¹Jadi' ompi' -ompi', to kana tapopori'ulu mpu'u, mpoka'ahi' -ta doo. Pai' oti toe, kana tahuduwukui wo'o mporata pakulea' to ngkai Inoha' Tomoroli'. Pai' pakulea' to meliu mpu'u kamokalaua-na, pakulea' mpohowa' lolita Alata'ala.

¹Taotlege armastust ja olge innukad nõudma vaimuande, eriti prohvetlikult kõnelemist!

²Apa' tauna to mololita hante basa to ngkai Inoha' Tomoroli', uma-i mpololitai hingka manusia' -na. Mpololitai Alata'ala-i-wadi. Apa' doo-na uma mpo'incai ba napa to na'uli', mololita-i ngkai petete' Inoha' Tomoroli', mpotompo'wiwi anu to uma ra'incai manusia'.

²Sest kes räägib keeli, ei räägi inimestele, vaid Jumalale, sest keegi ei mõista teda, ta räägib vaimu ajel ju saladusi.

³Aga tauna to mpohowa' lolita Alata'ala-di, mpololitai manusia' -i. Lolita-na mporohoi nono doo, mpo'apui nono doo, mpotanta'u doo.

³Aga kes prohvetlikult kõneleb, see kõneleb inimestele nende ehitamiseks ja julgustamiseks ja lohutamiseks.

⁴Tauna to mololita hante basa to ngkai Inoha' Tomoroli' mporohoi nono-na moto-wadi. Tauna to mpohowa' lolita Alata'ala mporohoi nono doo to morumpu hangkaa-ngkania.

⁴Kes keeli räägib, ehitab iseennast, prohvetlikult kõneleja ehitab aga kogudust.

⁵Konoa-ku ompi', bona hawe'ea-ni ma'ala mololita hante basa to ngkai Inoha' Tomoroli'. Aga meliu kalompe' -na ane mpohowa' -koi lolita Alata'ala. Apa' tauna to mpohowa' lolita Alata'ala hi doo, meliu kamokalaua-na ngkai tauna to mololita hante basa to ngkai Inoha' Tomoroli'. Sampale ane ria to mpotoli basa-na toe bona rapaha doo, pai' lako' terohoi nono doo to mogampara dohe-na.

⁵Ma tahaksin, et teie kõik räägiksite keeli, aga veel enam, et te kõneleksite prohvetlikult, sest see, kes kõneleb prohvetlikult, on suurem keelterääkijast, olgu siis, et ta ise neid ka tõlgendab, et see ehitaks kogudust.

⁶Jadi' ompi' -ompi', ane rapa' -na rata-a hi pogamparaa-ni, pai' -a mololita hante basa to ngkai Inoha' Tomoroli', napa-mi kalaua-na hi koi'? Tapi' ane mpakanoto-a patuju Alata'ala ba kareba ngkai Alata'ala to ko'ia ni'incai, ba mpohowa' -a lolita Alata'ala ba metudui' -a, lako' ria-di kalaua-na hi koi'.

⁶Nüüd aga, vennad, kui ma tuleksin teie juurde ja räägiksin keeli - mis kasu ma teile tooksin, kui ma teile ei räägiks kas ilmutuse või tunnetuse alusel, või prohvetlikku sõna või õpetust?

⁷Rapa' -na rewa to rapomoni, hewa lalowe ba kasapi: ane uma lompe' potuwui' -na lalowe, ba ane uma makono pokado' -na kasapi, tauna to mpo'epe uma mpo'incai lagu napa to rapomoni.

⁷Nõnda on ka hingetute pillidega, olgu vile või keelpill: kui nende helid ei erineks, kuidas siis saadaks aru, mis on puhutud vilel või mängitud keelpillil?

⁸Wae wo'o, ane sangkakala ratuwui' mpokio' tantara mosadia hilou hi panga'ea, tapi' ane uli' karatuwui' -na, hema-hana to sadia manga'e?

⁸Sest kui pasun teeks ebaselget häält, kes siis hakkaks valmistuma sõjaks?

⁹Wae wo'o hante koi' -e ompi': ane mololita-koi hante basa to uma ra'incai doo, beiwa kara'inca-na ba napa-i to ni'uli'? Koi' hewa tauna to mpololitai ngolu' -wadi.

⁹Nõnda ka teie, kui te keelt kasutades ei anna selge tähendusega sõnu, kuidas siis võib mõista, mida räägitakse? Te räägite siis ju tuulde.

¹⁰Rala dunia' toi, hewa apa-damo kawori' nyala basa, pai' butu nyala basa, ria batua-na.

¹⁰Niipalju kui maailmas ongi keeli, ükski neist ei ole kõlatu.

¹¹Aga ane ria tauna to mpololitai-ta pai' uma ta'incai batua basa-na, tantu ta'uli' molibu' hinyai' -i-wadi. Wae wo'o ane kita' mpololitai-i, na'uli' molibu' hinyai' -ta.

¹¹Kui ma nüüd ei tea kõne tähendust, siis olen ma rääkijale umbkeelne ja rääkija on minule umbkeelne.

¹²Wae wo'o-hawo hante koi' -e ompi': ane mololita-koi hante basa to ngkai Inoha' Tomoroli', doo-ni uma mpo'incai kalaua-na. Jadi', apa' doko' rahi-koi mporata baraka' ngkai Inoha' Tomoroli' -e, wae-pi, agina merapi' -koi hi Pue' bona nawai' -koi pakulea' mporohoi nono doo to mogampara dohe-ni.

¹²Nõnda ka teie, kui te juba nii innukalt taotlete vaimuandeid, siis püüdke, et teil oleks neid küllaga koguduse ehitamiseks.

¹³Toe pai' ku'uli' -kokoi: hema to mololita hante basa to ngkai Inoha' Tomoroli', agina merapi' -i hi Pue' mporata pakulea' mpotoli basa toe bona hawe'ea doo-na mpopaha batua lolita-na.

¹³Seepärast, kes räägib keeli, palvetagu, et ta võiks neid ka tõlgendada.

¹⁴Apa' ane mosampaya-ta hante basa to ngkai Inoha' Tomoroli', mosampaya moto-ta hi rala nono-ta, aga pekiri-ta uma molengo.

¹⁴Kui ma keeli rääkides palvetan, siis palvetab mu vaim, aga mu mõistus on viljatu.

¹⁵Jadi', napa to lompe' tababehi? Agina mosampaya-ta hi rala nono-ta hante basa to ngkai Inoha' Tomoroli', pai' mosampaya wo'o-ta hante basa to rapaha doo. Morona' -ta mpo'une' Alata'ala hi rala nono-ta hante basa to ngkai Inoha' Tomoroli', pai' morona' wo'o-ta mpo'une' Alata'ala hante basa to rapaha doo.

¹⁵Kuidas siis nüüd? Ma tahan palvetada vaimus, aga tahan palvetada ka mõistusega, tahan laulda vaimus, aga tahan laulda ka mõistusega.

¹⁶Ane rapa' -na mololita-ta hi rala basa to ngkai Inoha' Tomoroli' mpo'uli' tarima kasi hi Alata'ala, pai' uma monoto batua lolita-ta hi tauna to mpo'epe, uma-ra-hawo mpai' mpo'uli' "Amin! Bate makono!" apa' uma-hawo ra'incai napa to ta'uli'.

¹⁶Sest muidu, kui sa õnnistad vaimus, kuidas saab kõrvalseisja öelda sinu tänupalve peale 'Aamen', kuna ta ju ei tea, mida sa ütled?

¹⁷Nau' lompe' -mi posampaya-ta mpo'uli' tarima kasi hi Alata'ala, aga uma-hawo ria tuju-na hi doo, apa' uma terohoi nono-ra mpo'epe posampaya-ta tetu.

¹⁷Sest sa võid küll tänada ilusasti, kuid teist see ei ehita.

¹⁸Ku'uli' tarima kasi hi Alata'ala apa' mololita-a hante basa to ngkai Inoha' Tomoroli' meliu ngkai koi' omea.

¹⁸Ma tänan Jumalat, et ma räägin keeli rohkem kui teie kõik,

¹⁹Aga hi rala pogamparaa, agina lau-pi mololita-a hante basa to ra'inca doo bona rapaha lolita-ku. Agina-pi mololita hamela romela-wadi mpotudui' doo, ngkai mololita moloe hi rala basa to ngkai Inoha' Tomoroli' to uma rapaha doo.

¹⁹kuid koguduse keskel ma tahaksin rääkida pigem viis sõna oma mõistusega, et ka teisi õpetada, kui kümme tuhat sõna keeltega.

²⁰Ompi' -ompi'! Neo' -pi mopekiri oa' hewa ana' to kedi', kana monoto nono-ni hewa tauna to kama-mi. Aga hewa ana' to kedi' ko'ia mpo'incai mpobabehi gau' to dada'a, wae wo'o kusarumaka neo' -koi mpobabehi gau' to dada'a.

²⁰Vennad, ärge olge lapsed mõtlemise poolest! Olge lapsed kurjas, mõtlemise poolest aga täiskasvanud!

²¹Hi rala Atura Pue' te'uki' hewa toi: Na'uli' Pue' Ala: Hante wiwi tauna to bela-ra to Yahudi kupololitai-ra to Yahudi. Kuhubui-ra mpai' tumai tauna ngkai ngata to molaa to mpololitai-ra hi rala basa to uma ra'incai. Aga nau' wae, bate uma oa' -ra mpai' dota mpopangala' lolita-ku."

²¹Seadusesse on kirjutatud: 'Ma räägin sellele rahvale teiste keeltega ja teiste huultega, ent nad ei võta nõndagi kuulda,' ütleb Issand.

²²Jadi', ane ria-ta to mololita hante basa to ngkai Inoha' Tomoroli', lolita-ta toe jadi' tanda kamobaraka' -na Pue' hi tauna to uma-ra mepangala' hi Pue', bela hi tauna to mepangala' -mi hi Pue'. Aga ane mpohowa' -ta lolita Alata'ala, lolita-ta toe jadi' tanda kamobaraka' -na Pue' hi tauna to mepangala' -mi, bela hi tauna to uma mepangala'.

²²Nii ei ole siis keeled tunnustäheks usklikele, vaid uskmatuile, ent prohvetlikult kõnelemine ei ole uskmatuile, vaid usklikele.

²³Rapa' -na morumpu-koi hangkaa-ngkania mogampara, pai' mololita omea-koi hante basa to ngkai Inoha' Tomoroli'. Ane mesua' tauna to bela-ra to Kristen ba to ko'ia mpo'incai Lolita Alata'ala, napa-mi mpai' to ra'uli' -e? Tantu ra'uli' wuli-koi.

²³Kui nüüd terve kogudus tuleks kokku ühte paika ja kõik räägiksid keeli ning kõrvalseisjad või uskmatud astuksid sisse, kas nad ei ütleks, et te jampsite?

²⁴Aga ane hawe'ea-ni mpohowa' lolita Alata'ala pai' mesua' hadua tauna to bela-i to Kristen ba to ko'ia-i mpo'incai Lolita Alata'ala, kampo'epe-na napa omea to ni'uli', monoto-mi hi rala nono-na kamojeko' -na. Hewa ria hi rala nono-na to mpo'uli': "To hi aku' -mi tetu-e mai!"

²⁴Kui nad aga kõik kõneleksid prohvetlikult ja sisse astuks mõni uskmatu või kõrvalseisja, siis kõik tooksid esile tema olukorra ja arvustaksid teda.

²⁵Alaa-na hawe'ea to tewunii' hi nono-na telohu-mi. Ka'omea-na mpai', kamowingkotu' -nami mepue' hi Alata'ala, pai' na'uli': "Bate makono-di! Alata'ala ria mpu'u hi laintongo' -ni!"

²⁵Siis saaks avalikuks, mis on varjul tema südames, ning nõnda ta heidaks silmili maha, kummardaks Jumalat ja tunnistaks: Jumal on tõesti teie seas.

²⁶Jadi' ompi' -ompi', napa batua-na hawe'ea toe? Ane mogampara-koi, butu dua tauna ria bagia-na: ria to morona', ria to metudui', ria to mpoparata Lolita Alata'ala, ria to mololita hante basa to ngkai Inoha' Tomoroli', ria to mpotoli batua-na to ra'uli' toe bona rapaha omea. Aga hawe'ea toe kana nibabehi bona mporohoi nono doo.

²⁶Kuidas siis nüüd, vennad? Kui te tulete kokku, siis on igaühel midagi: on laulu, on õpetust, on ilmutust, on keelterääkimist, on nende tõlgendamist - see kõik toimugu ülesehitamiseks.

²⁷Ane ria to mololita hante basa to ngkai Inoha' Tomoroli', agina rodua-wadi, neo' melabi ngkai tolu. Pai' neo' -ra mololita hinto'ua, kana momesampei. Pai' kana ria to mpotoli napa to ra'uli' topololita toera.

²⁷Kui keegi räägib keeli, siis rääkigu kaks või kõige rohkem kolm, ja järjekorras, ning üks tõlgendagu.

²⁸Ane uma ria to mpotoli, tauna to doko' mololita hante basa to ngkai Inoha' Tomoroli' kana mengkarodo rala pogamparaa, agina rala nono-ra-wadi mpololitai Alata'ala.

²⁸Aga kui tõlgendajat ei ole, siis ta olgu koguduses vait - rääkigu iseendale ja Jumalale.

²⁹Ane nabi to mpohowa' lolita Alata'ala, agina rodua ba tolu-ra to mololita, pai' to ntani' -na mpetonoi to ra'uli' toe, ba ngkai Alata'ala mpu'u-di ba bela-di.

²⁹Prohvetitest kõnelgu kaks või kolm ning teised hinnaku kõneldut.

³⁰Ane rapa' -na lolita ngkai Alata'ala rata ncorobaa hi hadua to mohura, agina tauna to bula-na mololita mento'o-i ulu, bona doo-na rapalogai mololita.

³⁰Aga kui kellelegi teisele, kes istub, ilmutatakse midagi, siis esimene jäägu vait.

³¹Ane hewa toe-koi, ma'ala mpohowa' lolita Alata'ala omea-koi momesampei, bona hawe'ea-ni mporata tudui' pai' hawe'ea-ni te'apui nono-ni.

³¹Te võite ju kõik ükshaaval prohvetlikult kõnelda, et kõik õpiksid ja kõik saaksid virgutust.

³²Nabi to mpohowa' lolita Alata'ala mpokuasai woto-na moto-i: nakule' mololita pai' mento'o mololita ntuku' konoa-na.

³²Ja prohvetite vaimud alistuvad prohvetitele.

³³Apa' konoa Alata'ala, bona tiapa' pogampara-ta, uma napokonoi to moguriwo'. Toe-mi atura to ratuku' hi hawe'ea pogamparaa to Kristen hi butu-butu ngata.

³³Sest Jumal ei ole korratuse, vaid rahu Jumal. Nõnda nagu on kõigis pühade kogudustes:

³⁴Jadi', tobine-ni kana mengkalino hi pogamparaa. Uma-ra rapiliu mololita hewa tetu, kana mengkoru-ra hewa to te'uki' hi rala Atura Pue'.

³⁴olgu naised koguduses vait, sest neil ei ole lubatud rääkida, vaid nad alistugu, nagu ka Seadus ütleb.

³⁵Ane doko' -ra mpo'inca ba napa-napa, agina rapekune' hi tomane-ra hi tomi, apa' uma-hawo natao ane tobine ntora mololita hewa tetu rala pogamparaa.

³⁵Aga kui nad tahavad midagi õppida, siis küsigu kodus oma meeste käest. Sest naisele on häbiks koosolekul rääkida.

³⁶Napa-di pai' ria-koi to uma dota mpotuku' atura-atura toe we'i? Ha ni'uli' -koina, koi' to lomo' -na mpoparata Lolita Alata'ala-e? Ba muntu' hi koi' -wadi Lolita Alata'ala raparata-e?

³⁶Kas Jumala sõna on lähtunud teist või üksnes teieni jõudnud?

³⁷Tantu ria-ra hi retu to mpo'uli' nabi mpu'u-ra, ra'uli' ria Inoha' Tomoroli' hi hira'. Jadi', ane ria mpu'u Inoha' Tomoroli' hi hira', kana rapangaku' napa to ku'uki' hi rehe'i bate parenta ngkai Pue'.

³⁷Kui keegi tundub endale prohvetina või vaimusaanuna, küll ta siis tunneb, et see, mis ma teile kirjutan, on Issanda käsk.

³⁸Aga ane uma rapangalai' lolita-ku toi, neo' -ra rapangala'!

³⁸Kui aga mõni seda ära ei tunne, siis ei tunta tedagi.

³⁹Ngkai toe-mi ompi', huduwukui-koi mporata pakulea' mpohowa' lolita Alata'ala, aga neo' wo'o-ra ratagi to mololita hante basa to ngkai Inoha' Tomoroli'.

³⁹Niisiis, mu vennad, taotlege innukalt prohvetlikult kõnelemist ja ärge keelake keelterääkimist;

⁴⁰Hawe'ea kana rababehi ntuku' ohea to natao pai' ntuku' aku-na.

⁴⁰aga kõik sündigu viisakalt ja korra järgi.