1ALELUYA. Alabad á Jehová, porque es bueno; Porque para siempre es su misericordia.
1Halleluuja! Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!
2¿Quién expresará las valentías de Jehová? ¿Quién contará sus alabanzas?
2Kes jõuab ära rääkida Issanda vägevaid tegusid ja kuulutada kõike tema kiitust?
3Dichosos los que guardan juicio, Los que hacen justicia en todo tiempo.
3Õndsad on need, kes peavad tema seadusi ja kes teevad õigust igal ajal.
4Acuérdate de mí, oh Jehová, según tu benevolencia para con tu pueblo: Visítame con tu salud;
4Mõtle minule, Issand, su head meelt mööda oma rahva vastu, tule mind katsuma oma abiga,
5Para que yo vea el bien de tus escogidos, Para que me goce en la alegría de tu gente, Y me gloríe con tu heredad.
5et ma näeksin su valitud rahva head põlve ning rõõmustaksin sinu rahva rõõmuga, kiitleksin koos sinu pärisosaga!
6Pecamos con nuestros padres, Hicimos iniquidad, hicimos impiedad.
6Me oleme pattu teinud nagu meie esiisad, me oleme teinud paha ja olnud õelad.
7Nuestros padres en Egipto no entendieron tus maravillas; No se acordaron de la muchedumbre de tus misericordias; Sino que se rebelaron junto á la mar, en el mar Bermejo.
7Meie esiisad Egiptuses ei saanud õieti aru su imetegudest ega pidanud meeles su suurt heldust, vaid tõrkusid su vastu mere ääres, Kõrkjamere ääres.
8Salvólos empero por amor de su nombre, Para hacer notoria su fortaleza.
8Aga tema päästis nad oma nime pärast, et ilmutada oma vägevust.
9Y reprendió al mar Bermejo, y secólo; E hízoles ir por el abismo, como por un desierto.
9Ta sõitles Kõrkjamerd ja see sai kuivaks, ja ta talutas nad ürgvetest läbi otsekui kõrbet mööda.
10Y salvólos de mano del enemigo, Y rescatólos de mano del adversario.
10Nõnda ta päästis nad vihamehe käest ja lunastas nad vaenlaste käest.
11Y cubrieron las aguas á sus enemigos: No quedó uno de ellos.
11Veed matsid nende rõhujad, ei jäänud neist üle ühtainustki.
12Entonces creyeron á sus palabras, Y cantaron su alabanza.
12Siis nad uskusid tema sõnu, nad laulsid temale kiitust.
13Apresuráronse, olvidáronse de sus obras; No esperaron en su consejo.
13Kuid varsti nad unustasid tema teod ega jäänud ootama tema nõuandmist.
14Y desearon con ansia en el desierto; Y tentaron á Dios en la soledad.
14Suur himu süttis neil kõrbes ja nad kiusasid Jumalat tühjal maal.
15Y él les dió lo que pidieron; Mas envió flaqueza en sus almas.
15Siis andis tema neile, mida nad palusid, aga läkitas tõve nende sekka.
16Tomaron después celo contra Moisés en el campo, Y contra Aarón el santo de Jehová.
16Ja nad kadestasid leeris Moosest ja Aaronit, Issanda pühitsetut.
17Abrióse la tierra, y tragó á Dathán, Y cubrió la compañía de Abiram.
17Aga maa avanes ja neelas Daatani ja mattis kinni Abirami jõugu.
18Y encendióse el fuego en su junta; La llama quemó los impíos.
18Ja tuli loitis nende jõugus, leek lõõmas õelate kallal.
19Hicieron becerro en Horeb, Y encorváronse á un vaciadizo.
19Nad tegid vasika Hoorebi mäe ääres ning kummardasid valatud kuju.
20Así trocaron su gloria Por la imagen de un buey que come hierba.
20Nad vahetasid oma Aulise rohtu sööva härja kuju vastu.
21Olvidaron al Dios de su salud, Que había hecho grandezas en Egipto;
21Nad unustasid Jumala, oma päästja, kes oli teinud suuri asju Egiptuses,
22Maravillas en la tierra de Châm, Cosas formidables sobre el mar Bermejo.
22imetegusid Haami maal, kardetavaid tegusid Kõrkjamere ääres.
23Y trató de destruirlos, A no haberse puesto Moisés su escogido al portillo delante de él, A fin de apartar su ira, para que no los destruyese.
23Siis ta lubas nad hävitada, kui poleks olnud Moosest, ta valitut, kes astus kaljulõhes ta palge ette, et ära pöörata tema vihaleeki hukatust toomast.
24Empero aborrecieron la tierra deseable: No creyeron á su palabra;
24Pärast nad põlgasid ära kalli maa, ei nad uskunud tema sõna.
25Antes murmuraron en sus tiendas, Y no oyeron la voz de Jehová.
25Siis nad nurisesid oma telkides ega tahtnud kuulda Issanda häält.
26Por lo que alzó su mano á ellos, En orden á postrarlos en el desierto,
26Aga tema tõstis oma käe nende vastu, et neid hukutada kõrbes,
27Y humillar su simiente entre las gentes, Y esparcirlos por las tierras.
27ja et nende seeme langeks paganarahvaste sekka ning neid pillutataks mööda maid.
28Allegáronse asimismo á Baalpeor, Y comieron los sacrificios de los muertos.
28Siis nad astusid liitu Baal-Peoriga ja sõid surnute ohvreid
29Y ensañaron á Dios con sus obras, Y desarrollóse la mortandad en ellos.
29ja ärritasid teda oma tegudega, ja nii tungis taud nende kallale.
30Entonces se levantó Phinees, é hizo juicio; Y se detuvo la plaga.
30Siis Piinehas astus esile ja pidas kohut, ja taudile pandi piir.
31Y fuéle contado á justicia De generación en generación para siempre.
31Ja see arvati temale õiguseks põlvest põlve, igavesti.
32También le irritaron en las aguas de Meriba: E hizo mal á Moisés por causa de ellos;
32Nad vihastasid teda Meriba vee ääres, nõnda et Mooseski sai kannatada nende pärast.
33Porque hicieron se rebelase su espíritu, Como lo expresó con sus labios.
33Sest nad tegid ta meele väga kibedaks, nõnda et ta huultele tulid mõtlemata sõnad.
34No destruyeron los pueblos Que Jehová les dijo;
34Nad ei hävitanud rahvaid, keda Issand oli neid käskinud hävitada,
35Antes se mezclaron con las gentes, Y aprendieron sus obras.
35vaid nad segasid endid paganarahvastega ning õppisid nende tegusid.
36Y sirvieron á sus ídolos; Los cuales les fueron por ruina.
36Nad teenisid nende ebajumalaid ja need said neile püüniseks.
37Y sacrificaron sus hijos y sus hijas á los demonios;
37Nad ohverdasid oma poegi ja tütreid kurjadele vaimudele
38Y derramaron la sangre inocente, la sangre de sus hijos y de sus hijas, Que sacrificaron á los ídolos de Canaán: Y la tierra fué contaminada con sangre.
38ja valasid süüta verd, oma poegade ja tütarde verd, mida nad ohverdasid Kaanani ebajumalaile. Ja maa reostati veresüüga.
39Contamináronse así con sus obras, Y fornicaron con sus hechos.
39Ja nad rüvetusid oma tegudest ning hoorasid oma eluviisidega.
40Encendióse por tanto el furor de Jehová sobre su pueblo, Y abominó su heredad:
40Siis süttis Issanda viha oma rahva vastu ja tema pärisosa sai jäledaks tema meelest;
41Y entrególos en poder de las gentes, Y enseñoreáronse de ellos los que los aborrecían.
41ja tema andis nad paganarahvaste kätte ning nende vihamehed valitsesid nende üle.
42Y sus enemigos los oprimieron, Y fueron quebrantados debajo de su mano.
42Ja nende vaenlased rõhusid neid ning nad alandati nende käe alla.
43Muchas veces los libró; Mas ellos se rebelaron á su consejo, Y fueron humillados por su maldad.
43Mitu korda ta kiskus nad välja, kuid nad jäid tõrksalt oma nõu juurde ning said jõuetuks oma pahategude tõttu.
44El con todo, miraba cuando estaban en angustia, Y oía su clamor:
44Aga ta vaatas nende kitsikusele, ja kui ta kuulis nende halisemist,
45Y acordábase de su pacto con ellos, Y arrepentíase conforme á la muchedumbre de sus miseraciones.
45siis ta meenutas oma lepingut nendega ja ta kahetses oma suurt heldust mööda
46Hizo asimismo tuviesen de ellos misericordia todos los que los tenían cautivos.
46ning laskis neid leida halastust nende kõikide ees, kes nad olid vangi viinud.
47Sálvanos, Jehová Dios nuestro, Y júntanos de entre las gentes, Para que loemos tu santo nombre, Para que nos gloriemos en tus alabanzas.
47Päästa meid, Issand, meie Jumal! Ja kogu meid paganate seast, et saaksime tänada su püha nime ja kiidelda sinu kiitmisega!
48Bendito Jehová Dios de Israel, Desde el siglo y hasta el siglo: Y diga todo el pueblo, Amén. Aleluya.
48Tänu olgu Issandale, Iisraeli Jumalale, igavesest ajast igavesti! Ja kõik rahvas öelgu: 'Aamen! Halleluuja!'