¹Oración de David. OYE, oh Jehová, justicia; está atento á mi clamor; Escucha mi oración hecha sin labios de engaño.

¹Taaveti palve. Kuule, Issand, mu õiget asja, pane tähele mu härrast hüüdmist, võta kuulda mu palvet, mis pole petiste huulte oma!

²De delante de tu rostro salga mi juicio; Vean tus ojos la rectitud.

²Sinu palge eest tulgu mulle õiglane otsus, sinu silmad näevad, mis on õige!

³Tú has probado mi corazón, hasme visitado de noche; Me has apurado, y nada inicuo hallaste: Heme propuesto que mi boca no ha de propasarse.

³Kui sa katsud läbi mu südame, tuled öösel mind vaatama ja uurid mind - siis sa ei leia midagi. Kui ma mõtlesin kurja, siis ei pääsenud see üle mu huulte.

⁴Para las obras humanas, por la palabra de tus labios Yo me he guardado de las vías del destructor.

⁴Inimlikes tegudes olen ma sinu huulte sõnade tõttu hoidunud üleannetuist teeradadest.

⁵Sustenta mis pasos en tus caminos, Porque mis pies no resbalen.

⁵Mu sammud hoidsid kinni su jälgedest, mu jalad ei kõikunud.

⁶Yo te he invocado, por cuanto tú me oirás, oh Dios: Inclina á mí tu oído, escucha mi palabra.

⁶Ma hüüan sinu poole, sest sina, Jumal, vastad mulle; pööra oma kõrv mu poole, kuule mu kõnet!

⁷Muestra tus estupendas misericordias, tú que salvas á los que en ti confían. De los que se levantan contra tu diestra.

⁷Osuta imeliselt oma heldust, sa nende päästja, kes otsivad su juures pelgupaika su paremale käele vastupanijate eest!

⁸Guárdame como lo negro de la niñeta del ojo, Escóndeme con la sombra de tus alas,

⁸Hoia mind nagu silmatera; oma tiibade varju alla peida mind

⁹De delante de los malos que me oprimen, De mis enemigos que me cercan por la vida.

⁹õelate eest, kes mind rõhuvad, mu verivaenlaste eest, kes mind piiravad!

¹⁰Cerrados están con su grosura; Con su boca hablan soberbiamente.

¹⁰Nad on sulgenud oma rasvunud südame, oma suuga nad räägivad ülbesti.

¹¹Nuestros pasos nos han cercado ahora: Puestos tienen sus ojos para echar nos por tierra.

¹¹Nad on meie kannul; nüüd nad ümbritsevad mind. Oma silmad nad sihivad sellele, kuidas mind maha panna.

¹²Parecen al león que desea hacer presa, Y al leoncillo que está escondido.

¹²Nad on nagu lõvi, kellel on himu murda, ja nagu noor lõvi, kes peidus varitseb.

¹³Levántate, oh Jehová; Prevén su encuentro, póstrale: Libra mi alma del malo con tu espada;

¹³Tõuse, Issand, astu tema vastu, suru ta maha; päästa mu hing õela käest oma mõõgaga,

¹⁴De los hombres con tu mano, oh Jehová, De los hombres de mundo, cuya parte es en esta vida, Y cuyo vientre hinches de tu tesoro: Hartan sus hijos, Y dejan el resto á sus chiquitos.

¹⁴meeste käest oma käega, oh Issand, meeste käest, kes on maailmast, kelle osa on siin elus, kelle kõhu sa täidad oma varaga, kelle pojad saavad rohkesti ja kes panevad ülejäägi hoiule oma lastele!

¹⁵Yo en justicia veré tu rostro: Seré saciado cuando despertare á tu semejanza.

¹⁵Mina saan näha su palet õiguses, saan täis su palge paistusest, kui ma ärkan.