1EN ti, oh Jehová, he esperado; No sea yo confuso para siempre.
1Issand, sinu juures otsin ma pelgupaika, ära lase mind iialgi jääda häbisse!
2Hazme escapar, y líbrame en tu justicia: Inclina tu oído y sálvame.
2Oma õiglusega tõmba mind välja kitsikusest ja vabasta mind; pööra oma kõrv mu poole ja päästa mind!
3Séme por peña de estancia, adonde recurra yo continuamente: Mandado has que yo sea salvo; Porque tú eres mi roca, y mi fortaleza.
3Ole mulle kaitsjaks kaljuks, kuhu ma aina saan minna! Sina oled käskinud mind päästa, sest sina oled mu kalju ja mu mäelinnus.
4Dios mío, líbrame de la mano del impío, De la mano del perverso y violento.
4Mu Jumal, vabasta mind õela käest ning ülekohtuse ja vägivaldse pihust!
5Porque tú, oh Señor Jehová, eres mi esperanza: Seguridad mía desde mi juventud.
5Sest sina oled mu ootus, Issand Jumal. Sa oled mu kindel lootus mu noorpõlvest.
6Por ti he sido sustentado desde el vientre: De las entrañas de mi madre tú fuiste el que me sacaste: De ti será siempre mi alabanza.
6Sinule ma olen toetunud sündimisest, sa oled kandnud mu eest hoolt emaihust alates, sinule kõlab aina mu kiitus.
7Como prodigio he sido á muchos; Y tú mi refugio fuerte.
7Ma olen saanud paljudele imeasjaks, kuid sina oled mulle tugevaks varjupaigaks.
8Sea llena mi boca de tu alabanza, De tu gloria todo el día.
8Minu suu on täis sinu kiitust ja su ülevust kogu päeva.
9No me deseches en el tiempo de la vejez; Cuando mi fuerza se acabare, no me desampares.
9Ära heida mind ära mu vanas eas, ära hülga mind, kui mu ramm lõpeb!
10Porque mis enemigos han tratado de mí; Y los que acechan mi alma, consultaron juntamente.
10Sest mu vaenlased räägivad mu vastu, ja kes varitsevad mu hinge, peavad üheskoos nõu
11Diciendo: Dios lo ha dejado: Perseguid y tomadle, porque no hay quien le libre.
11ning ütlevad: 'Jumal on tema hüljanud, jälitage teda ning võtke ta kinni, sest ei ole, kes ta ära kisuks meie käest!'
12Oh Dios, no te alejes de mí: Dios mío, acude presto á mi socorro.
12Oh Jumal, ära ole minust kaugel, mu Jumal, tõtta mulle appi!
13Sean avergonzados, fallezcan los adversarios de mi alma; Sean cubiertos de vergüenza y de confusión los que mi mal buscan.
13Jäägu häbisse ja hukkugu minu hinge vastased; olgu häbistusse ja teotusse mähitud need, kes otsivad minu õnnetust!
14Mas yo siempre esperaré, Y añadiré sobre toda tu alabanza.
14Aga mina ootan alati ja suurendan kogu su kiidetavust.
15Mi boca publicará tu justicia Y tu salud todo el día, Aunque no sé el número de ellas.
15Mu suu peab jutustama sinu õiglusest ja su päästetegudest kogu päeva, sest ma ei tea nende arvu.
16Vendré á las valentías del Señor Jehová: Haré memoria de sola tu justicia.
16Ma tulen Issanda Jumala vägitegudega, ma tunnistan üksnes sinu õiglust.
17Oh Dios, enseñásteme desde mi mocedad; Y hasta ahora he manifestado tus maravillas.
17Jumal, sa oled mind õpetanud mu noorest east, ja sestsaadik ma kuulutan sinu imesid.
18Y aun hasta la vejez y las canas; oh Dios, no me desampares, Hasta que denuncie tu brazo á la posteridad, Tus valentías á todos los que han de venir.
18Ära siis jäta mind maha, Jumal, kui ma lähen vanaks ja halliks, kuni ma kuulutan sinu käsivart praegusele põlvele ja su vägevust kõigile järeltulijaile!
19Y tu justicia, oh Dios, hasta lo excelso; Porque has hecho grandes cosas: Oh Dios, ¿quién como tú?
19Sest su õiglus ulatub kõrgele, oh Jumal, kes oled suuri asju teinud. Jumal, kes on nagu sina?
20Tú, que me has hecho ver muchas angustias y males, Volverás á darme vida, Y de nuevo me levantarás de los abismos de la tierra.
20Sina, kes mind oled lasknud näha palju kitsikusi ja õnnetusi, teed mind jälle elavaks ja tõmbad mind jälle üles maa sügavustest.
21Aumentarás mi grandeza, Y volverás á consolarme.
21Kasvata mu suurust ja pöördu jälle mind trööstima!
22Asimismo yo te alabaré con instrumento de salterio, Oh Dios mío: tu verdad cantaré yo á ti en el arpa, Oh Santo de Israel.
22Ma tahan sind tänada ka naablimänguga sinu ustavuse eest, mu Jumal! Ma tahan sulle lauldes mängida kannelt, sa Iisraeli Püha!
23Mis labios cantarán cuando á ti salmeare, Y mi alma, á la cual redimiste.
23Mu huuled hõiskavad, kui ma sulle lauldes mängin, samuti mu hing, mille sa oled lunastanud.
24Mi lengua hablará también de tu justicia todo el día: Por cuanto fueron avergonzados, porque fueron confusos los que mi mal procuraban.
24Minu keelgi kõneleb kogu päeva sinu õiglusest, sest juba häbenesid ja kohmetusid, kes otsisid mu õnnetust.