¹Al Músico principal: Salmo de David. LOS cielos cuentan la gloria de Dios, Y la expansión denuncia la obra de sus manos.

¹Laulujuhatajale: Taaveti laul.

²El un día emite palabra al otro día, Y la una noche á la otra noche declara sabiduría.

²Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd.

³No hay dicho, ni palabras, Ni es oída su voz.

³Päev peab päevale kõnet ja öö kuulutab ööle Jumala tarkust.

⁴Por toda la tierra salió su hilo, Y al cabo del mundo sus palabras. En ellos puso tabernáculo para el sol.

⁴Ei ole see kõne ega sõnad, mille hääl ei kostaks.

⁵Y él, como un novio que sale de su tálamo, Alégrase cual gigante para correr el camino.

⁵Üle kogu ilmamaa käib nende kõla, maailma otsani nende sõna; neisse on ta püstitanud telgi päikesele.

⁶Del un cabo de los cielos es su salida, Y su giro hasta la extremidad de ellos: Y no hay quien se esconda de su calor.

⁶Ja tema tuleb välja nagu peig oma kambrist, ta on rõõmus nagu kangelane jooksmas oma rada.

⁷La ley de Jehová es perfecta, que vuelve el alma: El testimonio de Jehová, fiel, que hace sabio al pequeño.

⁷Taeva äärel on ta lähtekoht ja selle teisel äärel on ta pöördepunkt, nõnda et midagi ei jää varjule ta kuumuse eest.

⁸Los mandamientos de Jehová son rectos, que alegran el corazón: El precepto de Jehová, puro, que alumbra los ojos.

⁸Issanda Seadus on laitmatu, see kosutab hinge; Issanda tunnistus on ustav, see teeb kohtlase targaks.

⁹El temor de Jehová, limpio, que permanece para siempre; Los juicios de Jehová son verdad, todos justos.

⁹Issanda korraldused on õiglased, need rõõmustavad südant; Issanda käsk on selge, see valgustab silmi.

¹⁰Deseables son más que el oro, y más que mucho oro afinado; Y dulces más que miel, y que la que destila del panal.

¹⁰Issanda kartus on puhas, see püsib igavesti; Issanda seadused on tõde, need on kõik õiged;

¹¹Tu siervo es además amonestado con ellos: En guardarlos hay grande galardón.

¹¹need on ihaldatavamad kui kuld ja kui palju selget kulda, ja need on magusamad kui mesi ja kui kärjemesi.

¹²Los errores, ¿quién los entenderá? Líbrame de los que me son ocultos.

¹²Ka sinu sulasele on need hoiatuseks, nende pidamine toob suure palga.

¹³Detén asimismo á tu siervo de las soberbias; Que no se enseñoreen de mí: Entonces seré íntegro, y estaré limpio de gran rebelión.

¹³Eksimused - kes neid märkab? Salajastest pattudest mõista mind vabaks!

¹⁴Sean gratos los dichos de mi boca y la meditación de mi corazón delante de ti, Oh Jehová, roca mía, y redentor mío

¹⁴Ka ülbete pattude eest hoia oma sulast; ärgu need valitsegu mind! Siis ma olen laitmatu ja olen vaba paljudest üleastumistest.

¹⁵Olgu sulle meelepärased mu suu kõned ja mu südame mõtlemised sinu ees, Issand, mu kalju ja mu lunastaja!