¹ Ibrahim tun noodin. A dira ka koy Negeb* laabu. A goro Kades da Sur game ra. A na yawtaray goray te Gerar laabo ra.

¹Ja Aabraham siirdus sealt Lõunamaale ning asus elama Kaadesi ja Suuri vahele; ta elas Geraris võõrana.

² Ibrahim ne nga wando Saharatu ya nga wayme no. Kala Gerar koyo Abimelek donton ka Saharatu sambu.

²Ja Aabraham ütles oma naise Saara kohta: 'Ta on minu õde.' Siis Gerari kuningas Abimelek läkitas järele ja võttis Saara.

³ Amma Irikoy kaa Abimelek do cin hindiri ra ka ne a se: «Guna, nin da buuko ga saba waybora kaŋ ni sambu din sabbay se, zama boro fo wande no.»

³Aga Jumal tuli Abimeleki juurde öösel unes ja ütles temale: 'Vaata, sa pead surema naise pärast, kelle sa enesele võtsid, sest ta on abielunaine!'

⁴ Amma Abimelek mana jin ka maan a gaa bo. A ne: «Ya ay Koyo, ni ga kunda adilante wi?

⁴Abimelek aga ei olnud temasse puutunud ja vastas: 'Issand, kas tahad surmata ka õiget rahvast?

⁵ Manti bora bumbo no ka ne ay se nga wayme no? Waybora bumbo mo ne nga arme no. Ay bina taali-jaŋay da kambe hananyaŋ ra no ay na woodin te.»

⁵Eks ta öelnud mulle: Ta on minu õde? Ja tema ütles ka ise: Ta on mu vend. Ma tegin seda vaga südame ja süütute kätega.'

⁶ Irikoy mo ne a se hindiro ra: «Ay bay kaŋ ni bina taali-jaŋay ra no ni na woodin te. Ay mo, ay na ni ganji ni ma zunubi te ay se. Woodin se no ay mana naŋ ni ma maan a gaa.

⁶Siis ütles Jumal temale unes: 'Minagi tean, et sa tegid seda vaga südamega ja ma hoidsin sind ka minu vastu pattu tegemast: sellepärast ma ei lasknud sind temasse puutuda.

⁷ Sohõ binde, kala ni ma bora wando ye a se, zama nga wo annabi* no. A ga adduwa te ni se mo, hala ni ma funa. Da mo ni man'a ye, ma bay kaŋ daahir ni ga bu, nin da boro kulu kaŋ ga ti ni wane.»

⁷Ja nüüd anna mehele naine tagasi, sest ta on prohvet ja ta palvetab sinu pärast, et sa jääksid elama. Aga kui sa tagasi ei anna, siis tea, et sina ja kõik, kes sul on, peate surema!'

⁸ Abimelek mo tun za da hinay susuba ra. A na nga bannyey kulu ce k'i kabarandi. Alborey mo humburu gumo.

⁸Ja Abimelek tõusis hommikul vara, kutsus kõik oma sulased ning rääkis kõik need sõnad nende kuuldes; ja mehed kartsid väga.

⁹ Saaya din Abimelek na Ibrahim ce. A ne a se: «Ifo no woone kaŋ ni te iri se? Man no ay na taali te ni se, kaŋ se ni ga zunubi bambata candi ka kande ay boŋ, in d'ay koytara kulu. Ni na goy te ay se kaŋ mana hagu i m'a dumi te.»

⁹Siis Abimelek kutsus Aabrahami ja ütles temale: 'Mis sa meile tegid! Millega ma sinu vastu pattu tegin, et sa tõid suure süü minu ja mu kuningriigi peale? Sa oled minuga teinud sündmatuid tegusid!'

¹⁰ Abimelek ne Ibrahim se koyne: «Ifo no ni di, kaŋ se ni na hayo te?»

¹⁰Ja Abimelek küsis Aabrahamilt: 'Mida sa mõtlesid seda asja tehes?'

¹¹ Ibrahim ne: «Zama ay goono ga sikka no hala daahir Irikoy humburkumay si no neewo, i m'ay wi mo ay wando sabbay se.

¹¹Ja Aabraham vastas: 'Mina mõtlesin ainult, et selles paigas ei ole jumalakartust ja mind tapetakse mu naise pärast.

¹² Da cimi, ay wayme no, zama ay baabo ize no, amma manti ay nya ize no. A ciya ay se wande mo.

¹²Ja tema ongi tõepoolest mu õde: mu isa tütar, kuigi mitte mu ema tütar; seetõttu ta sai mu naiseks.

¹³ A ciya mo, waato kaŋ Irikoy ne ay ma fatta ay baabo windo ra ka koy bar-bare, kal ay ci ay wando se ka ne: ‹Gomni kaŋ ni ga cabe ay se neeya: nangu kulu kaŋ iri ga koy, ni ma ne ay ya ni arme no.› »

¹³Aga kui Jumal saatis mind isamajast rändama, ütlesin ma temale: Osuta mulle seda armastust, et sa kõigis paigus, kuhu tuleme, minu kohta ütled: Ta on mu vend.'

¹⁴ Kala Abimelek na feejiyaŋ da hawyaŋ sambu, da tamyaŋ mo, alboro nda wayboro, k'i no Ibrahim se. A n'a wando Saharatu mo yeti a se.

¹⁴Siis Abimelek võttis lambaid, kitsi ja veiseid, sulaseid ja teenijaid ja andis Aabrahamile; ja ta andis temale tagasi Saara, ta naise.

¹⁵ Abimelek ne: «A go, ay mayray laabo neeya ni jine. Ma goro naŋ kaŋ ni ga ba.»

¹⁵Ja Abimelek ütles: 'Vaata, mu maa on lahti sinu ees, ela, kus sulle meeldib!'

¹⁶ A ne Saharatu mo se: «Ay na ni arme no nzarfu nooru ize zambar fo. A ga mo daabu boro kulu kaŋ go ni do se. Ni sinda taali mo boro kulu jine.»

¹⁶Ja Saarale ta ütles: 'Näe, ma annan su vennale tuhat hõbetükki. Vaata, see olgu sulle hüvituseks kõigi ees, kes su juures on. Sa oled kõiges õigeks osutunud.'

¹⁷ Kala Ibrahim na adduwa te Irikoy gaa. Irikoy mo na Abimelek no baani, nga nd'a wando d'a wahayey, i na izeyaŋ hay koyne.

¹⁷Ja Aabraham palus Jumalat ja Jumal tegi terveks Abimeleki, ta naise ja ta teenijad, nõnda et nad said lapsi,

¹⁸ Zama Rabbi na gundey kulu kaŋ ga hay daabu Abimelek windo ra Ibrahim wando Saharatu sabbay se.

¹⁸sest Issand oli sulgenud kõvasti kõik emaihud Abimeleki kojas Saara, Aabrahami naise pärast.