¹ Malayka hinka din binde to Saduma wiciri kambu. Lotu mo goono ga goro Saduma meyo gaa. Lotu di ey, a tun zama nga m'i kubay se, a sombu kala moyduma to ganda laabo gaa.

¹Ja need kaks inglit jõudsid õhtul Soodomasse. Lott istus parajasti Soodoma väravas. Kui Lott neid nägi, siis ta tõusis neile vastu, kummardas silmili maha

² A ne i se mo: «Ya araŋ, ay koyey, ay g'araŋ ŋwaaray, wa gana ka kaa ka zumbu ay, araŋ bannya kwaara. Araŋ ma kani noodin, i m'araŋ cey nyun. Araŋ ma biya ka tun ka araŋ dirawo te koyne.» Amma i ne: «Abada. Iri ga kani day batama ra.»

²ja ütles: 'Ennäe mu isandaid! Astuge ometi oma sulase kotta, jääge öömajale ja peske oma jalad! Hommikul võite vara üles tõusta ja oma teekonda jätkata!' Kuid nad vastasid: 'Ei, me jääme ööseks välja.'

³ Amma a n'i ŋwaaray gumo, hal i kamba ka kaa a do ka furo a windo ra. A na ŋwaari kaano te i se ka buuru kaŋ sinda dalbu ton i se, hal i ŋwa mo.

³Aga ta käis neile väga peale. Siis nad põikasid tema juurde ning tulid ta kotta. Ja ta valmistas neile pidusöögi, küpsetas hapnemata leibu ja nad sõid.

⁴ Amma za i mana kani jina, kala kwaara alborey, danga Saduma izey nooya, zankey da dottijey, kurayey kulu borey kaa ka windo windi.

⁴Nad ei olnud veel magama heitnud, kui linna mehed, Soodoma mehed, niihästi noored kui vanad, kogu rahvas viimseni, ümbritsesid koja

⁵ I soobay ka Lotu ce. I goono ga ne a se: «Man alborey din kaŋ yaŋ kaa ni do cino wo ra? M'i kaa taray iri se neewo, zama iri ma kani nd'ey.»

⁵ja hüüdsid Lotti ning ütlesid temale: 'Kus on mehed, kes öösel tulid sinu juurde? Too nad välja meie kätte, et saaksime neid katsuda!'

⁶ Lotu mo fatta ka koy i do ka fu meyo daabu nga banda.

⁶Siis Lott läks välja nende juurde ukse ette, sulges ukse enese järel

⁷ A ne: «Ya araŋ ay nya-izey, ay g'araŋ ŋwaaray, wa si laala te ya-cine.

⁷ja ütles: 'Mu vennad, ärge ometi tehke kurja!

⁸ Wa guna, ay gonda ize way hinka kaŋ yaŋ mana alboro bay jina. Ay g'araŋ ŋwaaray, wa naŋ ay ma fatta nd'ey araŋ se. Araŋ ma te i se haŋ kaŋ araŋ ga ba. Amma borey din, wa si hay kulu te i se, zama i kaa ay fu daabirjo biyo cire.»

⁸Vaadake, mul on kaks tütart, kes mehest veel midagi ei tea. Ma toon need välja teie kätte ja talitage nendega, nagu teie silmis hea on. Neile meestele ärge tehke midagi, sest nad on tulnud varjule minu katuse alla!'

⁹ I ne a se: «Hibi!» I ne mo: «Boro wo kaa neewo ka nga yawtaray goray te. Sohõ a ga ba nga ma te alkaali! To, sohõ ni wano ga jaase i wano kaŋ iri ga te ni se!» Kal i na bora din kaŋ ga ti Lotu kankam. I maan zama ngey ma meyo daabirjo ceeri.

⁹Kuid nad vastasid: 'Käi minema!' Ja nad ütlesid: 'Ise on tulnud võõrana elama, aga tahab olla kohtumõistjaks! Nüüd me kohtleme sind halvemini kui neid!' Ja nad kippusid väga mehe, Loti kallale ning asusid ust maha murdma.

¹⁰ Amma alboro hinka na ngey kambey salle ka Lotu candi ka daŋ fuwo ra ngey do. Gaa no i na meyo daabu.

¹⁰Siis mehed sirutasid käed välja, tõmbasid Loti enese juurde kotta ja sulgesid ukse.

¹¹ Kal i na borey kaŋ yaŋ go windo me kar da danawtaray, ikayney da ibeerey, hal i na ngey boŋ fargandi nda windi meyo ceeciyaŋ.

¹¹Aga mehi, kes koja ukse taga olid, lõid nad pimestusega, niihästi väikesi kui suuri, nõnda et need väsisid ust otsimast.

¹² Kala borey din ne Lotu se: «May no ni se neewo koyne? Anzurayyaŋ no, ize alboroyaŋ wala wayboroyaŋ? Wo kaŋ ni gonda kulu, ma n'i fattandi kwaaro wo ra,

¹²Ja mehed ütlesid Lotile: 'Kes sul veel siin on, väimees ja pojad ja tütred ja kõik, kes sul linnas on, vii siit paigast ära,

¹³ zama iri ga nango wo halaci, zama i kalima te gaabi Rabbi jine. Rabbi mo na iri donton zama iri m'a halaci.»

¹³sest me hävitame selle paiga, kuna hädakisa nende pärast on Issanda ees suur; ja Issand on meid läkitanud seda hävitama!'

¹⁴ Lotu fatta ka salaŋ nga anzurayey se, ngey kaŋ yaŋ n'a ize wayey hiiji. A ne i se: «Wa tun ka fatta neewo, zama Rabbi ga kwaaro wo halaci.» Amma woodin mana hima a anzurayey se kala hahaarayaŋ sanni.

¹⁴Siis Lott läks välja ja kõneles oma väimeestega, kes pidid võtma ta tütred, ning ütles: 'Tõuske, minge siit paigast ära, sest Issand hävitab selle linna!' Aga oma väimeeste meelest heitis ta nalja.

¹⁵ Waato kaŋ mo ga ba ka bo, malaykey na Lotu tuti ka ne: «Tun ka sambu ni wando da ni ize way hinka kaŋ yaŋ go ne. A ma si te ni mo ma halaci kwaaro wo halaciyaŋo ra.»

¹⁵Ja kui hakkas koitma, kiirustasid inglid Lotti, öeldes: 'Tõuse, võta oma naine ja kaks tütart, kes siin on, et sa ei hukkuks linna süü pärast!'

¹⁶ Waati kaŋ a goono ga lamburay, alborey din n'a kamba di, d'a wando kamba, d'a ize way hinka kambey (zama Rabbi gonda suuji a se.) I n'a fattandi, k'a taŋ kwaara banda.

¹⁶Ja kui ta veel kõhkles, siis haarasid mehed kinni ta käest, ja ta naise käest ja ta mõlema tütre käest, sest Issand tahtis teda säästa; ja nad viisid ta ära ning jätsid väljapoole linna.

¹⁷ A ciya mo, waato kaŋ i n'a fattandi, kal i ne: «Zuru ni fundo se! Ma si ni banda guna, ma si kay mo batama kulu ra. Zuru ka to tondey do, zama i ma si araŋ tuusu.»

¹⁷Ja neid välja viies nad ütlesid: 'Päästa oma hing! Ära vaata selja taha ja ära peatu mitte kuskil ümbruskonnas! Põgene mäestikku, et sa ei hukkuks!'

¹⁸ Amma Lotu ne i se: «Abada, manti yaadin no, ay koyo.

¹⁸Ja Lott vastas neile: 'Muidugi mitte, mu isand!

¹⁹ Guna sohõ, ay, ni bannya du gomni ni jine. Ni na ni suujo kaŋ ni n'ay cabe beerandi, zama ni n'ay fundo hallasi. Amma ay si hin ka zuru ka to tondo za masiiba mana to ay, ay mo ga bu.

¹⁹Vaata, su sulane on küll sinu silmis armu leidnud ja suur on su heldus, mida sa oled mulle osutanud, jättes mu hinge elama. Aga ma ei suuda põgeneda mäestikku, et õnnetus mind ei tabaks ja ma ei sureks.

²⁰ Guna, kawye wo ga maan, a ga kayna mo. Ay ma zuru ka koy noodin, (manti ikayna no?), ay fundo mo ga funa.»

²⁰Vaata, see linn taamal on nii ligidal, et sinna võiks põgeneda, ja on pisitilluke. Kui ma ometi sinna pääseksin - eks ole, see on ju pisitilluke? -, siis võiks mu hing jääda elama!'

²¹ Malayka ne a se: «Guna, ay yadda ni se woodin boŋ, hala mo ay si kawya kaŋ boŋ ni salaŋ din zeeri.

²¹Ja ta vastas temale: 'Vaata, ma võtan sind kuulda ka selles asjas ega paiska segi linna, millest sa räägid.

²² Ma waasu ka to noodin ka yana, zama ay si hin ka hay kulu te kala nda ni to noodin jina.» A se no i ne kawya wo se Zowar.

²²Tõtta, põgene sinna, sest ma ei või midagi teha enne, kui sa sinna oled jõudnud!' Seepärast pandi sellele linnale nimeks Soar.

²³ Wayna goono ga fun laabo gaa waato kaŋ Lotu furo Zowar ra.

²³Päike oli just tõusnud maa kohale, kui Lott jõudis Soari.

²⁴ Waato din gaa mo Rabbi na sufar* nda danji kaŋ fun beena ra Rabbi do dooru Saduma nda Gomorata boŋ.

²⁴Ja Issand laskis sadada Soodoma ja Gomorra peale väävlit ja tuld Issanda juurest taevast

²⁵ A na kwaarey din da batama kulu mo zeeri, da borey kulu kaŋ yaŋ go kwaarey ra da goray, da haŋ kaŋ ga zay ka fun laabo ra mo.

²⁵ning hävitas need linnad ja kogu ümbruskonna, kõik linnade elanikud ja maa taimestiku.

²⁶ Amma Lotu wando zagu ka nga banda guna. A binde bare ka te ciiri tondi ka gusam.

²⁶Aga Loti naine, kes ta järel käis, vaatas tagasi ja muutus soolasambaks.

²⁷ Susubay za da hinay Ibrahim ziji ka koy nango kaŋ nga kay Rabbi jine.

²⁷Ja Aabraham läks hommikul vara paika, kus ta Issanda ees oli seisnud,

²⁸ Kal a na Saduma nda Gomorata do haray guna, da laabo batama kulu mo. A di laabo dullo goono ga ziji mate kaŋ cine feema dullu ga te.

²⁸heitis pilgu alla Soodoma ja Gomorra poole ja kogu ümbruskonna maapinnale, vaatas, ja ennäe, maast tõusis suits otsekui sulatusahju suits.

²⁹ A go no, waato kaŋ Irikoy na batama kwaarey halaci, kal a fongu Ibrahim gaa. A na Lotu fattandi hasarawo ra, waato kaŋ a na kwaarey kaŋ yaŋ ra Lotu go da goray zeeri.

²⁹Kui Jumal oli segi paisanud ümbruskonna linnad, mõtles Jumal Aabrahamile ja saatis Loti ära selle hävituse keskelt, millega ta segi paiskas need linnad, kus Lott oli elanud.

³⁰ Lotu mo fatta Zowar ka kaaru ka goro tondey ra, nga nda nga ize way hinka nga banda, zama a ga humburu Zowar ra goray. A goro tondi guusu fo ra, nga nda nga ize way hinka.

³⁰Ja Lott läks Soarist üles ning elas mäestikus koos oma kahe tütrega, sest ta kartis elada Soaris; ta elas ühes koopas, tema ise ja ta mõlemad tütred.

³¹ Kala ibeero ne ikayna se: «Iri baabo zeen, alboro si no mo ndunnya ra koyne kaŋ ga furo iri do ndunnya kulu alaadey boŋ.

³¹Kord ütles vanem nooremale: 'Meie isa on vana ja maal pole ühtegi meest, kes tuleks meie juurde kogu maailma kombe järgi.

³² Kala iri m'iri baabo haŋandi baji. Iri ma kani nd'a mo, zama iri ma dumi jisi iri baabo do.»

³²Tule, joodame oma isa veiniga ja magame temaga, et saaksime oma isalt järeltulija!'

³³ I na ngey baabo daŋ a ma baji haŋ cino din. Ibeero furo ka kani nda nga baabo. Amma baabo wo mana bay a kaniyaŋo gaa, sanku fa a tunyaŋo.

³³Ja nad jootsid oma isa sel ööl veiniga ja vanem läks ning magas oma isaga; see ei märganudki, millal too maha heitis või üles tõusis.

³⁴ A go no, a suba koyne, kala ibeero ne ikayna se: «A go, bi cin ay ya kani nd'ay baaba. Iri ma naŋ a ma baji haŋ koyne cino wo. Ni mo ma furo ka kani nd'a, hala iri ma dumi jisi iri baabo do.»

³⁴Ja järgmisel päeval ütles vanem nooremale: 'Vaata, ma magasin eile oma isaga. Joodame ka sel ööl teda veiniga, siis mine maga sina temaga, et saaksime oma isalt järeltulija!'

³⁵ Kal i na ngey baabo haŋandi baji koyne cin woodin mo ra, ikayna mo koy ka kani nd'a. Amma baabo mana a kaniyaŋo bay, sanku fa a tunyaŋo.

³⁵Ja nad jootsid ka sel ööl oma isa veiniga ja noorem läks ning magas temaga; see ei märganudki, millal too maha heitis või üles tõusis.

³⁶ Yaadin cine no Lotu ize way hinka kulu na gunde sambu nd'a ngey baabo gaa.

³⁶Ja Loti mõlemad tütred jäid oma isast lapseootele.

³⁷ Ibeero hay ize aru k'a maa daŋ Mowab. Nga no ga ti Mowabancey baaba hala ka kaa hunkuna.

³⁷Ja vanem sünnitas poja ning pani temale nimeks Moab; see on moabide isa tänapäevani.

³⁸ Ikayna mo hay ize aru k'a maa daŋ Ben-Ammi. Nga no ga ti Amon izey baaba hala ka kaa hunkuna.

³⁸Ja noorem sünnitas ka poja ning pani temale nimeks Ben-Ammi; see on ammonlaste isa tänapäevani.