¹LOS proverbios de Salomón, hijo de David, rey de Israel:

¹Saalomoni, Taaveti poja, Iisraeli kuninga õpetussõnad

²Para entender sabiduría y doctrina; Para conocer las razones prudentes;

²tarkuse ja õpetuse tundmaõppimiseks, mõistlike sõnade mõistmiseks,

³Para recibir el consejo de prudencia, Justicia, y juicio y equidad;

³et võtta õpetust targaks käitumiseks, õigluseks ja õiguseks ning õigeks eluviisiks,

⁴Para dar sagacidad á los simples, Y á los jóvenes inteligencia y cordura.

⁴et anda kogenematuile oidu, noortele teadmisi ja otsustusvõimet -

⁵Oirá el sabio, y aumentará el saber; Y el entendido adquirirá consejo;

⁵kes tark on, see kuuleb seda ja võtab veelgi enam õpetust; kes aru saab, see omandab oskuse

⁶Para entender parábola y declaración; Palabras de sabios, y sus dichos oscuros.

⁶õpetus- ja tähendamissõnade, tarkade meeste ütluste ja nende mõistatuste mõistmiseks.

⁷El principio de la sabiduría es el temor de Jehová: Los insensatos desprecian la sabiduría y la enseñanza.

⁷Issanda kartus on tunnetuse algus, meeletud põlgavad tarkust ja õpetust.

⁸Oye, hijo mío, la doctrina de tu padre, Y no desprecies la dirección de tu madre:

⁸Kuule, mu poeg, oma isa õpetust ja ära jäta tähele panemata oma ema juhatust,

⁹Porque adorno de gracia serán á tu cabeza, Y collares á tu cuello.

⁹sest need on su peale ilupärjaks ja kaela ümber keeks!

¹⁰Hijo mío, si los pecadores te quisieren engañar, No consientas.

¹⁰Mu poeg! Kui patused sind ahvatlevad, siis ära nõustu!

¹¹Si dijeren: Ven con nosotros, Pongamos asechanzas á la sangre, Acechemos sin motivo al inocente;

¹¹Kui nad ütlevad: 'Tule meiega! Varitseme verd, luurame süütut ilma põhjuseta,

¹²Los tragaremos vivos como el sepulcro, Y enteros, como los que caen en sima;

¹²neelame neid otsekui surmavald, elusalt ja tervelt nagu haudaminejaid,

¹³Hallaremos riquezas de todas suertes, Henchiremos nuestras casas de despojos;

¹³küllap me siis leiame kõiksugust kallist vara ja täidame oma kojad saagiga.

¹⁴Echa tu suerte entre nosotros; Tengamos todos una bolsa:

¹⁴Heida liisku meie keskel ja meil kõigil olgu ühine kukkur!' -

¹⁵Hijo mío, no andes en camino con ellos; Aparta tu pie de sus veredas:

¹⁵siis, mu poeg, ära mine nendega seda teed, hoia oma jalg nende radadelt!

¹⁶Porque sus pies correrán al mal, E irán presurosos á derramar sangre.

¹⁶Sest nende jalad jooksevad kurja poole ja nad tõttavad verd valama.

¹⁷Porque en vano se tenderá la red Ante los ojos de toda ave;

¹⁷Ent asjatu on võrku laotada kõigi tiivuliste nähes:

¹⁸Mas ellos á su propia sangre ponen asechanzas, Y á sus almas tienden lazo.

¹⁸sest nad varitsevad omaenese verd, luuravad omaenese hinge.

¹⁹Tales son las sendas de todo el que es dado á la codicia, La cual prenderá el alma de sus poseedores.

¹⁹Niisugune tee on igaühel, kes ahnitseb kasu: selle omanikult võetakse hing.

²⁰La sabiduría clama de fuera, Da su voz en las plazas:

²⁰Tarkus hüüab tänavail, annab oma häält kuulda turgudel,

²¹Clama en los principales lugares de concurso; En las entradas de las puertas de la ciudad dice sus razones:

²¹kisendab lärmakates paikades, kõneleb oma sõnu linnaväravate suus:

²²¿Hasta cuándo, oh simples, amaréis la simpleza, Y los burladores desearán el burlar, Y los insensatos aborrecerán la ciencia?

²²'Kui kaua te, rumalad, armastate rumalust? Kui kaua meeldib hooplejail hoobelda ja alpidel vihata teadmist?

²³Volveos á mi reprensión: He aquí yo os derramaré mi espíritu, Y os haré saber mis palabras.

²³Pöörduge minu noomimise alla! Vaata, ma lasen teile voolata oma vaimu, teen teile teatavaks oma sõnad.

²⁴Por cuanto llamé, y no quisisteis: Extendí mi mano, y no hubo quien escuchase;

²⁴Et ma olen kutsunud, aga te olete tõrkunud, olen sirutanud oma käe, aga ükski pole tähele pannud,

²⁵Antes desechasteis todo consejo mío, Y mi reprensión no quisisteis:

²⁵ja et te pole hoolinud mitte ühestki minu nõust ega ole tahtnud mu noomimist,

²⁶También yo me reiré en vuestra calamidad, Y me burlaré cuando os viniere lo que teméis;

²⁶siis naeran minagi teie õnnetust, pilkan, kui teie kohkumine tuleb,

²⁷Cuando viniere como una destrucción lo que teméis, Y vuestra calamidad llegare como un torbellino; Cuando sobre vosotros viniere tribulación y angustia.

²⁷kui teie kohkumine tormina tuleb ja teie õnnetus tuulekeerisena saabub, kui häda ja ahastus teile kallale kipuvad.

²⁸Entonces me llamarán, y no responderé; Buscarme han de mañana, y no me hallarán:

²⁸Siis nad hüüavad mind, aga mina ei vasta, otsivad mind, aga ei leia.

²⁹Por cuanto aborrecieron la sabiduría, Y no escogieron el temor de Jehová,

²⁹Sellepärast et nad on vihanud tunnetust ega ole valinud Issanda kartust,

³⁰Ni quisieron mi consejo, Y menospreciaron toda reprensión mía:

³⁰et nad ei ole hoolinud minu nõust, vaid on põlastanud kõiki mu noomitusi,

³¹Comerán pues del fruto de su camino, Y se hartarán de sus consejos.

³¹peavad nad siis sööma oma tegude vilja ja küllastuma oma kavatsustest.

³²Porque el reposo de los ignorantes los matará, Y la prosperidad de los necios los echará á perder.

³²Sest rumalaid tapab nende taganemine ja alpe hukkab nende hooletus.

³³Mas el que me oyere, habitará confiadamente, Y vivirá reposado, sin temor de mal.

³³Aga kes mind kuulab, võib julgesti elada ja olla muretu, kurja kartmata.'