1Ipapo Erihu akapindura, akati,
1Ja Eliihu jätkas ning ütles:
2Inzwai mashoko angu, imwi vanhu vakachenjera; Rerekai nzeve dzenyu kwandiri, imwi mune zivo.
2'Kuulge mu sõnu, te targad, ja pöörake oma kõrv minu poole, te teadjad!
3Nekuti nzeve ndiyo inoidza mashoko, Sezvinoravira mukamwa zvokudya.
3Sest kõrv katsub sõnad läbi ja suulagi maitseb rooga.
4Ngatizvitsanangurire zvakarurama; Ngatizive tose kuti zvakanaka ndezvipi.
4Valigem endile, mis on õige, tunnetagem isekeskis, mis on hea!
5Nekuti Jobho akati, Ndakarurama, Asi Mwari akanditorera kururama kwangu;
5Sest Iiob on öelnud: 'Ma olen õige, aga Jumal on võtnud minult õiguse.
6Kunyange ndakarurama hangu, ndinonzi ndine nhema; Pandakakuvadzwa hapangapori, kunyange ndisina kudarika.
6Kuigi mul on õigus, peetakse mind valetajaks. Mul on parandamatu haav, kuigi ma pole üle astunud.'
7Ndianiko akafanana naJobho, Anomwa kushorwa semvura?
7Kas on Iiobi sarnast meest, kes pilget joob nagu vett,
8Anofambidzana navanoita zvakaipa, Anofamba navanhu vakashata.
8kes läheb ülekohtutegijate kilda ja käib koos õelate inimestega?
9Nekuti iye akati, Munhu haatongobatsirwi, Kana achifarira Mwari.
9Sest tema ütleb: 'Ei ole inimesel sellest kasu, et tal on sõprus Jumalaga!'
10Saka chindinzwai, imwi varume venjere, Mwari haangatongoiti zvisakarurama; waMasimbaose haangatongoiti zvakaipa.
10Seepärast kuulge, mõistlikud mehed, mind: kaugel on Jumalast õelus ja Kõigevägevamast ülekohtutegu.
11Nekuti acharipira munhu sezvaakabata, Achapa mumwe nomumwe sezvaakafanirwa.
11Sest inimese tegu mööda tasub ta temale, ja nagu on kellegi tee, nõnda temale antakse.
12Zvirokwazvo, Mwari haangaiti zvakaipa, waMasimbaose haangakanganisi pakutonga.
12Jah, tõesti, Jumal ei tee ülekohut ja Kõigevägevam ei vääna õigust.
13Ndianiko akamuita murairi wenyika? Ndianiko akamupa nyika yose?
13Kes on temale usaldanud maa? Ja kes on loonud kogu maailma?
14Kana akadzosera moyo wake kwaari, Kana akadzosera kwaari mweya wake nokufema kwake;
14Kui ta iseenesesse tõmbuks, oma Vaimu ja hingeõhu tagasi võtaks,
15Ipapo vanhu vose vachaparara pamwechete, Munhu akadzokerazve kuguruva.
15siis heidaks kõik liha üheskoos hinge ja inimene saaks jälle põrmuks.
16Zvino kana mukagona kunzwisisa, inzwai shoko iri, Teererai inzwi ramashoko angu.
16Kui sul nüüd on arukust, siis kuule seda, võta kõrvu mu sõnade kõla!
17Ko munhu, anovenga zvakarurama, angabata ushe here? Mungapa mhosva munhu akarurama, ane simba here?
17Kas siis tõesti peaks valitsema õiguse vihkaja? Või tahad sa süüdi mõista õiget ja võimast,
18Ko zvakanaka kuti kuna mambo, Makashata? Kana kuvakuru, hamutyi Mwari here?
18kes ütleb kuningale: 'Kõlvatu!', vürstidele: 'Õel!',
19Ndoda kumunhu asingakudzi machinda, Asingatsauri vafumi kupfuura varombo. Nekuti ivo vose ndiro basa ramaoko ake.
19kes ei pea lugu vürstidest ega eelista suursugust viletsale, sest et need kõik on tema kätetöö?
20Vanofa kamwe-kamwe pakati pousiku; Vanhu vanozozununguswa ndokuparara havo, Vane simba vanobviswa zvingaitwa noruoko.
20Nad surevad äkitselt keset ööd: inimesed vaaruvad ja lähevad, ja ilma käetagi võetakse ära vägev.
21Nekuti meso ake anotarira nzira dzomunhu, Unoona kufamba kwake kose.
21Sest tema silmad on igaühe teede peal ja ta näeb kõiki tema samme.
22Hapana rima kana mumvuri worufu, Pangavanda vanoita zvakaipa.
22Ei ole pimedust ega varjulist paika, kuhu ülekohtutegijad saaksid peitu pugeda.
23Nekuti haachafaniri kurangarira munhu, Kuti atongwe pamberi paMwari.
23Sest tema ei anna inimesele aega Jumala juurde kohtusse minekuks:
24Anoparadza vanhu vane simba asinganzveri, Ndokugadza vamwe panzvimbo yavo.
24ta peksab vägevad üle kuulamata puruks ja paneb teised nende asemele.
25Saka anocherekedza mabasa avo; Unovaparadza usiku, vakapwanyiwa.
25Sellepärast, et ta nende tegusid tunneb, hävitab ta nad öösel ja nad purustatakse.
26Anovarova sezvinorohwa vanhu vakaipa Vamwe vose vachizviona pachena.
26Ta peksab neid nagu kurjategijaid paigas, kus on nägijaid,
27Nekuti vakatsauka pakumutevera, Vakasava nehanya nenzira dzake dzose;
27sellepärast et nad taganesid tema järelt ega hoolinud ühestki tema teest.
28Naizvozvo vakasvitsa kuchema kwavarombo kwaari, Akanzwa kuchema kwavakatambudzwa.
28Nende pärast tõusis viletsate hädakisa tema ette, ja tema kuulis vaeste appihüüdeid.
29Kana iye akazorodza, ndianiko ungapa mhosva? Kana akavanza chiso chake, ndianiko angazomuona? Kana zvichitarirwa rudzi kana munhu mumwe, zvakafanana hazvo;
29Kui ta on vait, kes võiks teda süüdistada? Ja kui ta oma palge peidab, kes saaks teda näha? Niihästi rahva kui inimese üle
30Kuti munhu asakarurama arege kubata ushe, Kuti kurege kuva nomunhu achateya vanhu.
30paneb ta kuningaks jumalavallatu inimese rahva võrgutajate seast.
31Nekuti kunomunhu here akati kuna Mwari, Ndarangwa hangu, kunyange ndisina kutadza?
31Kui keegi ütleb Jumalale: 'Ma olen eksinud, ma ei tee enam kurja;
32Ndidzidzisei izvo zvandisingaoni; Kana ndichinge ndaita zvakaipa, handingazviitizve?
32mida ma ei mõista, seda õpeta sina mulle, ja kui olen ülekohut teinud, siis ma seda enam ei tee!',
33Ko iye achatsiva sezvaunoda iwe, zvaunozviramba here? Nekuti ndiwe unofanira kutsanangura, handizini; Saka chitaura zvaunoziva.
33kas ta siis sinu arust peaks kätte maksma, sellepärast et sina ei ole sellega rahul? Kuid sina pead otsustama, mitte mina, seepärast räägi, mida sa tead!
34Vanhu vane njere vachati kwandiri, Uye vose vakachenjera, vanondinzwa, vachati,
34Mõistlikud inimesed ütlevad mulle, samuti tark mees, kes mind kuuleb:
35Jobho anotaura zvaasingazivi, Mashoko ake haano uchenjeri.
35'Iiob räägib mõistmatult ja tema sõnad pole targad.'
36Dai Jobho aiidzwa kusvikira pakupedzisira, Zvaakapindura savanhu vakaipa.
36Ah, peaks ometi Iiob pandama lõpuni proovile, kuna ta on vastanud nurjatul viisil!
37Nekuti anowedzera kumukira Mwari pazvivi zvake, Anorova namaoko ake pakati pedu, Achiwanza mashoko ake anorwa naMwari.
37Sest ta lisab oma patule üleastumise, peksab meie keskel keelt ja räägib palju Jumala vastu.'