1Oración del pobre, cuando estuviere angustiado, y delante de Jehová derramare su lamento. JEHOVA, oye mi oración, Y venga mi clamor á ti.
1Hädalise palve, kui ta on minestamas ja valab oma kaebuse Issanda ette.
2No escondas de mí tu rostro: en el día de mi angustia Inclina á mí tu oído; El día que te invocare, apresúrate á responderme.
2Issand, kuule mu palvet, ja mu appihüüd tulgu su ette!
3Porque mis días se han consumido como humo; Y mis huesos cual tizón están quemados.
3Ära pane oma palet varjule minu eest, kui mul on kitsas käes! Pööra oma kõrv mu poole! Päeval, mil ma hüüan, tõtta mulle vastama!
4Mi corazón fué herido, y secóse como la hierba; Por lo cual me olvidé de comer mi pan.
4Sest mu päevad on lõppenud suitsus ja mu kondid õhkuvad nagu lee.
5Por la voz de mi gemido Mis huesos se han pegado á mi carne.
5Mu süda on kõrbenud ja kuivanud nagu rohi, ma olen unustanud oma leivagi söömata.
6Soy semejante al pelícano del desierto; Soy como el buho de las soledades.
6Mu valjust oigamisest on mu luud liha küljes kinni.
7Velo, y soy Como el pájaro solitario sobre el tejado.
7Ma olen nagu kaaren kõrbes, nagu öökull varemetes.
8Cada día me afrentan mis enemigos; Los que se enfurecen contra mí, hanse contra mí conjurado.
8Ma olen uneta ja nagu üksik lind katusel.
9Por lo que como la ceniza á manera de pan, Y mi bebida mezclo con lloro,
9Iga päev teotavad mind mu vaenlased, mu hooplejad vastased vannuvad mu nime juures.
10A causa de tu enojo y de tu ira; Pues me alzaste, y me has arrojado.
10Sest ma söön tuhka nagu leiba ja tembin oma jooki nutuga
11Mis días son como la sombra que se va; Y heme secado como la hierba.
11sinu suure meelepaha ja su viha pärast; sest sina oled mind tõstnud üles ja visanud maha.
12Mas tú, Jehová, permanecerás para siempre, Y tu memoria para generación y generación.
12Mu päevad on veninud pikaks nagu vari ja ma kuivan ära nagu rohi.
13Tú levantándote, tendrás misericordia de Sión; Porque el tiempo de tener misericordia de ella, porque el plazo es llegado.
13Aga sina, Issand, istud aujärjel igavesti ja sinu mälestus kestab põlvest põlve.
14Porque tus siervos aman sus piedras, Y del polvo de ella tienen compasión.
14Küll sa tõused ja halastad Siioni peale, sest aeg on käes temale armu anda, paras aeg on juba kätte jõudnud.
15Entonces temerán las gentes el nombre de Jehová, Y todos los reyes de la tierra tu gloria;
15Sest sinu sulastele meeldivad tema kivid ja nad haletsevad tema põrmu.
16Por cuanto Jehová habrá edificado á Sión, Y en su gloria será visto;
16Siis paganad hakkavad kartma Issanda nime ja kõik ilmamaa kuningad sinu au.
17Habrá mirado á la oración de los solitarios, Y no habrá desechado el ruego de ellos.
17Sest kui Issand on üles ehitanud Siioni, siis ilmub ta oma auhiilguses.
18Escribirse ha esto para la generación venidera: Y el pueblo que se criará, alabará á JAH.
18Ta on kaldunud nende palve poole, kes on tehtud puupaljaks, ega ole põlanud nende palvet.
19Porque miró de lo alto de su santuario; Jehová miró de los cielos á la tierra,
19Pandagu see kirja tulevase põlve rahva jaoks; siis rahvas, kes luuakse, kiidab Issandat,
20Para oir el gemido de los presos, Para soltar á los sentenciados á muerte;
20et ta on vaadanud oma pühast kõrgusest, Issand on taevast vaadanud ilmamaad,
21Porque cuenten en Sión el nombre de Jehová, Y su alabanza en Jerusalem,
21et kuulda vangide ägamist ja vabastada surmalapsed,
22Cuando los pueblos se congregaren en uno, Y los reinos, para servir á Jehová.
22et Siionis kuulutataks Issanda nime ja Jeruusalemmas tema kiitust,
23El afligió mi fuerza en el camino; Acortó mis días.
23kui kõik rahvad ja riigid kogutakse kokku teenima Issandat.
24Dije: Dios mío, no me cortes en el medio de mis días: Por generación de generaciones son tus años.
24Tema on teel nõrgestanud mu rammu, lühendanud mu päevi.
25Tú fundaste la tierra antiguamente, Y los cielos son obra de tus manos.
25Ma ütlen: 'Mu Jumal, ära võta mind ära keset mu eluiga; sinu aastad kestavad põlvest põlve!
26Ellos perecerán, y tú permanecerás; Y todos ellos como un vestido se envejecerán; Como una ropa de vestir los mudarás, y serán mudados:
26Muiste sa panid maale aluse ja taevas on su kätetöö.
27Mas tú eres el mismo, Y tus años no se acabarán.
27Need hävivad, aga sina püsid; nad kõik kuluvad nagu kuub; sa vahetad neid nagu riideid ja nad muutuvad.
28Los hijos de tus siervos habitarán, Y su simiente será afirmada delante de ti.
28Aga sina oled seesama ja sinu aastad ei lõpe.
29Su sulaste lapsed leiavad eluaseme ja nende sugu on kinnitatud sinu ees.'