1Ey Tanrı, kulak ver duama,Sırt çevirme yalvarışıma!
1Laulujuhatajale: keelpillil mängida; Taaveti õpetuslaul.
2Dikkatini çevir, yanıt ver bana.Düşüncelerim beni rahatsız ediyor, şaşkınım
2Jumal, pane tähele mu palvet ja ära peida ennast mu anumise eest!
3Düşman sesinden, kötünün baskısından;Çünkü sıkıntıya sokuyorlar beni,Öfkeyle üstüme üstüme geliyorlar.
3Pane tähele mind ja vasta mulle! Ma ekslen ümber ägades ja jooksen uisapäisa
4Yüreğim sızlıyor içimde,Ölüm dehşeti çöktü üzerime.
4vaenlase hääle tõttu, õela rõhumise pärast, sest nad veeretavad mu peale nurjatust ja vihas kiusavad nad mind taga.
5Korku ve titreme sardı beni,Ürperti kapladı içimi.
5Mu süda vabiseb mu sees ja surma koledused on langenud mu peale.
6‹‹Keşke güvercin gibi kanatlarım olsaydı!››Dedim kendi kendime, ‹‹Uçar, rahatlardım.
6Kartus ja värin tulid mu peale ja õudus kattis mind.
7Uzaklara kaçar,Çöllerde konaklardım. |iSela
7Siis ma ütlesin: Oh oleksid mul tuvi tiivad, ma lendaksin minema ja asuksin kuhugi elama.
8Sert rüzgara, kasırgaya karşıHemen bir barınak bulurdum.››
8Vaata, ma põgeneksin kaugele ja viibiksin kõrbes. Sela.
9Şaşkına çevir kötüleri, ya Rab, karıştır dillerini,Çünkü kentte şiddet ve çatışma görüyorum.
9Ma tõttaksin pääsema pakku tuulepöörise, maru eest.
10Gece gündüz kent surları üzerinde dolaşırlar,Haksızlık, fesat dolu kentin içi.
10Hävita nad, Issand, sega nende keeled, sest ma näen linnas vägivalda ja riidu!
11Yıkıcılık kentin göbeğinde,Zorbalık, hile eksilmez meydanından.
11Ööd ja päevad nad käivad piki tema müüre, nurjatus ja vaev on ta keskel.
12Beni aşağılayan bir düşman olsaydı,Katlanabilirdim;Bana küstahlık eden bir hasım olsaydı,Gizlenebilirdim.
12Kadu on ta keskel ja ta turult ei tagane rõhumine ja pettus.
13Ama sensin, bana denk,Yoldaşım, yakın arkadaşım.
13Sest mitte vaenlane ei laima mind, seda ma taluksin; mitte mu vihamees ei suurusta mu vastu, tema eest ma peidaksin ennast,
14Birlikte tatlı tatlı yarenlik eder,Toplulukla Tanrının evine giderdik.
14vaid sina, inimene nagu mina, mu sõber ja tuttav,
15Ölüm yakalasın düşmanlarımı ansızın,Diri diri ölüler diyarına insinler;Çünkü içleri ve evleri kötülük dolu.
15kellega meil oli armas osadus, Jumala kotta läksime koos rahvahulgaga.
16Bense Tanrıya seslenirim,RAB kurtarır beni.
16Karaku surm nende kallale, mingu nad elusalt alla surmavalda, sest selge kurjus on nende elamuis, nende põues!
17Sabah, öğlen, akşam kederimden feryat ederim,O işitir sesimi.
17Aga mina hüüan Jumala poole ja Issand aitab mind.
18Bana karşı girişilen savaştanEsenlikle kurtarır canımı,Sayısı çok da olsa karşıtlarımın.
18Õhtul ja hommikul ja lõunaajal ma kurdan ja ägan, ja ta kuuleb mu häält.
19Öncesizlikten bu yana tahtında oturan Tanrı,Duyacak ve ezecek onları. |iSelaÇünkü hiç değişmiyorVe Tanrıdan korkmuyorlar.
19Ta lunastab mu hinge rahusse kallalekippujaist, sest need on hulgani mu ümber.
20Yoldaşım dostlarına saldırarakYaptığı antlaşmayı bozdu.
20Jumal kuuleb ja vastab neile, tema, kes istub aujärjel iidsest ajast. Sela. Sest nad ei muuda meelt ega hakka kartma Jumalat.
21Ağzından bal damlar,Ama yüreğinde savaş var.Sözleri yağdan yumuşak,Ama yalın birer kılıçtır.
21See mees oli pistnud oma käed nende külge, kes pidasid temaga rahu, ta rikkus oma lepingut.
22Yükünü RABbe bırak,O sana destek olur.Asla izin vermezDoğru insanın sarsılmasına.
22Pehmem kui või on tema suu, aga südames ta tuleb kallale; libedamad kui õli on tema sõnad, kuid need on siiski nagu paljastatud mõõgad.
23Ama sen, ey Tanrı, ölüm çukuruna atacaksın kötüleri,Günlerinin yarısını görmeyecek katillerle hainler;Bense sana güveniyorum.
23Heida Issanda peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest; ta ei lase iialgi kõikuda õiget!
24Jah, sina, Jumal, tõukad nad hukatuse auku; mõrtsukad ja petised ei saa oma elupäevi poolegi peale. Aga mina loodan sinu peale!