1Huan kei ka hihleh, Mid mi Daria kum khatna kumin, amah hihkip ding leh hihhat dingin ka dinga.
1Ja ma seisin meedlase Daarjavese esimesel aastal temale toeks ning kaitseks.
2Huchiin thutak ka honensak ding hi. Ngaiin, Persia ah kumpipa thum a hong dingkhe lai ding ua; huan a lina pen amaute tengteng sangin nakpi takin a hausa zo ding hi; huchia a hauhna jiaka a honghat mahmah chiangin, Grik dou dingin mi tengteng a tokthou ding hi.
2Ja nüüd ma annan sulle teada tõe: vaata, veel kolm kuningat tõuseb Pärsias ja neljas soetab suurema rikkuse kui kõik muud; ja kui ta oma rikkuse tõttu on saanud vägevaks, paneb ta kõik liikuma Kreeka kuningriigi vastu.
3Huan kumpipa hattak a hong ding khe dinga, lalna thupi toha vaihawm ding leh, a deihdana hih ding.
3Siis tõuseb kangelaskuningas, valitseb suure võimuga ja teeb, mida tahab.
4Huan a hong din khiak chiangin, a gam a kek dinga, van huih lite lama hawm jak ahi ding; himahleh a suante kiangah hi louin, a vaihawmna a lalna bangin leng ahi sam kei ding hi; a gam lah boh khiaka om ding ahi ngala, hiaite lou midangtea mahmah dingin.
4Aga niipea kui ta on tõusnud, murdub ta kuningriik ja jaguneb taeva nelja tuule poole, aga mitte tema järglastele ja mitte selle võimuga, millega ta valitses; sest tema kuningriik kistakse ära ja saab teistele, aga mitte neile.
5Huchiin sim lam kumpipa a hat dinga, a lalte khat toh; amah tungah a hat dinga, lalna nei ding; a lalna lalna thupi ahi ding.
5Ja Lõuna kuningas saab vägevaks, samuti üks tema vürstidest; aga see saab temast vägevamaks ja valitseb: tema valitsus on suur.
6Huan kum bangzah hiam nungin, a kizom khawm ding ua; simlam kumpipa tanu mallam kumpipa kiangah kituahna bawl dingina hong pai dia; himahleh piak khiakin a om dia, amah honpite leh, amah suangpa, huai huntea amah hatsakpa leng.
6Ja aastate pärast teevad nad liidu ja Lõuna kuninga tütar läheb Põhja kuninga juurde rahu tegema; aga tema käsivarrel ei ole jõudu ning tema ja ta sugu ei jää püsima, vaid ta antakse ära, tema ja ta saatjaskond, tema sigitaja ja see, kes teda kosis.
7Ahihhangin a zungte a kipana selnou akipan a munah mi khat a hongding khe dinga; huai tuh sepaih pawl kiangah a hongpai dia; mallam kumpipa kulhpi sung ah a lut dia; amaute douin thil a hih dinga, a vualzou ding hi;
7Sel ajal tõuseb üks võsu tema juurest ta asemele ja tuleb sõjaväe vastu ning tungib Põhja kuninga kindlustesse, talitab nendega, nagu tahab, ja saab vägevaks.
8Huchiin a pathiante u leng, a milim sun te utoh. huan a dangka leh dangkaeng tuiumbelsuan hoihte utoh, Aigupta ah aman a salin a la ding hi; huan mallam kumpipa akipan kum bangzah hiam a kidang koih ding hi.
8Nende jumaladki ja nende valatud kujud ning hõbedast ja kullast ihaldusväärsed asjad viib ta saagina Egiptusesse; siis ta jätab Põhja kuninga mõneks aastaks rahule.
9Huan simlam kumpipa gamah a hong pai dia, himahleh amah gam lamah a kik ding hi.
9See tuleb küll Lõuna kuninga riiki, ent peab omaenese maale tagasi minema.
10Huchiin a tapaten a dou ding ua; sepaih thupi tampi a kaikhawm ding ua; huaite a hongkuan ding ua, a dimlet dingua, a pai suak ding uh; huan a kik ding ua, a dou ding ua, amah kulh tan pha hialin.
10Aga tema pojad varustavad ja koguvad suuri sõjaväehulki; ja üks neist tuleb temale kallale, ujutab maa üle ja käib läbi; siis ta tuleb uuesti ja tungib kuni tema kindluseni.
11Huchiin simlam kumpipa a heh mahmah dinga, a hongkuan khe dia amah a kidou pih dia, mallam kumpipa mahmah toh; huchiin mipi atama tam a hon tungkhe dia, mipi a khuta piakin a om ding hi.
11Siis vihastab Lõuna kuningas ja läheb ning sõdib temaga, Põhja kuningaga; too ajab kokku suure väehulga, aga see väehulk antakse Lõuna kuninga kätte.
12Huan mipi pimangin a om ding ua, a lungtang sansakin a om ding hi; huchiin sang sawm tampi a puk sak dinga, himahleh a vualzou kei ding hi.
12Ja kui see väehulk on võetud, siis läheb ta süda ülbeks; ta tapab palju tuhandeid, aga võitu ei saa.
13Huan mallam kumpipa a hongkik dia, ama sanga thupi jaw mipi a hontung khe dia; hunte tawpin a hong kuan dia, kumte mahmah, sepaihte hon thupi leh van tampi toh.
13Ja jälle ajab Põhja kuningas kokku väehulga, mis on suurem kui endine, ja mõne aasta pärast tuleb ta temale kallale suure sõjaväe ja rikkaliku vooriga.
14Huan huai hunte ah simlam kumpipa douin mi tampi a ding khe ding uh; na mite laka hiamgam tate leng mengmuhna hihkip dingin a hongki domkang ding uh; himahleh a puk ding uh.
14Ja sel ajal tõusevad paljud Lõuna kuninga vastu; ja sinu oma rahvast tõuseb vägivallamehi, et nägemus läheks tõeks, nad ise aga langevad.
15Huchibangin mallam kumpipa a hong dia, mualvum a bawldia, khopi hoihtaka um a lading; huan simlam banten a nang kei ding ua, a mi telten leng; nanna dingin hatna himhim leng a om sam kei ding.
15Ja Põhja kuningas tuleb ja kuhjab piiramisvalli ning vallutab kindlustatud linna; Lõuna sõjaväed ei pea vastu ega ole ta valitute väel püsimiseks jõudu.
16Himahleh amah dou dia hongpaipan amah deihlam bangin a hih dinga, a ma ah kuamah a ding kei ding; gam thupi ah a ding dinga, huan a khut ah siatna a om ding hi.
16Ja see, kes tuleb tema vastu, talitab oma heaksarvamise järgi ja ükski ei suuda seisma jääda tema ees; ta asub ilusale maale ja lõpp on tema käe läbi.
17Huan a gam pumpi hatna toh hongpai dingin a tum chiltel dia, mi diktatte amah hihse dingin, numeite tanunu a kiangah a pe ding; himahleh a ding kei dia, amaha ding a phattuamna ahi sam kei ding hi.
17Siis ta pöörab oma näo, et Lõuna kuningas võiks tulla kogu oma kuningriigi võimsusega; ja ta mõtted on õiged ja ta teostab nad, ning annab temale naiseks oma tütre, et seda maad hävitada; aga see ei toimu ega lähe tal korda.
18Hiai khitin tuikulh lam a nga dia, tampi a la ding hi; himahleh lalin a misimmoh na a tawp sak ding; ahi, huai bangah, a misimmohna a mah tungah a kibung sak ding hi.
18Siis ta pöörab oma näo saarte poole ja vallutab paljud; aga üks väepealik teeb ta pilkamisele lõpu, tõesti, ta tasub temale ta pilkamise eest.
19Huai hun chiangin amah gam kulhpi lam a ngata dia; himahleh a kisui dia a puk dia, muhin a omta kei ding.
19Siis ta pöörab näo tagasi maa kindluste poole, aga ta komistab ja langeb ning teda ei ole enam.
20Huai hun chiangin a mun ah mi khat a hongding khe dia, aman leiman khonpa gam thupina a pal suak sak dia; himahleh ni tamlou sungin hihsiatin a om dia, hehna ah hilouin, kidounaah leng hisam louin.
20Ja tema asemele tõuseb keegi, kes paneb maksunõudja kõige suursugusemat kuningriiki läbi käima, aga mõne aja pärast ta murdub, ent mitte viha ega sõja läbi.
21Huan a mun ah mi zahpihhuai khat a hongding khe dia, gam zahtakna a piaklouhna pa uh; himahleh bit laiin a hongpai dinga, maitangphatnain gam tuh a mu ding hi.
21Ja tema asemele tõuseb üks kõlvatu, kellele ei ole antud kuninglikku väärikust; aga ta tuleb ootamatult ja haarab libekeelsusega kuningriigi enesele.
22Huan sepaih honte a maah taih mangin a om ding ua, a kek gawp ding uh; ahi, thukhun lalpa leng.
22Sõjaväed uhutakse sootuks tema eest ja murtakse, nõndasamuti ka lepinguvürst.
23Huchiin amah toh pankhawmna kibawl nungin lepchiahtakin thil a hih dinga; a hongkuan tou dia, nam neu chik toh, honghat ding lah ahi ngala.
23Niipea kui temaga on tehtud leping, teeb ta pettust; ja ta läheb ning saab vähese rahvaga vägevaks.
24Bit hunin bial sunga mun thaupenpente tungah a hongkuan dia; a piputen a hih louh uh a honhilh dia, a piputen leng a hih louh uh; a lak uah samat ding leh gallak te a theh jak dia, vante; ahi, kulh muanhuaite dou dingin a thusawmte a sawm ding hi. ahihhangin hun khat sung kia.
24Ootamatult tungib ta maa viljakamasse ossa ja teeb, mida ta isad ja isade isad ei ole teinud; pillub omadele kokkuröövitud saaki ja vara. Ja ta sepitseb plaane kindlustatud linnade vastu, aga ainult pisut aega.
25Huan sepaih thupi toh simlam kumpipa dou dingin a thilhihtheihna leh a hanna a tok thou dinga; huchiin simlam kumpipan sepaih a thupi a thupi leh hatin kidounaah a dou ding; himahleh a ding kei dia, amah siatna thusawm sawm ding uh a hih jiakin.
25Ja ta õhutab oma jõudu ning julgust, et minna Lõuna kuninga vastu suure sõjaväega; ka Lõuna kuningas valmistub sõjaks suure ja väga tugeva sõjaväega, aga see ei suuda vastu panna, sest tema vastu sepitsetakse vandenõu.
26A hi, a an neten amah a hihmang ding ua, a sepaihte phiat mangin a om ding uh; huchiin tampi thahsa in a puk ding uh.
26Need, kes ta lauas söövad, murravad tema, ta sõjavägi uhutakse ära ja paljud langevad mahalööduina.
27Huan hiai kumpipate gel a hih uleh, a lungtang uh gilou hih ding ahi a, dohkan khatah juaute a gen ding uhi; himahleh a lohching kei dia; tawpna lah hun sehsaa tung ding ahi lai ngala.
27Mõlemad kuningad mõtlevad südames kurja ja räägivad valet ühes lauas istudeski. Aga see ei õnnestu, sest lõpp tuleb alles määratud ajal.
28Huai hun chiangin van thupi toh a gam lamah a kik nawn dia; huchiin a lungtangin thukhun siangthou a dou ding; a utut a hih dinga, amah gam ngeiah a kik nawn ding.
28Ja ta läheb tagasi oma maale suure varandusega, aga ta süda on püha lepingu vastu; ta teeb, mida tahab, ja läheb tagasi oma maale.
29Hun sehsa ah a kik nawn dia, simlam ah a hongpai dia; himahleh hunmasaa bang hun nanung ah ahi kei ding hi.
29Määratud ajal tuleb ta jälle Lõunasse, aga teisel korral ei sünni nõnda nagu esimesel korral.
30Amah dou dia Kittim loingte hong pai ding a hih jiakin; huaijiakin a dah dinga, a kik nawn dia; thukhun siangthou tungah thangpaihna a nei dinga, a utut a hih ding hi; a hong nawn ngeingei dia, thukhun siangthou mangngilhte a lim sak ding hi.
30Sest kittide laevad tulevad tema vastu ja ta lööb kartma ning läheb tagasi, sajatades püha lepingut; ja ta jätkab tegutsemist ning pöördub nende poole, kes loobuvad pühast lepingust.
31Amah lamah sepaihte apang ding ua, mun siangthoupen a buahsak ding ua, kulhpi mahmah; halmang thillate gige a la mang ding ua hun hihgawp dingin kihhuai a tungkhe ding uhi.
31Ja tema poolt saadetud sõjaväed tulevad ja teotavad pühamut, kindlat linna; nad kõrvaldavad alalise ohvri ja panevad sinna hävituse koletise.
32Huan thukhun kalah giloutaka hih huchibangte aman mai tangphatnatein a hekkawi dia; himahleh mi a Pathian uh theite bel a hat ding ua, thilhih minthangpente a hih ding uhi.
32Ja oma libekeelsusega ta hukutab lepingurikkujaid, aga see rahvas, kes tunneb oma Jumalat, jääb kindlaks ja tegutseb.
33Huchiin mite laka pilten tampi a thuhilh ding ua; himahleh, ni tampi, namsau leh meikuang, saltanna leh lohin a puk ding uhi.
33Ja mõistlikud rahva hulgast õpetavad paljusid, kuigi neid mõnda aega jälitatakse mõõga ja tulega, vangipanekuga ja riisumisega.
34Huan a puk chiang un, panpihna tawma panpih ahi ding uh; himahleh maitangphatnate toh mi tampiin amau a kizoppih ding uh.
34Sel ajal, kui neid jälitatakse, saavad nad vähest abi, ja paljud hoiduvad libekeelsuses nende poole.
35A lak ua pilte a puk ding ua, amaute bawlhoih ding leh, siangthou sak ding leh, amaute ngou sak dingin, tawp hun tan pha hialin; hun sehsaa ding a hih lai jiakin.
35Ja mõistlikest langevad mõned, et neid sulatada ja puhastada ja valgeks teha lõpuajaks, sest määratud aeg viibib veel.
36Huan kumpipan a deihlam bangin a hih dia; a kilian sak dinga, pathian chiteng tungah a kikoih lian dia, pathiante Pathian demin thil lamdangte a gen ding hi; thangpaihna a pichinmatan a loh ching ding; tup chintensa lah hih ding ahi ngala.
36Ja kuningas teeb, mida tahab, ja ta ülistab ennast ning suurustab iga jumala ees, isegi jumalate Jumala vastu räägib ta kuulmatuid asju; ja see õnnestub tal, kuni viha on teostunud, sest mis on otsustatud, see sünnib.
37A pipute pathiante lah a zahtak kei dia, numeite lunggulh leng, pathian himhim leng a zahtak kei ding; mi tengteng tunga amah kilian sak ding ahi ngala.
37Ja ta ei hooli oma vanemate jumalaist, ka mitte sellest, keda naised armastavad, ja ta ei hooli ühestki muust jumalast, vaid suurustab nende kõigi ees
38Himahleh a mun ah kulhte pathian a zahtak dia; pathian a pipute a theih louh na aman dangkaeng leh, dangka leh, suang mantamte leh, thil nuamtein a zahtak ding hi.
38ja austab selle asemel kindluste jumalat; jumalat, keda ta vanemad ei tundnud, austab ta kulla ja hõbedaga, kalliskivide ja väärtasjadega.
39Huan pathian lamdang panpihnain kulh muanhuaipen pente a sual dinga; kuapeuh amah hihna pom thupinain a pung ding; tampi tunga vaihawm dingin a bawl dia, man neiin gam tuh a hawm ding hi.
39Ja ta teeb kindlustatud linnu koos võõra jumalaga; kes teda tunnustavad, neid austab ta väga ja paneb valitsema paljude üle ning jagab neile tasuks maad.
40Huan tawpna hun chiangin sim lam kumpipan amah a kidou pih ding; huan mallam kumpipa amah dou dingin pingpei bangin, kangtalaite toh, sakol tung tuangmite toh, long tampi toh a hong ding; huchiin gamte ah a lut dia, a dimlet dia a pai suak ding hi.
40Aga lõpuajal põrkab Lõuna kuningas temaga kokku ja Põhja kuningas tormab temale kallale sõjavankrite, ratsanike ja paljude laevadega; ta tungib tema maadesse, ujutab need üle ja käib neist läbi.
41Gam thupi leng a lut dinga, huchiin gam tampi zohin a om ding hi; himahleh hiaite a khuta kipan suahtaksakin a om ding hi, Edom leh Moab leh Ammon tate hausapa.
41Ja ta tungib ilusale maale ning kümned tuhanded langevad. Aga Edom, Moab ja suurem osa ammonlastest pääsevad tema käest.
42Gamt tungah leng a khut a zan dinga; huan Aigupta gam a suakta kei ding hi.
42Ja ta sirutab käe maade järele ja Egiptusemaa ei pääse.
43Himahleh dangkaeng leh dangka goute tung leh, Aigupta thil manphate tengteng tungah thilhihtheihna a nei dia; huan Libia mite leh Ethiopia mite a kalsuanna ah a om ding uhi.
43Ja ta valitseb kulla ja hõbeda varandusi ja kõiki Egiptuse väärtasju; ja liibüalased ja etiooplased on tema saatjaskonnas.
44Himahleh suahlam akipan leh mallam akipana tanchinten amah a hihbuai dia; thangpaihna thupi mi tampi suse ding leh hih mang dingin a kuan khe ding.Huan thupi leh mual siangthou thupi kikalah a inpi puaninte a kai dinga, hiamhleh a tawpna a hongtung dia, kuamahin amah a panpih kei ding uh.
44Aga sõnumid idast ja põhjast teevad talle hirmu ja ta läheb ära suures vihas, hukkama ja hävitama paljusid.
45Huan thupi leh mual siangthou thupi kikalah a inpi puaninte a kai dinga, hiamhleh a tawpna a hongtung dia, kuamahin amah a panpih kei ding uh.
45Ja ta lööb oma toredad telgid üles mere ja püha ilumäe vahele; aga tema lõpp tuleb ja ükski ei aita teda.