¹ Rabbi na Saharatu kunfa mo, danga mate kaŋ a ci. Rabbi te Saharatu se mate kaŋ a ne nga ga te.

¹Ja Issand hoolitses Saara eest, nõnda nagu ta oli lubanud. Issand toimis Saaraga, nõnda nagu ta oli öelnud:

² Saharatu binde te gunde. A na ize alboro hay Ibrahim se a zeena ra, alwaati toonanta kaŋ Irikoy ci a se din boŋ.

²Saara jäi lapseootele ja tõi Aabrahamile poja ilmale ta vanas eas, määratud ajal, millest Jumal temaga oli rääkinud.

³ Ibrahim mo na nga izo kaŋ i hay a se din maa daŋ Isaka, izo kaŋ Saharatu hay a se no.

³Ja Aabraham pani oma pojale, kes temale sündis, kelle Saara temale ilmale tõi, Iisak nimeks.

⁴ Ibrahim na nga izo dambangu waato kaŋ a to jirbi ahakku, sanda mate kaŋ Irikoy n'a lordi* nd'a.

⁴Ja Aabraham lõikas ümber oma poja Iisaki, kui see kaheksapäevane oli, nõnda nagu Jumal teda oli käskinud.

⁵ Ibrahim gonda jiiri zangu alwaato kaŋ i n'a izo Isaka hay a se.

⁵Ja Aabraham oli sada aastat vana, kui ta poeg Iisak temale sündis.

⁶ Kala Saharatu ne: «Irikoy naŋ ay ma haaru. Boro kulu kaŋ ga maa ay baaru mo ga haaru ay banda.»

⁶Aga Saara ütles: 'Jumal pani mind naerma! Igaüks, kes sellest kuuleb, naerab mind!'

⁷ A ne koyne: «Doŋ, may no ga ne Ibrahim se: Saharatu ga izeyaŋ naanandi? Kulu nda yaadin ay na ize hay a se a zeena ra.»

⁷Ja ta ütles: 'Kes oleks võinud Aabrahamile kuulutada, et Saara imetab veel lapsi? Ometi tõin ma temale poja ilmale ta vanas eas!'

⁸ Zanka binde beeri, hal i n'a kaa wa. Ibrahim na batu bambata te zaaro din kaŋ i na Isaka kaa wa.

⁸Laps kasvas ja võõrutati; ja Aabraham tegi suure peo Iisaki võõrutamispäeval.

⁹ Kala Saharatu na izo kaŋ Misirance koŋŋa Hajaratu hay Ibrahim se din fonnay, a goono ga hahaara.

⁹Kui Saara nägi mängimas egiptlanna Haagari poega, kelle see Aabrahamile oli ilmale toonud,

¹⁰ Woodin sabbay se Saharatu ne Ibrahim se: «Ni ma koŋŋo wo da nga izo gaaray, zama koŋŋa izo wo si du tubu ay wane izo Isaka banda.»

¹⁰siis ta ütles Aabrahamile: 'Kihuta minema see teenija ja tema poeg, sest selle teenija poeg ei või pärida koos minu poja Iisakiga!'

¹¹ Woodin binde dooru Ibrahim gaa gumo, nga izo sabbay se.

¹¹See kõne aga oli Aabrahami silmis ta poja kohta väga paha.

¹² Amma Irikoy ne Ibrahim se: «Woone ma si ciya bine saray hari ni se, arwaso da ni koŋŋa sabbay se. Hay kulu kaŋ Saharatu ga ci ni se, kala ni ma maa a sanno se, zama Isaka gaa no ni banda ga fun.

¹²Aga Jumal ütles Aabrahamile: 'Ärgu olgu see su silmis paha ei poisi ega su teenija kohta. Kõiges, mis Saara sulle ütleb, kuula ta sõna, sest Iisakist loetakse sinu sugu!

¹³ Koŋŋa izo do mo ay ga dumi fo te, zama nga mo ni ize fo no.»

¹³Aga ka teenija poja teen ma rahvaks, sest ta on ju sinu järeltulija.'

¹⁴ Ibrahim binde biya ka tun ka buuru nda hari humbur fo sambu k'i no Hajaratu se. A n'a sarku a se jasa gaa ka izo no a se k'a sallama. Nga mo dira, kal a te boŋdaray. A soobay ka bar-bare Beyer-Seba ganjo ra.

¹⁴Ja Aabraham tõusis hommikul vara, võttis leiva ja veelähkri ning andis Haagarile, pannes need temale selga, samuti lapse ja saatis ta minema. Ja tema läks ning eksles Beer-Seba kõrbes.

¹⁵ Haro kaŋ go humburo ra binde ban, kal a na arwaso jisi tuuri fo cire.

¹⁵Kui vesi lähkrist lõppes, siis ta jättis lapse ühe põõsa alla

¹⁶ A koy ka goro a jine nangu mooro, danga hangaw hayyaŋ mooray cine fo me. Zama a ne: «Ay ma si di arwaso buuyaŋo.» A goro a jine ka nga jinde sambu ka hẽ.

¹⁶ja läks ning istus temaga kohastikku, ammulaske kauguses, sest ta ütles: 'Ma ei või näha lapse surma!' Nõnda ta istus temaga kohastikku, tõstis häält ja nuttis.

¹⁷ Kala Irikoy maa arwaso jinda. Irikoy malayka jinda fun beena ra ka Hajaratu ce ka ne: «Ifo ka du nin, ya nin Hajaratu? Ma si humburu, zama Irikoy maa arwaso jinda nango kaŋ a go.

¹⁷Aga Jumal kuulis poisi häält ja Jumala ingel hüüdis taevast Haagarit ning ütles temale: 'Mis sul viga on, Haagar? Ära karda, sest Jumal on kuulnud poisi häält seal, kus ta on.

¹⁸ Ma tun ka koociya sambu k'a gaay ni kambe ra, zama ay g'a ciya dumi bambata.»

¹⁸Tõuse, tõsta poiss üles ja võta ta käekõrvale, sest ma tahan temast teha suure rahva!'

¹⁹ Kala Irikoy n'a moy feeri, a di hari day fo mo. A koy ka humburo toonandi nda hari ka no koociya se, nga mo haŋ.

¹⁹Ja Jumal tegi ta silmad lahti, nõnda et ta nägi ühte veekaevu; ta läks ning täitis lähkri veega ja andis poisile juua.

²⁰ Irikoy go arwaso banda mo koyne. A soobay ka beeri. A goro ganjo ra ka te gaw.

²⁰Ja Jumal oli poisiga; ta kasvas ja elas kõrbes, ja temast sai ammukütt.

²¹ A goro Paran ganjo ra. Nyaŋo mo na wande sambu a se Misira laabo ra.

²¹Ta elas Paarani kõrbes; ja ta ema võttis temale Egiptusemaalt naise.

²² A go no mo, alwaato din ra, kaŋ Abimelek da nga wongu koyo Fikol salaŋ da Ibrahim. I ne: «Irikoy go ni banda hay kulu kaŋ ni ga te ra.

²²Sel ajal rääkisid Abimelek ja tema väepealik Piikol Aabrahamiga, öeldes: 'Jumal on sinuga kõiges, mis sa teed.

²³ Sohõ binde, kala ni ma ze ay se da Irikoy, nango wo ra, ka ne ni si fafagay goy te ay, wala ay izey, wala ay haamey se. Amma ni ga booriyaŋ cabe in da laabo kaŋ ra ni zumbu se, mate kaŋ ay jin ka cabe ni se.»

²³Ja nüüd vannu mulle siin Jumala juures, et sa ei peta mind ega mu lapsi ja lapselapsi! Heateo pärast, mis ma sulle tegin, tee seda mulle ja maale, kus sa võõrana elad!'

²⁴ Ibrahim ne: «Ay ga ze.»

²⁴Ja Aabraham ütles: 'Ma vannun!'

²⁵ Amma Ibrahim deeni Abimelek gaa day fo kaŋ Abimelek bannyey kom sabbay se.

²⁵Aabraham aga noomis Abimelekit veekaevu pärast, mille Abimeleki sulased väevõimuga olid ära võtnud.

²⁶ Abimelek mo ne: «Ay ya, mana bay boro kaŋ na haya din te, ni mana ci ay se mo. Ay mana maa r'a mo, kala hunkuna.»

²⁶Kuid Abimelek vastas: 'Mina ei tea, kes seda tegi. Sina pole mulle sellest teatanud ja mina ise pole ka midagi kuulnud enne kui täna.'

²⁷ Ibrahim binde na feejiyaŋ da hawyaŋ sambu ka no Abimelek se. I boro hinka sappe mo.

²⁷Siis Aabraham võttis lambaid, kitsi ja veiseid ja andis Abimelekile; ja nad mõlemad sõlmisid lepingu.

²⁸ Woodin banda Ibrahim na feeji zan iyye kaa nga kuro ra.

²⁸Kui Aabraham pani seitse lambatalle eraldi,

²⁹ Abimelek ne Ibrahim se: «Ifo no feeji zan iyya din kaŋ yaŋ ni fay waani?»

²⁹küsis Abimelek Aabrahamilt: 'Milleks on siin need seitse talle, keda sa oled eraldi pannud?'

³⁰ A ne: «Feeji zan iyya din, ni g'i ta ay kambe ra no. I ma ciya seeda ay se kaŋ ay no ka dayo wo fansi.»

³⁰Ja tema vastas: 'Sa pead need seitse talle minu käest võtma tõendina minu poolt, et mina olen kaevanud selle kaevu!'

³¹ A na nango wo maa daŋ Beyer-Seba, _kaŋ a feerijo ga ti Zeyaŋ Dayo|_, zama noodin no i boro hinka kulu ze care se.

³¹Seepärast hüütakse seda paika Beer-Sebaks, sest nad mõlemad andsid seal vande.

³² Yaadin binde no i sappe d'a Beyer-Seba. A go mo, Abimelek tun noodin, nga nda nga wongu marga koyo Fikol. I ye Filistancey laabu.

³²Nõnda sõlmisid nad Beer-Sebas lepingu. Siis Abimelek ja tema väepealik Piikol tõusid ja läksid tagasi vilistite maale.

³³ Ibrahim mo na boosay tuuri nyayaŋ tilam Beyer-Seba ra. Noodin mo a ce Rabbi maa boŋ ka ne a se Irikoy Duumikoy.

³³Aabraham aga istutas Beer-Sebasse ühe tamariskipuu ja hüüdis seal appi Issanda, igavese Jumala nime.

³⁴ Ibrahim goro jirbi boobo Filistancey laabo ra.

³⁴Ja Aabraham elas võõrana vilistite maal kaua aega.