¹Ipapo Jobho akapindura, akati,

¹Siis rääkis Iiob ja ütles:

²Kunyange nanhasi ndinonyunyuta ndine shungu; Kurohwa kwangu kwakanyanya kukunda kugomera kwangu.

²'Mu kaebus on tänagi mässuline. Minu käsi lasub raskesti mu ohkamise kohal.

³Haiwa! Dai ndaiziva kwandingamuwana, Kuti ndisvike ipo pachigaro chake.

³Oh, kui ma teaksin, kuidas ma teda leian, kuidas ma saaksin minna tema aujärje ette!

⁴Ndairondedzera mhaka yangu pamberi pake, Ndaizadza muromo wangu nenharo.

⁴Siis ma paneksin oma kohtuasja tema ette ja täidaksin oma suu vastulausetega.

⁵Ndaiziva mashoko aanopindura nawo, Ndainzwisisa zvaanondiudza.

⁵Ma tahaksin teada sõnu, millega ta mulle vastab, ja mõista, mis tal mulle on öelda.

⁶Angaita nharo neni nesimba rake guru here? Kwete; asi angandirangarira.

⁶Kas ta oma kõikvõimsuses peaks minuga vaidlema? Ei, hea, kui ta mind tähelegi paneb.

⁷Apo akarurama angataurirana naye; Kuti ndisunungurwe nokusingaperi pamutongi wangu.

⁷Siis võiks õiglane temaga arutada ja ma pääseksin oma kohtumõistjast igaveseks.

⁸Tarira, ndinopfuura mberi, asi haapo; Uuye shure, asi handimuoni;

⁸Vaata, kui ma lähen itta, siis ei ole teda seal; või läände, siis ma teda ei märka.

⁹Nokuruoko rworuboshwe, kana achibata, asi handigoni kumuona; Anozvivanza paruoko rworudyi, kuti ndirege kumuona.

⁹Kui ta on põhjas tegutsemas, siis ma teda ei silma; kui ta pöörab lõunasse, siis ma teda ei näe.

¹⁰nekuti iye anoziva nzira yandinofamba nayo; Kana akandiidza, ndichabuda ndakaita sendarama.

¹⁰Kuid tema tunneb teed, mida ma käin. Katsub ta mind läbi - ma tulen sellest välja nagu kuld.

¹¹Rutsoka rwangu rwakaramba ruchitsika paakatsika iye; Ndakarambira panzira yake, handina kutsauka.

¹¹Mu jalg on püsinud tema jälgedes, ma olen pidanud tema teed ega ole kõrvale läinud.

¹²Handina kubva pamurairo wemiromo yake; Ndakachengeta sefuma mashoko omuromo wake kupfuura mugove wangu.

¹²Tema huulte käskudest ei ole ma taganenud, ma olen oma põues talletanud sõnad tema suust.

¹³Asi iye anorangarira chinhu chimwe, ndianiko angamudzora? Zvinoda moyo wake, ndizvo zvaanoita.

¹³Aga tema on ainus ja kes saaks teda keelata? Mida tema hing ihaldab, seda ta ka teeb.

¹⁴Nekuti anoita zvandakatemerwa; Nezvinhu zvizhinji zvakadai zviri kwaari.

¹⁴Sest ta viib täide, mis mulle on määratud, ja seesugust on tal palju.

¹⁵Saka ndinotambudzika pamberi pake; Kana ndichimufunga ndinomutya.

¹⁵Seepärast ma tunnen hirmu tema palge ees, ja kui ma järele mõtlen, siis ma kardan teda.

¹⁶Nekuti Mwari akatorera moyo wangu simba, waMasimbaose akandivhundusa.

¹⁶Jumal on teinud araks mu südame ja Kõigevägevam on see, kes mind hirmutab.

¹⁷Nekuti handina kuparadzwa nekuda kwerima, Kana nokuda kwerima guru rakafukidza chiso changu.

¹⁷Kas ma pole hävinud pimeduse pärast, ja pilkane pimedus katab mu palet?