi.
17Der vil jeg la et horn vokse op for David, gjøre i stand en lampe for min salvede.
17Huaiah David ki tuh ka sel khe sak ding: ka thaunilh adingin khawnvak ka septa hi.Amah doute tuh zahlaknain ka van dinga, amah tungah jaw a lallukhu a te sengsung ding hi, chiin.
18Hans fiender vil jeg klæ i skam, men på ham skal hans krone stråle.
18Amah doute tuh zahlaknain ka van dinga, amah tungah jaw a lallukhu a te sengsung ding hi, chiin.