1 Sintina gaa Irikoy na beena da ganda taka.
1Alguses lõi Jumal taeva ja maa.
2 Ganda go mo batama koonu no kaŋ sinda alhaali, hari guusuyaŋo boŋ mo, kala kubay. Irikoy Biya mo goono ga yooje harey boŋ.
2Maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal.
3 Gaa no Irikoy ne: «Kaari ma te.» Kaaro mo te.
3Ja Jumal ütles: 'Saagu valgus!' Ja valgus sai.
4 Irikoy di kaŋ kaaro ga boori, nga mo na kaaro da kuba fay.
4Ja Jumal nägi, et valgus oli hea, ja Jumal lahutas valguse pimedusest.
5 Irikoy ne kaaro se Zaari. Kuba mo, a ne a se Cin. Wiciri kambu te, susubay mo te, jirbi sintina nooya.
5Ja Jumal nimetas valguse päevaks ja pimeduse ta nimetas ööks. Siis sai õhtu ja sai hommik - esimene päev.
6 Irikoy ne mo: «Batama ma te harey da care game ra hal a ma harey fay da care.»
6Ja Jumal ütles: 'Saagu laotus vete vahele ja see lahutagu veed vetest!'
7 Irikoy na batama te mo, a na harey kaŋ yaŋ go batama cire fay da harey kaŋ yaŋ go batama boŋ. Yaadin mo no te.
7Ja nõnda sündis: Jumal tegi laotuse ja lahutas veed, mis olid laotuse all, vetest, mis olid laotuse peal.
8 Irikoy na batama maa daŋ ka ne a se Beene. Wiciri kambu te, susubay mo te, jirbi hinkanta nooya.
8Ja Jumal nimetas laotuse taevaks. Siis sai õhtu ja sai hommik - teine päev.
9 Irikoy ne: «Beene batama cire harey ma margu nangu folloŋ, ganda laabo mo ma bangay.» Yaadin mo no te.
9Ja Jumal ütles: 'Veed kogunegu taeva all ühte paika, et kuiva näha oleks!' Ja nõnda sündis.
10 Irikoy na ganda batama maa daŋ Ndunnya. A na harey marganta mo maa daŋ Teeku. Irikoy di kaŋ woodin mo ga boori.
10Ja Jumal nimetas kuiva pinna maaks ja veekogu ta nimetas mereks. Ja Jumal nägi, et see oli hea.
11 Irikoy ne: «Subu nda tuuri izey kaŋ ga hay yaŋ mo ma fatta ka fun laabo ra, da tuuri-nyaŋey kaŋ ga izeyaŋ hay, wo kaŋ gonda gure, i afo kulu nga dumo boŋ.» Yaadin mo no laabo te.
11Ja Jumal ütles: 'Maast tärgaku haljas rohi, seemet kandvad taimed, viljapuud, mille viljas on nende seeme, nende liikide järgi maa peale!' Ja nõnda sündis:
12 Subu nda tuuri izey kaŋ yaŋ ga hay ngey dumey boŋ binde fatta ka fun laabo ra, ngey nda tuuri-nyaŋey kaŋ ga izeyaŋ hay, kaŋ yaŋ gonda gure, ngey dumey boŋ. Irikoy di kaŋ woodin mo ga boori.
12maa laskis võrsuda haljast rohtu, seemet kandvaid taimi nende liikide järgi, ja viljapuid, mille viljas on nende seeme, nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea.
13 Wiciri kambu te, susubay mo te, jirbi hinzanta nooya.
13Siis sai õhtu ja sai hommik - kolmas päev.
14 Irikoy ne: «Hayey kaŋ ga kaari ma te beene batama ra, hala fayyaŋ ma te cin da zaari game ra. I ma goro mo alaamayaŋ jiirey da jirbey da alwaatey se.
14Ja Jumal ütles: 'Saagu valgused taevalaotusse eraldama päeva ööst! Tähistagu need seatud aegu, päevi ja aastaid,
15 I ma goro mo kaariyaŋ beene batama ra, ka te kaari ndunnya se.» Yaadin mo no te.
15olgu nad valgusteks taevalaotuses, valgustuseks maale!' Ja nõnda sündis:
16 Irikoy na kaari beeri hinka din te, ibambata ma may zaari, ikayna mo ma may cin. A na handariyayzey mo te.
16Jumal tegi kaks suurt valgust: suurema valguse valitsema päeval ja väiksema valguse valitsema öösel, ning tähed.
17 Irikoy n'i daŋ beene batama ra zama i ma kaari ndunnya boŋ,
17Ja Jumal pani need taevalaotusse, et nad valgustaksid maad
18 i ma may cin da zaari, i ma kubay da kaari fay mo. Irikoy di kaŋ woodin mo ga boori.
18ja valitseksid päeval ja öösel ja eraldaksid valguse pimedusest. Ja Jumal nägi, et see oli hea.
19 Wiciri kambu te, susubay mo te, jirbi taacanta nooya.
19Siis sai õhtu ja sai hommik - neljas päev.
20 Irikoy ne: «Harey ma fundikooni boobo hay kaŋ ga yooje, wo kaŋ yaŋ gonda fundi. Curayzey mo ma deesi beene batama ra ndunnya se beene.»
20Ja Jumal ütles: 'Vesi kihagu elavaist olendeist, ja maa peal lennaku linnud taevalaotuse poole!'
21 Irikoy na teeku ham bambatey mo taka, da fundikooni kulu kaŋ ga yooje, wo kaŋ yaŋ ga nyuturu-nyuturu harey ra, a n'i taka ngey dumey boŋ. A na curo kulu kaŋ ga deesi mo taka nga dumo boŋ. Irikoy di kaŋ woodin mo ga boori.
21Ja Jumal lõi suured mereloomad ja kõiksugu elavad olendid, kellest vesi kihab, nende liikide järgi, ja kõiksugu tiibadega linnud nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea.
22 Irikoy n'i albarkandi ka ne: «Wa ize boobo hay ka baa ka tonton. Araŋ ma teekoy harey toonandi. Curayzey mo ma baa ka tonton ndunnya ra.»
22Ja Jumal õnnistas neid ja ütles: 'Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke mere vesi, ja lindusid saagu palju maa peale!'
23 Wiciri kambu te, susubay mo te, jirbi guwanta nooya.
23Siis sai õhtu ja sai hommik - viies päev.
24 Irikoy ne: «Laabo mo ma baafunayaŋ hay, afo kulu nga dumo boŋ, kwaara almaney da wo kaŋ yaŋ ga ganda biri, da ndunnya ganji hamey ngey dumey boŋ.» Yaadin mo no ka te.
24Ja Jumal ütles: 'Maa toogu esile elavad olendid nende liikide järgi, kariloomad ja roomajad ja metsloomad nende liikide järgi!' Ja nõnda sündis:
25 Irikoy na ganji hamey taka ngey dumey boŋ, kwaara almaney mo ngey dumey boŋ, da hay kulu kaŋ ga ganda biri laabo boŋ ngey dumey boŋ. Irikoy di kaŋ woodin mo ga boori.
25Jumal tegi metsloomad nende liikide järgi, ja kariloomad nende liikide järgi, ja kõik roomajad maa peal nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea.
26 Woodin banda Irikoy ne: «Iri ma boro te iri alhaalo ra, iri wane himando boŋ. I ma teeku hamey da beene curey da almaney may. I ma ndunnya may, da hay kulu kaŋ ga ganda biri ganda laabo boŋ.»
26Ja Jumal ütles: 'Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad!'
27 Irikoy binde na boro taka nga alhaalo boŋ, Irikoy alhaalo ra no a n'i taka, alboro nda wayboro a n'i taka.
27Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks.
28 Irikoy n'i albarkandi mo. Irikoy ne i se: «Araŋ ma ize boobo hay ka baa ka tonton. Araŋ ma ndunnya may mo, araŋ ma teeku hamey may, da beene batama curayzey, da fundikooni kulu kaŋ ga nyooti ndunnya boŋ.»
28Ja Jumal õnnistas neid, ja Jumal ütles neile: 'Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!'
29 Irikoy ne mo: «Guna, ay n'araŋ no tuurey kulu kaŋ ga ize hay, kaŋ yaŋ go ndunnya fando kulu boŋ, da tuuri-nya kulu kaŋ ga ize hay mo kaŋ gonda gure. I ga ciya araŋ se ŋwaari.
29Ja Jumal ütles: 'Vaata, mina annan teile kõik seemet kandvad taimed kogu maal, ja kõik puud, mis kannavad vilja, milles on nende seeme; need olgu teile roaks!
30 Alman kulu kaŋ go ndunnya ra, da beene curo kulu, da hay kulu kaŋ ga ganda biri laabo boŋ mo, kaŋ yaŋ ra fundi go, ay na kobto tayo no i se a ma ciya i se ŋwaari.» Yaadin mo no ka te.
30Ja kõigile loomadele maa peal ja kõigile lindudele taeva all ja kõigile roomajaile maa peal, kelles on elav hing, annan ma kõiksugu haljast rohtu toiduks.' Ja nõnda sündis.
31 Irikoy na hay kulu kaŋ nga te guna, i go mo, i kulu ga boori gumo. Wiciri kambu te, susubay mo te, jirbi iddanta nooya.
31Ja Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea. Siis sai õhtu ja sai hommik - kuues päev.