¹Al Músico principal: Salmo de David, siervo de Jehová, el cual profirió á Jehová las palabras de este cántico el día que le libró Jehová de mano de todos sus enemigos, y de mano de Saúl. Entonces dijo: AMARTE he, oh Jehová, fortaleza mía.

¹Laulujuhatajale: Issanda sulase Taaveti laul. Taavet rääkis selle laulu sõnad Issandale sel ajal, kui Issand oli ta päästnud kõigi ta vaenlaste käest ja Sauli käest.

²Jehová, roca mía y castillo mío, y mi libertador; Dios mío, fuerte mío, en él confiaré; Escudo mío, y el cuerno de mi salud, mi refugio.

²Siis ta ütles: 'Sind ma armastan südamest, Issand, mu vägi!

³Invocaré á Jehová, digno de ser alabado, Y seré salvo de mis enemigos.

³Issand on mu kalju, mu mäelinnus ja mu päästja; mu Jumal on mu kalju, kus ma pelgupaika otsin, mu kilp ja abisarv, mu kõrge varjupaik!

⁴Cercáronme dolores de muerte, Y torrentes de perversidad me atemorizaron.

⁴'Kiidetud olgu Issand!' nõnda ma hüüan, ja ma pääsen oma vaenlaste käest.

⁵Dolores del sepulcro me rodearon, Previniéronme lazos de muerte.

⁵Surma köidikud piirasid mind ja nurjatuse jõed tegid mulle hirmu.

⁶En mi angustia invoqué á Jehová, Y clamé á mi Dios: El oyó mi voz desde su templo, Y mi clamor llegó delante de él, á sus oídos.

⁶Surmavalla köied ümbritsesid mind, surma võrgud sattusid mu ette.

⁷Y la tierra fué conmovida y tembló; Y moviéronse los fundamentos de los montes, Y se estremecieron, porque se indignó él.

⁷Oma kitsikuses ma hüüdsin Issandat ja kisendasin oma Jumala poole. Ta kuulis mu häält oma templist ja mu appihüüd jõudis ta palge ette, ta kõrvu.

⁸Humo subió de su nariz, Y de su boca consumidor fuego; Carbones fueron por él encendidos.

⁸Siis värises ja vabises maa, mägede alused kõikusid ja põrusid üksteise vastu, sest ta viha süttis.

⁹Y bajó los cielos, y descendió; Y oscuridad debajo de sus pies.

⁹Suits tõusis ta sõõrmeist ja tuli ta suust oli neelamas, tulised söed lõõmasid tema seest.

¹⁰Y cabalgó sobre un querubín, y voló: Voló sobre las alas del viento.

¹⁰Ta vajutas taeva ja tuli maha, ja ta jalge all oli tume pilv.

¹¹Puso tinieblas por escondedero suyo, su pabellón en derredor de sí; Oscuridad de aguas, nubes de los cielos.

¹¹Ta sõitis keerubi peal ja lendas ning ta hõljus tuule tiibadel.

¹²Por el resplandor delante de él, sus nubes pasaron; Granizo y carbones ardientes.

¹²Ta pani enesele katteks pimeduse, majaks enda ümber mustavad veed, paksud pilved.

¹³Y tronó en los cielos Jehová, Y el Altísimo dió su voz; Granizo y carbones de fuego.

¹³Kumast lõhkesid pilved ta ees, sadas rahet ja tuliseid süsi.

¹⁴Y envió sus saetas, y desbaratólos; Y echó relámpagos, y los destruyó.

¹⁴Issand müristas taevast ja Kõigekõrgem andis kuulda oma häält rahe ja tuliste sütega.

¹⁵Y aparecieron las honduras de las aguas, Y descubriéronse los cimientos del mundo, A tu reprensión, oh Jehová, Por el soplo del viento de tu nariz.

¹⁵Ta heitis oma nooli ja pillutas neid, lõi kangesti välku, ja pani need sähvima.

¹⁶Envió desde lo alto; tomóme, Sácome de las muchas aguas.

¹⁶Siis said nähtavaks vete sügavused ja maailma alused paljastusid sinu sõitluse läbi, Issand, sinu sõõrmete tuule puhangust.

¹⁷Libróme de mi poderoso enemigo, Y de los que me aborrecían, aunque eran ellos más fuertes que yo.

¹⁷Ta ulatas kõrgusest käe, ta võttis minu, ta tõmbas mu välja suurest veest.

¹⁸Asaltáronme en el día de mi quebranto: Mas Jehová fué mi apoyo.

¹⁸Ta päästis minu mu tugeva vaenlase käest, mu vihkajate käest, sest nad olid vägevamad minust.

¹⁹Y sacóme á anchura: Libróme, porque se agradó de mí.

¹⁹Nad tulid mu kallale mu õnnetuse päeval, aga Issand oli mulle toeks.

²⁰Hame pagado Jehová conforme á mi justicia: Conforme á la limpieza de mis manos me ha vuelto.

²⁰Ta tõi mu välja lagedale, ta päästis minu, sest tal oli minust hea meel.

²¹Porque yo he guardado los caminos de Jehová, Y no me aparté impíamente de mi Dios.

²¹Issand teeb mulle head mu õigust mööda, ta tasub mulle mu käte puhtust mööda.

²²Pues todos sus juicios estuvieron delante de mí, Y no eché de mí sus estatutos.

²²Sest ma hoidsin Issanda teid ega taganenud õelasti Jumalast.

²³Y fuí integro para con él, y cauteléme de mi maldad.

²³Sest kõik ta määrused on mu ees, ma ei ole hüljanud tema seadlusi.

²⁴Pagóme pues Jehová conforme á mi justicia; Conforme á la limpieza de mis manos delante de sus ojos.

²⁴Ma olin laitmatu tema ees ja hoidusin pahateost.

²⁵Con el misericordioso te mostrarás misericordioso, Y recto para con el hombre íntegro.

²⁵Seepärast Issand tasus mulle mu õigust mööda, mu käte puhtust mööda tema silma ees.

²⁶Limpio te mostrarás para con el limpio, Y severo serás para con el perverso.

²⁶Heldele sa osutad heldust, laitmatu mehe vastu sa oled laitmatu;

²⁷Y tú salvarás al pueblo humilde, Y humillarás los ojos altivos.

²⁷puhta vastu sa oled puhas ja kõvera vastu sa osutud keeruliseks.

²⁸Tú pues alumbrarás mi lámpara: Jehová mi Dios alumbrará mis tinieblas.

²⁸Sest sina päästad viletsa rahva, aga alandad suurelised silmad.

²⁹Porque contigo desharé ejércitos; Y con mi Dios asaltaré muros.

²⁹Sest sina süütad mu lambi; Issand, mu Jumal, valgustab mu pimedust.

³⁰Dios, perfecto su camino: Es acendrada la palabra de Jehová: Escudo es á todos los que en él esperan.

³⁰Sest sinuga ma jooksen väehulga kallale, oma Jumalaga ma hüppan üle müüri.

³¹Porque ¿qué Dios hay fuera de Jehová? ¿Y qué fuerte fuera de nuestro Dios?

³¹Jumala tee on laitmatu, Issanda kõne on sulatatud puhtaks; tema on kilbiks kõigile, kes tema juures pelgupaika otsivad.

³²Dios es el que me ciñe de fuerza, E hizo perfecto mi camino;

³²Sest kes on Jumal peale Issanda? Ja kes muu on kalju, kui mitte meie Jumal?

³³Quien pone mis pies como pies de ciervas, E hízome estar sobre mis alturas;

³³See on Jumal, kes paneb rammu mu vööle ja teeb laitmatuks mu tee.

³⁴Quien enseña mis manos para la batalla, Y será quebrado con mis brazos el arco de acero.

³⁴Ta teeb mu jalad emahirve jalgade sarnaseks ja paneb mind seisma mu kõrgustikele.

³⁵Dísteme asimismo el escudo de tu salud: Y tu diestra me sustentó, Y tu benignidad me ha acrecentado.

³⁵Ta õpetab mu käsi sõdima ja mu käsivart vaskambu vinnastama.

³⁶Ensanchaste mis pasos debajo de mí, Y no titubearon mis rodillas.

³⁶Sa annad mulle oma päästekilbi, su parem käsi toetab mind, su abi teeb mind suureks.

³⁷Perseguido he mis enemigos, y alcancélos, Y no volví hasta acabarlos.

³⁷Sa teed maa avaraks mu sammule, et mu luupeksed ei libiseks.

³⁸Helos herido, y no podrán levantarse: Cayeron debajo de mis pies.

³⁸Ma tahan jälitada oma vaenlasi ja nad kätte saada ega taha tulla tagasi enne, kui olen teinud neile lõpu.

³⁹Pues me ceñiste de fortaleza para la pelea; Has agobiado mis enemigos debajo de mí.

³⁹Ma tahan nad purustada, nõnda et nad ei saa tõusta, vaid langevad mu jalge alla.

⁴⁰Y dísteme la cerviz de mis enemigos, Y destruí á los que me aborrecían.

⁴⁰Sa vöötad mind rammuga sõja jaoks, sa surud maha mu alla need, kes tõusevad mu vastu.

⁴¹Clamaron, y no hubo quien salvase: Aun á Jehová, mas no los oyó.

⁴¹Sa pöörad minu poole mu vaenlaste selja, ma hävitan oma vihamehed.

⁴²Y molílos como polvo delante del viento; Esparcílos como lodo de las calles.

⁴²Nad hüüavad appi, aga päästjat ei ole; nad hüüavad Issanda poole, aga tema ei vasta neile.

⁴³Librásteme de contiendas de pueblo: Pusísteme por cabecera de gentes: Pueblo que yo no conocía, me sirvió.

⁴³Nüüd ma hõõrun nad pihuks nagu tolmu tuule ees; ma põrmustan nad nagu tänavate pori.

⁴⁴Así que hubo oído, me obedeció; Los hijos de extraños me mintieron;

⁴⁴Sina päästad mind rahva riidlemistest; sa sead mind rahvaste peaks. Hõimud, keda ma ei tunne, hakkavad mind orjama.

⁴⁵Los extraños flaquearon, Y tuvieron miedo desde sus encerramientos.

⁴⁵Kuuldes minust nad kuulevad mu sõna, võõra rahva lapsed meelitavad mind.

⁴⁶Viva Jehová, y sea bendita mi roca; Y ensalzado sea el Dios de mi salud:

⁴⁶Võõra rahva lapsed nõrkevad ja väljuvad värisedes oma linnustest.

⁴⁷El Dios que me da las venganzas, Y sujetó pueblos á mí.

⁴⁷Issand elab, kiidetud olgu mu kalju! Ülistatud olgu mu päästmise Jumal,

⁴⁸Mi libertador de mis enemigos: Hicísteme también superior de mis adversarios; Librásteme de varón violento.

⁴⁸Jumal, kes mulle annab kättemaksu ja alistab mulle rahvad!

⁴⁹Por tanto yo te confesaré entre las gentes, oh Jehová, Y cantaré á tu nombre.

⁴⁹Sina, kes mind päästad mu vaenlaste käest, sa ülendad mu mulle vastuhakkajate üle ja vabastad mu vägivallameeste käest.

⁵⁰El cual engrandece las saludes de su rey, Y hace misericordia á su ungido, A David y á su simiente, para siempre.

⁵⁰Sellepärast ma tahan, Issand, sind tänada rahvaste seas ja laulda kiitust su nimele.

⁵¹Sina teed suureks oma kuninga võidud ning osutad heldust oma võitule, Taavetile ja tema soole igavesti!'