Paite

Spanish: Reina Valera (1909)

Proverbs

1

1Israel kumpipa, David tapa Solomon paunakte:
1LOS proverbios de Salomón, hijo de David, rey de Israel:
2Pilna leh hilhna theih ding; theisiamna thute theikak ding;
2Para entender sabiduría y doctrina; Para conocer las razones prudentes;
3Thilhih pilhuaia hilhna mu ding, diktatna leh vaihawm leh hawmsiamna ah;
3Para recibir el consejo de prudencia, Justicia, y juicio y equidad;
4Mi mawlte kianga kivensiamna pe ding, tangval kianga theihna leh ngentelna;
4Para dar sagacidad á los simples, Y á los jóvenes inteligencia y cordura.
5Mi pilin a jak theiha, sinsiamnaa a pun theihna dingin; huan theihsiam miin thuphate a phak theihna ding;
5Oirá el sabio, y aumentará el saber; Y el entendido adquirirá consejo;
6Paunak leh lima thugen theisiam ding; mipilte thute, gentehna thugen theihhakte theisiam dingin.
6Para entender parábola y declaración; Palabras de sabios, y sus dichos oscuros.
7Toupa kuhtak theihna kipatna ahi: himahleh mihaiin pilna leh hilhna a musit.
7El principio de la sabiduría es el temor de Jehová: Los insensatos desprecian la sabiduría y la enseñanza.
8Ka tapa, na pa hilhna ja in, na nu dan mangngilh ken:
8Oye, hijo mío, la doctrina de tu padre, Y no desprecies la dirección de tu madre:
9Na lu adingin deihhuai lungtangjem leh na ngawng vial ding khainiangte hi ding ulah ahi ngala.
9Porque adorno de gracia serán á tu cabeza, Y collares á tu cuello.
10Ka tapa, mikhialten a honzol ua leh, pha sakpih ken.
10Hijo mío, si los pecadores te quisieren engañar, No consientas.
11Honjui in, sisan I buk ding ua, a jiak beiin mi hoihte a gukin I tang ding uh, a chih uleh:
11Si dijeren: Ven con nosotros, Pongamos asechanzas á la sangre, Acechemos sin motivo al inocente;
12Seol bangin amaute a hingin I nawmvalh ding ua, huan, kokhuk sunga pai sukte bangin, a pumin:
12Los tragaremos vivos como el sepulcro, Y enteros, como los que caen en sima;
13Van manpha tengteng I mu ding ua, gallaktein I inte uh I dimsak ding uh;
13Hallaremos riquezas de todas suertes, Henchiremos nuestras casas de despojos;
14Na tan kou laka ma sep lut dinga; sumbawm khat I nei khawm ding ua:
14Echa tu suerte entre nosotros; Tengamos todos una bolsa:
15Ka tapa, lampi ah amau toh ton ken; a lampi ua kipan na khe kaikikin:
15Hijo mío, no andes en camino con ellos; Aparta tu pie de sus veredas:
16Gilou hih dingin a khe uh a tai ngala, huan sisan suah dingin a kinoh uhi.
16Porque sus pies correrán al mal, E irán presurosos á derramar sangre.
17Vasa himhim mitmuh in, len a kiphah thawn ngala:
17Porque en vano se tenderá la red Ante los ojos de toda ave;
18Huan hiaiten amau sisan ngeia tang ua, amau hinna ngei a gukin a buk uhi.
18Mas ellos á su propia sangre ponen asechanzas, Y á sus almas tienden lazo.
19Huchibangin michih punnaa duhgawlte lampi ahi hi; huaia neitute hinna a lak mang sak sek hi.
19Tales son las sendas de todo el que es dado á la codicia, La cual prenderá el alma de sus poseedores.
20Kongzing ah ngaihtakin pilna a kikoua; mun liante ah a aw a suaha;
20La sabiduría clama de fuera, Da su voz en las plazas:
21Mipi omkhawmte mun pipen ah a kikoua; kongpite lutna ah, khopi ah, a thute a gen:
21Clama en los principales lugares de concurso; En las entradas de las puertas de la ciudad dice sus razones:
22Bang tan ahia, nou mi mawlten, mawlna na it ding uh? Nuihsanmiten nuihsana amaute a kipah ding ua, mihaiten theihna a huat ding uh?
22¿Hasta cuándo, oh simples, amaréis la simpleza, Y los burladores desearán el burlar, Y los insensatos aborrecerán la ciencia?
23Ka salhna ah kihei unla: ngaiin na tunguah ka kha ka sung bo ding, na kianguah ka thute ka theisak ding hi.
23Volveos á mi reprensión: He aquí yo os derramaré mi espíritu, Y os haré saber mis palabras.
24Ka sap a, na nial jiakun: ka bante ka jaka, kuamahin a limsak kei uh;
24Por cuanto llamé, y no quisisteis: Extendí mi mano, y no hubo quien escuchase;
25Himahleh ka thupha tengteng bangmahlou in na koih ua, ka salhnate a bangmah na deih kei uh:
25Antes desechasteis todo consejo mío, Y mi reprensión no quisisteis:
26Ken leng na tuahsiatna ni un ka honnuihsan dia; na launa uh a hongtun chiangin kon chiamnuih ding;
26También yo me reiré en vuestra calamidad, Y me burlaré cuando os viniere lo que teméis;
27Huihpi banga na launa uh a hongtun chiangin; pingpei banga na tuahsiatna uh a hongtun chiang in; lungkhamna leh dahna na tung ua a hongtun chiangin.
27Cuando viniere como una destrucción lo que teméis, Y vuestra calamidad llegare como un torbellino; Cuando sobre vosotros viniere tribulación y angustia.
28Huai hun chiangin kei a honsam ding ua, himahleh ka dawng kei ding; thanuam takin a honzong ding ua, himahleh a honmu kei ding uh:
28Entonces me llamarán, y no responderé; Buscarme han de mañana, y no me hallarán:
29Theihna a huat ua, Toupa kihtakna a zon louh jiak un:
29Por cuanto aborrecieron la sabiduría, Y no escogieron el temor de Jehová,
30Ka thupha laka bangmah a deih kei ua; ka salhna tengteng a musit uh:
30Ni quisieron mi consejo, Y menospreciaron toda reprensión mía:
31Huaijiakin a lampi uh gah a ne ding ua, amau thusawmte ngeiin a vah ding uh.
31Comerán pues del fruto de su camino, Y se hartarán de sus consejos.
32Mimawlte nungtolhna in amaute a hihlum dia, mihaite hausaknain amau hihmang ding ahih jiakin.Himahleh kuapeuh kei honngaikhia bittakin a teng ding ua, gilou launa pang louin a muang ding uh.
32Porque el reposo de los ignorantes los matará, Y la prosperidad de los necios los echará á perder.
33Himahleh kuapeuh kei honngaikhia bittakin a teng ding ua, gilou launa pang louin a muang ding uh.
33Mas el que me oyere, habitará confiadamente, Y vivirá reposado, sin temor de mal.