Spanish: Reina Valera (1909)

Estonian

Psalms

107

1ALABAD á Jehová, porque es bueno; Porque para siempre es su misericordia.
1Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!
2Digan lo los redimidos de Jehová, Los que ha redimido del poder del enemigo,
2Nõnda öelgu Issanda lunastatud, keda tema on lunastanud kitsikusest
3Y los ha congregado de las tierras, Del oriente y del occidente, Del aquilón y de la mar.
3ja on kogunud võõrailt mailt, hommiku poolt ja õhtu poolt, põhja poolt ja lõuna poolt.
4Anduvieron perdidos por el desierto, por la soledad sin camino, No hallando ciudad de población.
4Nad ekslesid kõrbes, tühjal maal, ega leidnud teed linna, kuhu asuda.
5Hambrientos y sedientos, Su alma desfallecía en ellos.
5Neil oli nälg ja janu, nende hing nõrkes nende sees.
6Habiendo empero clamado á Jehová en su angustia, Librólos de sus aflicciones:
6Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole ja tema kiskus nad välja nende kitsikustest
7Y dirigiólos por camino derecho, Para que viniesen á ciudad de población.
7ning saatis nad minema õiget teed, et nad jõuaksid linna, kuhu asuda.
8Alaben la misericordia de Jehová, Y sus maravillas para con los hijos de los hombres.
8Tänagu nad Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele,
9Porque sació al alma menesterosa, Y llenó de bien al alma hambrienta.
9et ta kosutas janunevat hinge ja täitis nälgiva hinge heaga.
10Los que moraban en tinieblas y sombra de muerte, Aprisionados en aflicción y en hierros;
10Nad istusid pimeduses ja surmavarjus, olid vangis viletsuses ja raudus,
11Por cuanto fueron rebeldes á las palabras de Jehová, Y aborrecieron el consejo del Altísimo.
11sest nad olid tõrkunud vastu Jumala sõnadele ja olid põlanud Kõigekõrgema nõuannet.
12Por lo que quebrantó él con trabajo sus corazones, Cayeron y no hubo quien los ayudase;
12Siis ta alandas nende südant vaevadega; nad komistasid, ja ei olnud aitajat.
13Luego que clamaron á Jehová en su angustia, Librólos de sus aflicciones.
13Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole ja tema päästis nad nende kitsikustest.
14Sacólos de las tinieblas y de la sombra de muerte, Y rompió sus prisiones.
14Ta viis nad välja pimedusest ja surmavarjust ning rebis katki nende köidikud.
15Alaben la misericordia de Jehová, Y sus maravillas para con los hijos de los hombres.
15Tänagu nad Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele!
16Porque quebrantó las puertas de bronce, Y desmenuzó los cerrojos de hierro.
16Sest tema on katki murdnud vaskuksed ja puruks raiunud raudriivid.
17Los insensatos, á causa del camino de su rebelión Y á causa de sus maldades, fueron afligidos.
17Nad olid meeletud oma üleastumise tee tõttu ja nad said näha vaeva oma pahategude pärast.
18Su alma abominó toda vianda, Y llegaron hasta las puertas de la muerte.
18Iga toit oli neile jäle ja nad olid juba surmaväravate lähedal.
19Mas clamaron á Jehová en su angustia, Y salvólos de sus aflicciones.
19Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole ja tema päästis nad nende kitsikustest.
20Envió su palabra, y curólos, Y librólos de su ruina.
20Ta läkitas neile oma sõna ja tervendas nad ning päästis nad haua veerelt.
21Alaben la misericordia de Jehová, Y sus maravillas para con los hijos de los hombres:
21Tänagu nad Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele
22Y sacrifiquen sacrificios de alabanza, Y publiquen sus obras con júbilo.
22ja ohverdagu tänuohvreid ning jutustagu tema tegusid hõiskamisega!
23Los que descienden á la mar en navíos, Y hacen negocio en las muchas aguas,
23Nad sõitsid laevadega merel ja toimetasid asju suurtel vetel.
24Ellos han visto las obras de Jehová, Y sus maravillas en el profundo.
24Nad nägid Issanda tegusid ja tema imetöid meresügavustes.
25El dijo, é hizo saltar el viento de la tempestad, Que levanta sus ondas.
25Sest ta ütles sõna ning laskis tõusta marutuule ja tõstis merelained kõrgele.
26Suben á los cielos, descienden á los abismos: Sus almas se derriten con el mal.
26Need tõusid üles taeva poole ja vajusid alla sügavikesse, nende julgus hääbus hädaohus.
27Tiemblan, y titubean como borrachos, Y toda su ciencia es perdida.
27Nad taarusid ja tuikusid nagu joobnud ja kogu nende tarkus oli ära neelatud.
28Claman empero á Jehová en su angustia, Y líbralos de sus aflicciones.
28Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole ja tema päästis nad nende kitsikustest.
29Hace parar la tempestad en sosiego, Y se apaciguan sus ondas.
29Ta muutis maru vaikseks ilmaks ja vete lained jäid vakka.
30Alégranse luego porque se reposaron; Y él los guía al puerto que deseaban.
30Siis nad rõõmustasid, kui lained soiku jäid, ja ta viis nad igatsetud sadamasse.
31Alaben la misericordia de Jehová, Y sus maravillas para con los hijos de los hombres.
31Tänagu nad Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele
32Y ensálcenlo en la congregación del pueblo; Y en consistorio de ancianos lo alaben.
32ning ülistagu teda rahvakogus ja kiitku vanemate koosolekul!
33El vuelve los ríos en desierto, Y los manantiales de las aguas en secadales;
33Tema tegi jõed kõrbeks ja veelätted kuivaks maaks,
34La tierra fructífera en salados, Por la maldad de los que la habitan.
34viljamaa soolanõmmeks tema elanike kurjuse pärast.
35Vuelve el desierto en estanques de aguas, Y la tierra seca en manantiales.
35Tema tegi kõrbe järveks ja põuase maa veelätteks,
36Y allí aposenta á los hambrientos, Y disponen ciudad para habitación;
36ja pani sinna elama näljased, ja need asutasid linna, kus elada.
37Y siembran campos, y plantan viñas, Y rinden crecido fruto.
37Ja nad seemendasid põldusid ja istutasid viinamägesid, ja nad said hea viljasaagi.
38Y los bendice, y se multiplican en gran manera; Y no disminuye sus bestias.
38Ja tema õnnistas neid, ja neid sai väga palju, ka nende loomi ta ei vähendanud.
39Y luego son menoscabados y abatidos A causa de tiranía, de males y congojas.
39Aga siis nad vähenesid ja raugesid õnnetuste ja murede läbi.
40El derrama menosprecio sobre los príncipes, Y les hace andar errados, vagabundos, sin camino:
40Kuid tema, kes valab põlgust vürstide peale ja paneb nad eksima tühjal maal, kus ei ole teed,
41Y levanta al pobre de la miseria, Y hace multiplicar las familias como rebaños de ovejas.
41tema ülendas vaese viletsusest ja pani tema suguvõsa sigima nagu lambakarja.
42Vean los rectos, y alégrense; Y toda maldad cierre su boca.
42Õiglased näevad seda ja rõõmustavad, ja kõik ülekohus peab oma suu kinni.
43¿Quién es sabio y guardará estas cosas, Y entenderá las misericordias de Jehová?
43Kes tark on, see pidagu seda meeles, ja Issanda heldust pandagu tähele!