1Shure kwaizvozvo Jobho wakashamisa muromo wake, akatuka zuva rake.
1Seejärel avas Iiob suu ja needis oma sündimispäeva.
2Jobho akapindura akati,
2Ja Iiob hakkas rääkima ning ütles:
3Zuva randakaberekwa naro ngarirove, Nousiku uhwo hwavakati, Mwana womukomana agamuchirwa.
3'Kadugu see päev, mil ma sündisin, ja see öö, mil öeldi: 'Poeglaps on eostunud!'
4Zuva iro ngarive rima; Mwari ari kumusoro ngaarege kurirangarira, Nechiedza ngachirege kurivhenekera.
4Muutugu pimeduseks see päev; ärgu hooligu temast Jumal ülal ja ärgu paistku temale valgust!
5Rima nomumvuri worufu ngazviritore rive razvo; Gore ngarigare pamusoro paro; Zvose zvinosvibisa zuva ngazvirivhunduse.
5Nõudku teda pimedus ja surmavari, pilved lasugu ta peal, kohutagu teda päeva pimendused!
6Kana huri vusiku uhwo, ngahubatwe nerima guru; Ngahurege kufara pakati pamazuva egore; Ngahurege kurahwa pakati pemwedzi.
6See öö - võtku teda pilkane pimedus! Ärgu ta seltsigu aasta päevadega, kuude hulka ta ärgu tulgu!
7Usiku uhwo ngahuve ngomwa; inzwi romufaro ngarirege kupinda mahuri.
7Vaata, see öö jäägu viljatuks, ärgu olgu tal hõiskamist!
8Vanotuka zuva iro ngavavutukewo, Ivo vanogona kumutsa shato huru.
8Vandugu teda päevaneedjad, kes on valmis Leviatanit äratama!
9Nyeredzi dzamambakwedza ahwo ngadzisvibe; Ngahumirire chiedza, asi huchishaiwe; Ngaurege kuona fungiro dzameso amangwanani;
9Pimenegu ta puhtetähed, oodaku ta valgust, mis ei tule, ärgu saagu ta näha koidukiiri,
10Zvahusina kupfiga mikova yemimba yamai vangu, Kana kuvanza kutambudzika pameso angu.
10sellepärast et ta ei sulgenud mu emaihu ust ega varjanud vaeva mu silma eest.
11Ndakaregereiko kufa ndichiri mumimba? Ndakaregerei kuparara ndichibuda mudumbu,
11Miks ma ei surnud emakotta, üsast välja tulles ei heitnud hinge?
12Mabvi akandigamuchirireiko? Kana mazamu, kuti ndimwe?
12Miks võtsid põlved mind vastu ja miks olid rinnad, et sain imeda?
13nekuti ndingadai zvino ndakatandavara, ndinyerere; Ndingadai ndivete; ipapo ndingadai ndazorora;
13Tõesti, ma oleksin nüüd maganud ja mul oleks olnud rahu; oleksin siis uinunud, mul oleks puhkus
14Pamwechete namadzimambo namakurukota enyika Vakazvivakira matongo;
14koos kuningate ja maanõunikega, kes ehitasid endile hauamärgid,
15Kana namachinda, aiva nendarama, Akazadza dzimba dzawo nesirivha;
15või koos vürstidega, kellel oli kulda, kes täitsid oma kojad hõbedaga.
16Kana ndingadai ndisina kuvapo somwana akaponiwa nguva isina kusvika; Savacheche vasina kutongoona chiedza.
16Või miks ma ei olnud nagu varjatud nurisünnitis, nagu lapsukesed, kes päevavalgust ei saa näha?
17Vakaipa vanorega kutambudza kwavo ipapo; Vakaneta vanozorora ipapo.
17Seal jätavad õelad ässituse ja seal saavad väsinud puhata,
18Vasungwa vanorugare pamwechete ipapo; Havanzwi inzwi romutariri.
18seal on kõik vangid muretud: nad ei kuule enam sundija häält.
19Vaduku navakuru varipo; Uye muranda akasununguka panatenzi wake.
19Seal on pisike ja suur ühesugused ja ori on vaba oma isandast.
20Munhu ari panjodzi anopirweiko chiedza, Noupenyu kuno ane shungu pamoyo;
20Miks antakse valgust vaevatule ja elu neile, kelle hing on kibestunud,
21Avo vanoshuva rufu, asi haruuyi; Vanoruchera kupfuura fuma yakavanzwa pasi;
21kes ootavad surma, mis ei tule, ent kes otsivad seda enam kui varandust,
22Vanopembera kwazvo, Nokufara, kana vachiwana hwiro?
22kes hõiskavad juubeldades ja on rõõmsad, kui nad leiavad haua?
23Munhu, akadzimira nzira yake, anopirweiko upenyu, Iye akadzivirirwa norumhanda naMwari?
23Miks antakse valgust mehele, kelle tee on varjul, kellele Jumal igast küljest on pannud takistusi?
24Nekuti ndinogomera ndisati ndadya, Kuvuvura kwangu kunodururwa semvura.
24Sest ohkamine on mulle leivaks ja mu kaebed voolavad nagu vesi.
25Nekuti chinhu chandaitya chandiwira, Nechandinoteta chandivinga.
25Sest see, mille ees ma tundsin hirmu, tuli mulle kätte, ja mida ma kartsin, see tabas mind.
26Handina mufaro, kana kunyarara, kana kuzorora; Asi njodzi inongosiuya.
26Ei ole mul rahu, ei vaikust ega hingamist, küll aga on tulnud rahutus.'