¹ Amma gondi waani hiila ka bisa almaney kulu kaŋ Rabbi Irikoy te. A ne waybora se: «Haba? cimi no kaŋ Irikoy ne araŋ ma si ŋwa tuuri-nya kulu gaa kaŋ go kalo ra?»

¹Aga madu oli kavalam kõigist loomadest väljal, kelle Issand Jumal oli teinud, ja ta ütles naisele: 'Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?'

² Waybora tu ka ne a se: «Kalo tuuri-nyaŋey, i yadda iri se iri m'i ŋwa.

²Ja naine vastas maole: 'Me sööme küll rohuaia puude vilja,

³ Amma tuuri-nyaŋo kaŋ go kalo bindo ra izey, Irikoy ne: ‹Araŋ ma s'i ŋwa, araŋ ma s'i ham mo, zama araŋ ma si bu se.› »

³aga selle puu viljast, mis on keset aeda, on Jumal öelnud: Te ei tohi sellest süüa ega selle külge puutuda, et te ei sureks!'

⁴ Gondo ne waybora se: «Manti hal araŋ ga bu da cimi no bo!

⁴Ja madu ütles naisele: 'Te ei sure, kindlasti mitte,

⁵ Zama Irikoy bay zaari kaŋ araŋ ŋwa a gaa, araŋ moy ga feeri hal araŋ ga ciya danga Irikoy cine, ka hari hanno nda hari laalo bay.»

⁵aga Jumal teab, et päeval, mil te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja.'

⁶ Waato kaŋ waybora di kaŋ tuuri-nyaŋo ga kaan ŋwaari se, a gunayaŋ ga boori mo gaa, tuuri-nya kaŋ ga beejandi mo no laakal nooyaŋ se, kala waybora kaa a izey ga ka ŋwa. A no nga kurnyo mo se, kaŋ go a jarga, nga mo ŋwa.

⁶Ja naine nägi, et puust oli hea süüa, ja see tegi ta silmadele himu, ja et puu oli ihaldusväärne, sest see pidi targaks tegema. Siis ta võttis selle viljast ja sõi ning andis ka oma mehele, ja tema sõi.

⁷ I boro hinka moy fiti. I bay kaŋ ngey go gaa-koonu. I na jeejay* kobtoyaŋ taa care gaa, ka haw ngey cantey gaa.

⁷Siis nende mõlema silmad läksid lahti ja nad tundsid endid alasti olevat, ja nad õmblesid viigilehti kokku ning tegid enestele põlled.

⁸ Kal i maa Rabbi Irikoy jinde kaŋ goono ga windi kalo ra wiciri kambu haray. Adamu nda nga wando tugu Irikoy se kalo tuuri-nyaŋey ra.

⁸Ja nad kuulsid Issanda Jumala häält, kes rohuaias sinna ja tänna käis, kui päev viluks läks, ja Aadam ja tema naine peitsid endid Issanda Jumala palge eest rohuaia puude keskele.

⁹ Amma Rabbi Irikoy na Adamu ce ka ne a se: «Man no ni go?»

⁹Ja Issand Jumal hüüdis Aadamat ning ütles temale: 'Kus sa oled?'

¹⁰ Albora tu a se ka ne: «Ay maa ni jinda no kalo ra. Ay mo humburu, zama ay go gaa-koonu, woodin se no ay tugu.»

¹⁰Ja tema vastas: 'Ma kuulsin su häält rohuaias ja kartsin, sest ma olen alasti. Sellepärast ma peitsin enese ära.'

¹¹ Rabbi Irikoy mo ne a se: «May ka ci ni se ka ne koonu no ni go? Ngo, manti tuuri-nyaŋo kaŋ ay ne ni ma si ŋwa gaa no ni ŋwa?»

¹¹Siis ta küsis: 'Kes on sulle teada andnud, et sa alasti oled? Või oled sa söönud puust, millest ma sind keelasin söömast?'

¹² Albora ne: «Waybora kaŋ ni daŋ a ma goro ay banda, nga no k'ay no tuuri-nyaŋo gaa, ay mo ŋwa.»

¹²Ja Aadam vastas: 'Naine, kelle sa mulle kaasaks andsid, tema andis mulle puust ja ma sõin.'

¹³ Rabbi Irikoy ne waybora se: «Ifo no ni te wo?» Waybora mo ne: «Gondo no k'ay darandi, ay mo ŋwa.»

¹³Ja Issand Jumal küsis naiselt: 'Miks sa seda tegid?' Ja naine vastas: 'Madu pettis mind, ja ma sõin.'

¹⁴ Rabbi Irikoy ne gondo se: «Za kaŋ ni na woone te, ay na ni laali kwaara almaney da ganji hamey kulu game ra. Ni gunda boŋ no ni ga dira. Kusa no ni ga ŋwa mo, kala ni fundo me.

¹⁴Siis Issand Jumal ütles maole: 'Et sa seda tegid, siis ole sa neetud kõigi koduloomade ja kõigi metsloomade seas! Sa pead roomama oma kõhu peal ja põrmu sööma kogu eluaja!

¹⁵ Ay ga ibaretaray daŋ mo nin da waybora game ra, ni hayyaŋo d'a hayyaŋo game ra. A ga ni boŋo tutubu, ni mo g'a maray ce kondo gaa.»

¹⁵Ja ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad.'

¹⁶ A ne waybora mo se: «Ay ga ni taabandi nda ni te gunde, hay-zaŋay ra no ni ga hay. Ni miila kulu mo ga ye ni kurnyo kambe ra, a ga ni may mo.»

¹⁶Naisele ta ütles: 'Sinule ma saadan väga palju valu, kui sa lapseootel oled: sa pead valuga lapsi ilmale tooma! Sa himustad küll oma meest, aga tema valitseb su üle.'

¹⁷ A ne Adamu mo se: «Zama ni na ni wande sanni ta, hala ni ŋwa tuuri-nyaŋo gaa kaŋ ay na ni no hin sanni ka ne: ‹Ni ma si ŋwa a gaa,› A se no i ga laabo laali ni sabbay se. Kala nda ni taabi, gaa no ni ga du ka ŋwaari kaa a ra, ni fundo muudu.

¹⁷Aga Aadamale ta ütles: 'Et sa kuulasid oma naise sõna ja sõid puust, millest mina olin sind keelanud, öeldes, et sa ei tohi sellest süüa, siis olgu maapind neetud sinu üleastumise pärast! Vaevaga pead sa sellest sööma kogu eluaja!

¹⁸ A ga karji nda yo-karjiyaŋ hay ni se. Saajo kobtey mo, ni g'i ŋwa.

¹⁸Ta peab sulle kasvatama kibuvitsu ja ohakaid, ja põllutaimed olgu sulle toiduks!

¹⁹ Kala nda ni sungay, gaa no ni ga ŋwaari ŋwa, hala hano kaŋ hane ni ga ye ka furo laabo ra, nango kaŋ ay na ni kaa. Zama ni ya laabu no. Ni ga ye ka furo laabo ra mo koyne.»

¹⁹Oma palge higis pead sa leiba sööma, kuni sa jälle mullaks saad, sest sellest sa oled võetud! Tõesti, sa oled põrm ja pead jälle põrmuks saama!'

²⁰ Adamu na nga wando maa daŋ Hawa, zama nga no ga ti boro kulu nya.

²⁰Ja Aadam pani oma naisele nimeks Eeva, sest ta sai kõigi elavate emaks.

²¹ Rabbi Irikoy te Adamu nda nga wando se kuuru bankaarayyaŋ, k'i daabu.

²¹Ja Issand Jumal tegi Aadamale ja ta naisele nahkriided ning pani neile selga.

²² Rabbi Irikoy ne mo: «Guna, albora te danga iri ra afo cine kaŋ a ga ihanno da ilaalo bay. Sohõ binde, a ma si nga kambe salle ka kaa fundi tuuri-nyaŋo gaa, ka ŋwa ka funa hal abada.»

²²Ja Issand Jumal ütles: 'Vaata, inimene on saanud nagu üheks meie hulgast, tundes head ja kurja. Aga nüüd, et ta oma kätt ei sirutaks ega võtaks ka elupuust ega sööks ega elaks igavesti!'

²³ Woodin sabbay se no Rabbi Irikoy n'a gaaray a ma fun Eden kalo ra, a ma koy ka laabo far, haya kaŋ gaa i n'a kaa.

²³Siis saatis Issand Jumal tema Eedeni rohuaiast välja, et ta hariks maad, millest ta oli võetud.

²⁴ Yaadin no a na Adamu gaaray d'a ka ciiti malaykayaŋ* daŋ Eden kalo se wayna funay haray. I gonda takubayaŋ kaŋ ga ciray danga danji, i ga nyaale mo. I ga faara kuray kulu ka fundi tuuri-nyaŋo fonda kosaray.

²⁴Ja ta ajas Aadama välja ja pani hommikupoole Eedeni rohuaeda keerubid ja tuleleegina sähviva mõõga, et need valvaksid elupuu teed.