Spanish: Reina Valera (1909)

Estonian

Psalms

69

1Al Músico principal: sobre Sosannim: Salmo de David. SALVAME, oh Dios, Porque las aguas han entrado hasta el alma.
1Laulujuhatajale: viisil 'Liiliad'; Taaveti laul.
2Estoy hundido en cieno profundo, donde no hay pie: He venido á abismos de aguas, y la corriente me ha anegado.
2Päästa mind, Jumal, sest veed tõusevad mu hinge hukutama!
3Cansado estoy de llamar; mi garganta se ha enronquecido; Han desfallecido mis ojos esperando á mi Dios.
3Ma olen vajunud sügavasse, põhjatusse mutta, mul pole jalgealust. Ma olen sattunud vee sügavusse ning voolas vesi uputab mu.
4Hanse aumentado más que los cabellos de mi cabeza los que me aborrecen sin causa; Hanse fortalecido mis enemigos, los que me destruyen sin por qué: He venido pues á pagar lo que no he tomado.
4Ma olen väsinud hüüdmast, mu kurk on kähe, mu silmad on väsinud, oodates oma Jumalat.
5Dios, tú sabes mi locura; Y mis delitos no te son ocultos.
5Neid, kes mind asjata vihkavad, on enam kui juuksekarvu mu peas; vägevaks on saanud mu hävitajad, kes on ilmaaegu mu vaenlased. Mida ma pole riisunud, pean ma tasuma.
6No sean avergonzados por mi causa los que te esperan, oh Señor Jehová de los ejércitos; No sean confusos por mí los que te buscan, oh Dios de Israel.
6Sina, Jumal, tunned mu meeletust, ja mu süüd ei ole varjul sinu eest.
7Porque por amor de ti he sufrido afrenta; Confusión ha cubierto mi rostro.
7Ärgu sattugu minu pärast häbisse need, kes ootavad sind, Issand, Issand Sebaot; ärgu laimatagu minu pärast neid, kes sind otsivad, Iisraeli Jumal!
8He sido extrañado de mis hermanos, Y extraño á los hijos de mi madre.
8Sest sinu pärast ma kannatan teotust, mu palet katab häbistus.
9Porque me consumió el celo de tu casa; Y los denuestos de los que te vituperaban, cayeron sobre mí.
9Olen saanud oma vendadele võhivõõraks ja tundmatuks oma ema lastele.
10Y lloré afligiendo con ayuno mi alma; Y esto me ha sido por afrenta.
10Sest püha viha su koja pärast on mind ära söönud, ja nende teotamised, kes sind teotavad, on langenud minu peale.
11Puse además saco por mi vestido; Y vine á serles por proverbio.
11Ma olen nutnud ja mu hing on paastunud, kuid see on saanud mulle teotuseks.
12Hablaban contra mí los que se sentaban á la puerta, Y me zaherían en las canciones de los bebederos de sidra.
12Ma riietusin kotiriidesse, kuid ma sain neile pilkesõnaks.
13Empero yo enderezaba mi oración á ti, oh Jehová, al tiempo de tu buena voluntad: Oh Dios, por la multitud de tu misericordia, Por la verdad de tu salud, óyeme.
13Väravasuus istujad lobisevad minust ja pillil laulavad minust õllejoojad.
14Sácame del lodo, y no sea yo sumergido: Sea yo libertado de los que me aborrecen, y del profundo de las aguas.
14Aga mina palvetan sinu poole, Issand, sulle meelepärasel ajal, oh Jumal. Oma suurest heldusest vasta mulle, oma ustava abiga päästa mind!
15No me anegue el ímpetu de las aguas, Ni me suerba la hondura, Ni el pozo cierre sobre mí su boca.
15Kisu mind välja porist, et ma sisse ei vajuks, et ma pääseksin oma vihkajate eest ja vete sügavusest!
16Oyeme, Jehová, porque apacible es tu misericordia; Mírame conforme á la multitud de tus miseraciones.
16Ära lase voolast vett mind uputada ega sügavust mind neelata, ja ärgu sulgegu kaev oma suud minu üle!
17Y no escondas tu rostro de tu siervo; Porque estoy angustiado; apresúrate, óyeme.
17Vasta mulle, Issand, sest hea on sinu heldus; pöördu minu poole oma rohket halastust mööda
18Acércate á mi alma, redímela: Líbrame á causa de mis enemigos.
18ja ära peida oma palet oma sulase eest, sest ma olen kitsikuses; kuule mind pea!
19Tú sabes mi afrenta, y mi confusión, y mi oprobio: Delante de ti están todos mis enemigos.
19Tule ligi mu hingele, lunasta tema; vabasta mind mu vaenlaste pärast!
20La afrenta ha quebrantado mi corazón, y estoy acongojado: Y esperé quien se compadeciese de mí, y no lo hubo: Y consoladores, y ninguno hallé.
20Sina tead mu teotust ja mu häbi ja mu laimu, kõik mu vastased on su ees.
21Pusiéronme además hiel por comida, Y en mi sed me dieron á beber vinagre.
21Teotus on murdnud mu südame, ma olen haigeks jäänud; ma ootasin kaastunnet, kuid seda ei olnud, ja trööstijaid, kuid neid ma ei leidnud.
22Sea su mesa delante de ellos por lazo, Y lo que es para bien por tropiezo.
22Vaid nad andsid mulle süüa mürkrohtu ja mu janus nad jootsid mind äädikaga.
23Sean oscurecidos sus ojos para ver, Y haz siempre titubear sus lomos.
23Nende laud saagu püüniseks nende ees ja heaolu silmuseks!
24Derrama sobre ellos tu ira, Y el furor de tu enojo los alcance.
24Nende silmad saagu pimedaks, et nad ei näeks, ja pane nende niuded alaliselt vankuma!
25Sea su palacio asolado: En sus tiendas no haya morador.
25Vala välja oma meelepaha nende peale ja su vihaleek tabagu neid!
26Porque persiguieron al que tú heriste; Y cuentan del dolor de los que tú llagaste.
26Nende telklaager saagu lagedaks; ärgu olgu nende telkides elanikke!
27Pon maldad sobre su maldad, Y no entren en tu justicia.
27Sest nad jälitavad seda, keda sina oled löönud, ja jutustavad nende valust, keda sina oled haavanud.
28Sean raídos del libro de los vivientes, Y no sean escritos con los justos.
28Lisa neile süütegu süüteo peale, ärgu nad jõudku sinu õiglusesse!
29Y yo afligido y dolorido, Tu salud, oh Dios, me defenderá.
29Kustutatagu nad maha eluraamatust ja ärgu pandagu neid kirja koos õigetega!
30Alabaré yo el nombre de Dios con cántico, Ensalzarélo con alabanza.
30Aga mina olen vilets ja täis valu. Sinu abi, oh Jumal, kaitsku mind!
31Y agradará á Jehová más que sacrificio de buey, O becerro que echa cuernos y uñas.
31Ma kiidan lauluga Jumala nime ja tänulauluga ma ülistan teda.
32Veránlo los humildes, y se gozarán; Buscad á Dios, y vivirá vuestro corazón.
32See on Issandale meeldivam kui härg, kui härjavärss, kel on sarved ja sõrad.
33Porque Jehová oye á los menesterosos, Y no menosprecia á sus prisioneros.
33Viletsad näevad seda ja rõõmustavad; teiegi süda, kes nõuate Jumalat, peab elama.
34Alábenlo los cielos y la tierra, Los mares, y todo lo que se mueve en ellos.
34Sest Issand kuuleb vaeseid ega pea halvaks oma vange.
35Porque Dios guardará á Sión, y reedificará las ciudades de Judá; Y habitarán allí, y la poseerán.
35Kiitku teda taevas ja maa, meri ja kõik, mis seal liigub!
36Y la simiente de sus siervos la heredará, Y los que aman su nombre habitarán en ella.
36Sest Jumal tahab päästa Siioni ja uuesti ehitada Juuda linnad, et nad asuksid sinna elama ja päriksid selle.
37Ja tema sulaste järeltulev sugu peab selle saama pärandiks, ja need, kes armastavad tema nime, asuvad sinna elama.