¹ Yaadin no beene da ganda da ngey jama kulu taka ka ban d'a.

¹Nõnda on taevas ja maa ning kõik nende väed valmis saanud.

² Irikoy na nga goyo kaŋ a te ban zaari iyyanta hane, a fulanzam mo nga goyo kulu kaŋ a te gaa, zaari iyyanta hane.

²Ja Jumal oli lõpetanud seitsmendaks päevaks oma töö, mis ta tegi, ja hingas seitsmendal päeval kõigist oma tegudest, mis ta oli teinud.

³ Irikoy na zaari iyyanta din albarkandi, a n'a beerandi mo, zama zaaro din ra no a fulanzam nga goyey kulu gaa, kaŋ a te da wo kaŋ a taka ka ban.

³Ja Jumal õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda, sest ta oli siis hinganud kõigist oma tegudest, mis Jumal luues oli teinud.

⁴ Woone yaŋ no ga ti beene nda ganda baarey, waato kaŋ i n'i taka, waato kaŋ Rabbi Irikoy na beene nda ganda te:

⁴See on lugu taeva ja maa sündimisest, kui need loodi. Sel ajal, kui Issand Jumal tegi maa ja taeva,

⁵ Tuuri-nya si no ndunnya ra. Subu mana fatta jina, zama Rabbi Irikoy mana naŋ hari ma kaa, zama boro si no kaŋ ga laabo far.

⁵kui ainsatki väljapõõsast ei olnud veel maa peal ja ainsatki väljarohtu ei olnud veel tärganud, sest Issand Jumal ei olnud lasknud vihma sadada maa peale, ja inimest ei olnud põldu harimas,

⁶ Amma dullu yeeno fo no ga fun ganda ka laabo kulu tayandi.

⁶tõusis udu maast ja kastis kogu mullapinda.

⁷ Rabbi Irikoy na alboro te da laabu, a na fundi funsu a niine funey ra. Waato din gaa no albora ciya takahari kaŋ gonda fundi.

⁷Ja Issand Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse eluhinguse: nõnda sai inimene elavaks hingeks.

⁸ Woodin banda Rabbi Irikoy na kali fo tilam Eden ra wayna funay haray, a na albora kaŋ a te din daŋ a ra.

⁸Ja Issand Jumal istutas Eedeni rohuaia päevatõusu poole ja pani sinna inimese, kelle ta oli valmistanud.

⁹ Rabbi Irikoy na tuuri-nya dumi kulu fattandi laabo ra, kaŋ gunayaŋ ga boori, kaŋ yaŋ ŋwaari ga kaan mo. Fundi tuuri-nyaŋo mo fatta Eden kalo bindo ra, da tuuri-nyaŋo kaŋ ga boro no ihanno da ilaalo game ra fayanka.

⁹Ja Issand Jumal laskis maast tõusta kõiksugu puid, mis olid armsad pealtnäha ja millest oli hea süüa, ja elupuu keset aeda, ning hea ja kurja tundmise puu.

¹⁰ Isa fo fatta Eden ra ka kalo haŋandi, woodin banda a fay kambe taaci.

¹⁰Ja Eedenist sai alguse jõgi, mis kastis rohuaeda, jagunedes sealtpeale neljaks haruks:

¹¹ Sintinay wano maa Pison, woodin no ka Habila laabo kulu windi, naŋ kaŋ gonda wura.

¹¹esimese nimi on Piison, see voolab ümber kogu Havilamaa, kus on kulda;

¹² Laabo din wura mo, ihanno no. Noodin gonda bidila da oniks* tondi mo.

¹²selle maa kuld on hea, seal on bedolavaiku ja karneoolikive.

¹³ Isa hinkanta maa Jihon: nga no ka windi-windi Etiyopi laabo kulu ra.

¹³Ja teise jõe nimi on Giihon, see voolab ümber kogu Kuusimaa.

¹⁴ Isa hinzanta maa Hiddekel, nga no ga zuru Assiriya laabo se wayna funay haray. Isa taacanta maa Ufratis.

¹⁴Ja kolmanda jõe nimi on Hiddekel, see voolab hommiku pool Assurit; ja neljas jõgi on Frat.

¹⁵ Rabbi Irikoy na bora sambu ka daŋ Eden kalo ra, a m'a far, a ma haggoy d'a mo.

¹⁵Ja Issand Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma.

¹⁶ Rabbi Irikoy na bora no hin sanni ka ne: «Daahir ni ga hin ka ŋwa tuuri-nyaŋey izey gaa.

¹⁶Ja Issand Jumal keelas inimest ja ütles: 'Kõigist aia puudest sa võid küll süüa,

¹⁷ Amma day ihanno nda ilaalo fayankayaŋ tuuri-nyaŋo, ni ma si ŋwa a gaa, zama zaari kulu kaŋ ni ŋwa woodin gaa, daahir ni ga bu.»

¹⁷aga hea ja kurja tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval, mil sa sellest sööd, pead sa surma surema!'

¹⁸ Rabbi Irikoy ne: «Alboro mana hagu nda nga fo goray. Ay ga te a se gaako fo kaŋ ga hagu a se.»

¹⁸Ja Issand Jumal ütles: 'Inimesel ei ole hea üksi olla; ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on.'

¹⁹ Rabbi Irikoy jin ka ganji hamey kulu nda beene curey kulu te da laabu. A kand'ey albora do, nga ma di mate kaŋ no a g'i ce d'a. Haŋ kaŋ albora ne fundikooni kulu se mo, yaadin no a maa go.

¹⁹Ja Issand Jumal valmistas mullast kõik loomad väljal ja kõik linnud taeva all ning tõi inimese juurde, et näha, kuidas tema neid nimetab. Ja kuidas inimene igat elavat olendit nimetas, nõnda pidi selle nimi olema.

²⁰ Albora na maa daŋ kwaara almaney, da beene curey, da ganji hamey kaŋ yaŋ go ganjo ra gaa. Amma hala hõ albora se i mana du gaako kaŋ ga hagu a se.

²⁰Ja inimene pani nimed kõigile kariloomadele ja lindudele taeva all ja kõigile metsloomadele, aga inimesele ei leidunud abilist, kes tema kohane oleks.

²¹ Waato din gaa no Rabbi Irikoy na jirbi tiŋo fo taŋ albora gaa, hal a jirbi. A na caraw bir'ize fo kaa albora gaa, ka ye ka nango daabu nda basi.

²¹Siis Issand Jumal laskis tulla raske une inimese peale ja see jäi magama; siis ta võttis ühe tema küljeluudest ning sulges selle aseme taas lihaga.

²² Rabbi Irikoy na wayboro te da caraw biriyo din kaŋ a kaa albora gaa. A kand'a albora do.

²²Ja Issand Jumal ehitas küljeluu, mille ta inimesest oli võtnud, naiseks ja tõi tema Aadama juurde.

²³ Waato din no albora ne: «Sohõ woone biri no kaŋ fun ay biriyey ra, basi mo no kaŋ fun ay baso ra. I ga ne a se wayboro, zama alboro gaa no i n'a kaa.»

²³Ja Aadam ütles: 'See on nüüd luu minu luust ja liha minu lihast. Teda peab hüütama mehe naiseks, sest ta on mehest võetud!'

²⁴ Woodin se no alboro ga nga baaba nda nga nya naŋ, ka naagu nga wando gaa, i ga ciya mo gaaham folloŋ.

²⁴Seepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja nemad on üks liha!

²⁵ Albora da nga wando goro gaa-koonu, haawi mo man'i di.

²⁵Ja nad olid mõlemad alasti, Aadam ja tema naine, ega häbenenud.