¹Al Músico principal: sobre Gittith: Salmo de Asaph. CANTAD á Dios, fortaleza nuestra: Al Dios de Jacob celebrad con júbilo.

¹Laulujuhatajale, gati pillil mängijale: Aasafi laul.

²Tomad la canción, y tañed el adufe, El arpa deliciosa con el salterio.

²Hõisake Jumalale, kes on meie tugevus, hüüdke rõõmuga Jaakobi Jumala poole!

³Tocad la trompeta en la nueva luna, En el día señalado, en el día de nuestra solemnidad.

³Alake kiituslaulu, lööge trummi, pange hüüdma kannel ja naabel!

⁴Porque estatuto es de Israel, Ordenanza del Dios de Jacob.

⁴Puhuge pasunat noorel kuul, täiskuu ajal, meie pidupäeval!

⁵Por testimonio en José lo ha constituído, Cuando salió por la tierra de Egipto; Donde oí lenguaje que no entendía.

⁵Sest see on määrus Iisraelis ja kohustus Jaakobi Jumala jaoks.

⁶Aparté su hombro de debajo de la carga; Sus manos se quitaron de vasijas de barro.

⁶Selle ta seadis tunnistuseks Joosepi sekka, kui ta läks välja Egiptusemaa vastu. Seal ma kuulsin keelt, mida ma ei tundnud.

⁷En la calamidad clamaste, y yo te libré: Te respondí en el secreto del trueno; Te probé sobre las aguas de Meriba. (Selah.)

⁷'Mina vabastasin tema õla koorma alt, tema käed pääsesid korvide kandmisest.

⁸Oye, pueblo mío y te protestaré. Israel, si me oyeres,

⁸Kui kitsas käes oli, hüüdsid sa, ja ma päästsin sinu; ma vastasin sulle kõuepilvest, proovisin sind Meriba vee ääres.' Sela.

⁹No habrá en ti dios ajeno, Ni te encorvarás á dios extraño.

⁹'Kuule, mu rahvas, ma hoiatan sind! Iisrael, kui sa ometi kuulaksid mind!

¹⁰Yo soy Jehová tu Dios, Que te hice subir de la tierra de Egipto: Ensancha tu boca, y henchirla he.

¹⁰Ärgu olgu su seas võõrast jumalat ja ära kummarda võõramaa jumala ette!

¹¹Mas mi pueblo no oyó mi voz, E Israel no me quiso á mí.

¹¹Mina olen Issand, sinu Jumal, kes tõin sind Egiptusemaalt; tee lahti oma suu, siis täidan ta!

¹²Dejélos por tanto á la dureza de su corazón: Caminaron en sus consejos.

¹²Aga mu rahvas ei võtnud kuulda mu häält, Iisrael ei tahtnud teha mu meelt mööda.

¹³Oh, si me hubiera oído mi pueblo, Si en mis caminos hubiera Israel andado!

¹³Siis ma andsin nad nende südame paadumusse ja nad käisid oma arvamiste järgi.

¹⁴En una nada habría yo derribado sus enemigos, Y vuelto mi mano sobre sus adversarios.

¹⁴Oh et mu rahvas mind kuulaks ja Iisrael käiks minu teedel!

¹⁵Los aborrecedores de Jehová se le hubieran sometido; Y el tiempo de ellos fuera para siempre.

¹⁵Ma alistaksin varsti nende vaenlased ja pööraksin oma käe nende rõhujate vastu.'

¹⁶Y Dios lo hubiera mantenido de grosura de trigo: Y de miel de la piedra te hubiera saciado.

¹⁶Kes Issandat vihkavad, peaksid lömitama tema ees, ja nende saatus oleks igavene.

¹⁷Aga teda ta toidaks nisutuumadega, ja meega kaljust ma söödaksin sind küllaga.