Spanish: Reina Valera (1909)

Estonian

Psalms

88

1Canción: Salmo para los hijos de Coré: al Músico principal: para cantar sobre Mahalath; Masquil de Hemán Ezrahita. OH Jehová, Dios de mi salud, Día y noche clamo delante de ti.
1Korahi laste laul ja lugu. Laulujuhatajale: kurval viisil laulda; esralase Heemani õpetuslaul.
2Entre mi oración en tu presencia: Inclina tu oído á mi clamor.
2Issand, mu pääste Jumal, päeval ma kisendan, öösel ma olen sinu ees.
3Porque mi alma está harta de males, Y mi vida cercana al sepulcro.
3Tulgu mu palve sinu ette, pööra oma kõrv mu halisemise poole!
4Soy contado con los que descienden al hoyo, Soy como hombre sin fuerza:
4Sest mu hing on täis õnnetust ja mu elu on jõudnud surmavalla lähedale.
5Libre entre los muertos, Como los matados que yacen en el sepulcro, Que no te acuerdas más de ellos, Y que son cortados de tu mano.
5Mind arvatakse nende liiki, kes lähevad alla hauda; ma olen nagu mees, kellel ei ole rammu!
6Hasme puesto en el hoyo profundo, En tinieblas, en honduras.
6Olen valla lastud surnute juurde, just nagu mahalöödud, kes lebavad hauas, keda sa enam ei meenuta, kes sinu käest on lõigatud ära.
7Sobre mí se ha acostado tu ira, Y me has afligido con todas tus ondas. (Selah.)
7Sina oled mind pannud kõige sügavamasse hauda, pimedasse paika, suurtesse sügavustesse.
8Has alejado de mí mis conocidos: Hasme puesto por abominación á ellos: Encerrado estoy, y no puedo salir.
8Su vihaleek lasub mu peal, ja kõigi oma lainetega vaevad sa mind. Sela.
9Mis ojos enfermaron á causa de mi aflicción: Hete llamado, oh Jehová, cada día; He extendido á ti mis manos.
9Mu tuttavad oled sa ajanud minust eemale ja oled mind teinud neile jäleduseks, ma olen kinni ega pääse välja.
10¿Harás tú milagro á los muertos? ¿Levantaránse los muertos para alabarte? (Selah.)
10Mu silmad on otsa jäänud mu viletsuse pärast; sind, Issand, ma hüüan appi kogu päeva, ma laotan välja oma käed sinu poole.
11¿Será contada en el sepulcro tu misericordia, O tu verdad en la perdición?
11Kas sina teed imet surnutele? Või tõusevad kadunud üles sind kiitma? Sela.
12¿Será conocida en las tinieblas tu maravilla, Ni tu justicia en la tierra del olvido?
12Kas jutustatakse hauas sinu heldusest, kadupaigas sinu ustavusest?
13Mas yo á ti he clamado, oh Jehová; Y de mañana mi oración te previno.
13Kas tuntakse pimeduses sinu imetöid ja su õiglust unustusemaal?
14¿Por qué, oh Jehová, desechas mi alma? ¿Por qué escondes de mí tu rostro?
14Aga mina hüüan sind appi, Issand! Ja mu palve jõuab vara su ette.
15Yo soy afligido y menesteroso: Desde la mocedad he llevado tus terrores, he estado medroso.
15Miks sina, Issand, heidad ära mu hinge ja paned oma palge mu eest varjule?
16Sobre mí han pasado tus iras; Tus espantos me han cortado.
16Ma olen vilets ja vaagun hinge oma noorusest alates, ma kannan su ränki lööke, olen nõutu.
17Hanme rodeado como aguas de continuo; Hanme cercado á una.
17Sinu vihaleegid käivad mu üle, su rängad löögid muserdavad mind;
18Has alejado de mí el enemigo y el compañero; Y mis conocidos se esconden en la tiniebla.
18need ümbritsevad mind nagu vesi iga päev, need tiirlevad mu ümber üheskoos.
19Sa oled minust eemale ajanud mu armastajad ja mu sõbrad; mu tuttavaks on pimedus.