¹Mashoko oMuparidzi, mwanako­mana waDhavhidhi, mambo paJeru­saremu.

¹Koguja, Taaveti poja, Jeruusalemma kuninga sõnad.

²Zvanzi noMuparidzi, hazvina ma­turo chose, hazvina maturo chose, zvose hazvina maturo chose!

²'Tühisuste tühisus,' ütleb Koguja, 'tühisuste tühisus, kõik on tühine!'

³Munhu angaba­tsirweiko nokutambudzika kwake kose, kwaanotambudzika nako pasi pezuva?

³Mis kasu on inimesel kogu oma vaevast, millega ta ennast vaevab päikese all?

⁴Rudzi rumwe runoenda, rumwe ru­dzi runouya; asi pasi panongogarapo nokusingaperi.

⁴Rahvapõlv läheb ja rahvapõlv tuleb, aga maa püsib igavesti.

⁵Zuva rinobudawo, zuva rinovira, richikurumidzira kwarinozobu­dazve.

⁵Ja päike tõuseb ja päike loojub ning läheb tagasi oma paika, kust ta jälle tõuseb.

⁶Mhepo inoenda zasi, yodzoka yoenda kumusoro; inoramba ichidzoka pakufamba kwayo; mhepo inodzokerazve pakupotereka kwayo.

⁶Tuul puhub lõuna poole ja keerutab põhja poole; keereldes, keerutades puhub tuul ja alustab taas oma ringkäiku.

⁷Nzizi dzose dzinodira mugungwa, kunyange zvakadaro gungwa harizari; kunzvimbo kunoenda nzizi, ndiko kwa­dzinodzokerazve.

⁷Kõik jõed voolavad merre, aga meri ei saa täis; paika, kuhu jõed on voolanud, sinna voolavad need üha.

⁸Zvinhu zvose zvi­zere nokuneta; hakuna munhu angazvi­taura; ziso hariguti nokuona, nzeve haizari nokunzwa.

⁸Kõigist asjust, mis väsitavad, ei suuda ükski rääkida: silm ei küllastu nägemast ja kõrv ei täitu kuulmast.

⁹Chakanga chiripo, ndicho chichazovapo, chakamboitwa, ndicho chichazoitwa; hapane chinhu chitsva pasi pezuva.

⁹Mis on olnud, see saab olema, ja mis on tehtud, seda tehakse veel - ei ole midagi uut päikese all.

¹⁰Chinhu chiriko here, chatingati, Tarirai, chinhu ichi chitvsa? Chakanga chichingovapo kare, panguva dzakatita­ngira.

¹⁰Või on midagi, mille kohta võiks öelda: Vaata, see on uus? Kindlasti oli see olemas juba muistsetel aegadel, mis on olnud enne meid.

¹¹Marudzi akapfuura haacharanga­rirwi; namarudzi achazotevera, haangato­ngorangarirwi navanozovatevera.

¹¹Ei ole vaid mälestust endisist asjust ja nõnda ei ole ka mälestust tulevasist asjust neil, kes saavad olema veelgi hiljem.

¹²Ini Muparidzi, ndakanga ndiri ma­mbo waIsiraeri paJerusaremu.

¹²Mina, Koguja, olin Iisraeli kuningas Jeruusalemmas.

¹³Ndika­rwadza moyo wangu kutsvaka noku­nzvera nouchenjeri zvose zvinoitwa pasi pedenga; ibasa rinotambudza rakapiwa vanakomana vavanhu vaMwari, kuti va­zvitambudze naro.

¹³Ma pühendasin oma südame teadlikult otsima ja uurima kõike, mis taeva all sünnib: see on õnnetu ülesanne, mille Jumal on andnud inimlastele nende vaevamiseks.

¹⁴Ndakaona mabasa ose anoitwa pasi pezuva; tarirai, zvose hazvina maturo, ndiko kudzingana nemhepo chete.

¹⁴Ma nägin igasugu tegusid, mis päikese all tehakse, ja vaata, see kõik on tühi töö ja vaimunärimine.

¹⁵Cha­kakombama hachibviri kururamiswa; chi­noshaikwa hachibviri kuverengwa.

¹⁵Kõverat ei saa teha sirgeks ega loendada seda, mida pole.

¹⁶Ndakataurirana nomoyo wangu, ndichiti, Tarira ndazviwanira uchenjeri hukuru, kukunda vose vakanditangira paJerusaremu;zvirokwazvo moyo wangu wakaona uchenjeri huzhinji nezivo.

¹⁶Ma mõtlesin oma südames ja ütlesin: Mina, vaata, olen hankinud suure tarkuse ja olen ületanud kõik need, kes enne mind on valitsenud Jeruusalemma üle, ja mu süda on näinud palju tarkust ja teadmisi.

¹⁷Asi ndakati ndichirwadza moyo wa­ngu kuti ndizive uchenjeri nezivo, noupe­ngo noupenzi, ndikaona kuti naizvozvowo ndiko kudzingana nemhepo chete.

¹⁷Ja ma pühendasin oma südame tarkuse mõistmisele, ka meeletuse ja sõgeduse mõistmisele: ma mõistsin, et ka see oli vaimunärimine.

¹⁸nekuti muuchenjeri huzhinji munoku­chema kuzhinji; uye anowedzera zivo, anowedzera shungu.

¹⁸Sest kus on palju tarkust, seal on palju meelehärmi, ja kes lisab teadmisi, see lisab valu.