¹Kakaliliua-na ompi' -ompi', doko' kupopokiwoii-koi ihi' Kareba Lompe' to kuparata-kokoi. Nitarima-mi Kareba Lompe' toe pai' moroho pepangala' -ni duu' tempo toi.

¹Aga nüüd ma teen teile, vennad, teatavaks evangeeliumi, mida ma teile olen kuulutanud, mille te ka olete vastu võtnud, milles te ka seisate

²Tehore-mokoi ngkai huku' jeko' -ni, asala moroho pongkakamu-ni Kareba Lompe' to kuparata-kokoi toe, nee-neo' mpai' uma ria tuju-na pepangala' -ni.

²ja mille läbi te ka pääsete. Kas te peate kinni sõnadest, millega ma teile evangeeliumi kuulutasin? Muidu olete küll ilmaaegu saanud usklikuks.

³Kareba Lompe' to kuparata-kokoi toe ompi', to kutarima wo'o-kuwo. To poko-na mpu'u: Kristus mate mpotolo' jeko' -ta, hewa to te'uki' hi rala Buku Tomoroli'.

³Ma olen teile ju kõigepealt edasi andnud seda, mida ma ka ise olen vastu võtnud: et Kristus suri meie pattude eest, nagu on kirjutatud pühades kirjades,

⁴Ratana-i, pai' hi eo katolu-na rapotuwu' nculii' -imi, hewa to te'uki' hi rala Buku Tomoroli'.

⁴ja et ta maeti maha ja äratati kolmandal päeval üles pühade kirjade järgi

⁵Oti toe, napopehuwu-mi woto-na hi Petrus, oti toe hi ana'guru-na to ntani' -na wo'o.

⁵ja et ta näitas ennast Keefasele, seejärel neile kaheteistkümnele,

⁶Oti toe, mehupa' wo'o-imi hi lima atu labi tauna hangkani lau. Kaworia' -ra tuwu' -pidi duu' tempo toi, aga ba hangkuja dua-ra mate-ramo.

⁶seejärel näitas ta ennast ühtaegu enam kui viiesajale vennale, kellest enamik on veel praegugi elus, mõned aga on läinud magama;

⁷Oti ngkai ree, mehupa' wo'o-imi hi Yakobus, pai' hi hawe'ea suro-na.

⁷siis näitas ta ennast Jaakobusele, seejärel kõigile apostlitele.

⁸Ka'omea-na lia, mehupa' wo'o-imi hi aku'. Aku' -e-kuwo, uma-a hewa suro-na to ntani' -na. Aku' -le jadi' suro Pue' Yesus ncorobaa hi tempo to uma rasangka, hewa ana'lei to putu hi eo to ko'ia wula-na.

⁸Aga kõige viimaks näitas ta ennast ka minule kui äbarikule.

⁹Apa' aku' suro Pue' Yesus to tepatu'ai lia tuwu' -ku ngkai hawe'ea suro-na. Kakoo-kono-na, uma-a natao rahanga' suro-na, apa' ri'ulu kubalinai' -ra topetuku' Alata'ala.

⁹Mina ju olen apostlite seast kõige väiksem, see, keda ei kõlba hüüdagi apostliks, sest ma olen taga kiusanud Jumala kogudust.

¹⁰Aga ngkai ahi' pai' petulungi-na Alata'ala, pai' alaa-na jadi' hewa tohe'i-ama-kuwo. Pai' ria mpu'u kalaua-na ahi' pai' petulungi-na hi aku'. Apa' aku' -mi to meliu pobago-ku ngkai hawe'ea suro Pue' Yesus to ntani' -na. Aga uma hante karohoa-ku moto. Ahi' pai' petulungi-na Pue' -hanale to mporohoi-ae.

¹⁰Aga Jumala armust olen ma see, kes olen, ja tema arm minu vastu ei ole läinud tühja, vaid ma olen neist kõigist palju rohkem vaeva näinud. Aga seda ei ole teinud mina, vaid Jumala arm, mis on minuga.

¹¹Jadi', ba ngkai hema ni'epe Kareba Lompe' toe, ba ngkai aku' ba ngkai suro to ntani' -na, uma mpenara'. Poko-nale, toe-mi-hawo to kipalele, pai' toe-mi to nipangala'.

¹¹Olgu nüüd mina või nemad - nõnda me kuulutame ja nõnda olete teie saanud usklikuks.

¹²Jadi', ane ntoa' kipalele-mi karapotuwu' -na nculii' Kristus ngkai kamatea-na, ha napa pai' ria-koi to ncapuaka katuwu' -ra nculii' tauna to mate hi Eo Kiama-e?

¹²Kui aga Kristusest kuulutatakse, et ta on üles äratatud surnuist, kuidas siis mõned teie seast ütlevad, et surnute ülestõusmist ei ole?

¹³Ane makono uma-rada tuwu' nculii' to mate-e, tantu wae wo'o-hawo Kristus uma-i rapotuwu' nculii'.

¹³Aga kui surnute ülestõusmist ei ole, siis ei ole ka Kristust üles äratatud.

¹⁴Pai' ane uma-i makono Kristus tuwu' nculii', uma ria kalaua-nakai mpopalele Kareba Lompe', uma wo'o ria tuju-na pepangala' -ni, apa' mepangala' -koi hi kareba to uma makono.

¹⁴Aga kui Kristust ei ole üles äratatud, siis tähendab see, et ka meie jutlus on tühine ja tühine on ka teie usk.

¹⁵Melabi ngkai toe, monoa' -mi kamosabi' boa' -kai, apa' hi rala hanga' Alata'ala ki'uli' kanapotuwu' -na nculii' Kristus. Hiaa' ane makono mpu'u tauna to mate uma mpai' rapotuwu' nculii', batua-na, Alata'ala uma mpotuwu' nculii' -i Kristus.

¹⁵Ja meid leitakse siis olevat Jumala valetunnistajad, sest me oleme tunnistanud Jumalale vastu, et ta on üles äratanud Kristuse, keda tema ei ole üles äratanud, - sel juhul, kui surnuid üles ei äratata.

¹⁶Apa' ane uma-ra-hawo rapotuwu' nculii' tauna to mate-e, tantu wae wo'o-wadi-hawo Kristus uma-i-hawo rapotuwu' nculii'.

¹⁶Sest kui surnuid üles ei äratata, siis ei ole ka Kristust üles äratatud;

¹⁷Pai' ane uma mpu'u-i-hawo rapotuwu' nculii', uma ria kalaua-na pepangala' -ni, uma-koi tebahaka ngkai huku' jeko' -ni.

¹⁷kui aga Kristust ei ole üles äratatud, siis on teie usk tühine, siis te olete alles oma pattudes.

¹⁸Pai' wae wo'o, to Kristen to mpolia' mate-ramo, bate mate rala jeko' -ra-ramo pai' -ra mpotoa' naraka.

¹⁸Nii on siis ka hukkunud need, kes on Kristuses magama läinud.

¹⁹Ane rapa' -na Kristus mpotulungi-ta bula-ta tuwu' hi dunia' toi, pai' hudu ree-wadi petulungi-na hi kita', batua-na ngkai hawe'ea tauna hi dunia' kita' toi-mi-tana to mpe'ahii' lia.

¹⁹Kui me loodame Kristuse peale üksnes selles elus, siis me oleme kõigist inimestest armetumad.

²⁰Tapi' to makono: rapotuwu' nculii' mpu'u-imile Kristus-e. Pai' katuwu' -na nculii' toe hewa janci karapotuwu' -ra nculii' wo'o mpai' hawe'ea topetuku' -na to mate.

²⁰Nüüd aga on Kristus üles äratatud surnuist, uudseviljana magamaläinutest.

²¹Apa' ngkai jeko' tau hadua pai' alaa-na manusia' kana mate, wae wo'o ngkai pobabehi tau hadua pai' alaa-na manusia' to mate rapotuwu' nculii'.

²¹Et surm on tulnud inimese kaudu, siis tuleb ka surnute ülestõusmine inimese kaudu;

²²Hawe'ea tauna to mosidai' hante Adam kana mate. Wae wo'o hawe'ea to mosidai' hante Kristus bate mporata katuwua' to bo'u.

²²sest nõnda nagu kõik inimesed surevad Aadamas, nõnda tehakse ka kõik elavaks Kristuses.

²³Aga hore-hore pomeduncu-na: To lomo' -na tuwu' nculii', Kristus. Pai' hi karata-na nculii' hi rala dunia', lako' rapotuwu' nculii' wo'o-rada tauna to napobagia.

²³Aga igaüks oma järjekorras: uudseviljana Kristus, pärast seda Kristuse omad tema taastulekul;

²⁴Oti toe-di mpai', lako' rata kahudua dunia'. Kristus mpodagi hawe'ea topoparenta pai' hawe'ea to mokuasa pai' to mobaraka', pai' -i moparenta jadi' Magau'. Oti toe, pai' natonu huraa kamagaua' -na hi Alata'ala to Tuama.

²⁴ja siis tuleb lõpp, kui ta loovutab kuningriigi Jumalale ja Isale, olles kõrvaldanud iga valitsuse ja iga meelevalla ja väe.

²⁵Apa' Kristus kana moparenta jadi' Magau' duu' -na Alata'ala mpopengkoru hawe'ea bali' -na hi Hi'a.

²⁵Sest tema peab valitsema kuningana, kuni Jumal paneb kõik vaenlased tema jalge alla.

²⁶Jadi', ane napotuwu' nculii' hawe'ea topetuku' -na pai' uma-pi ria kamatea, ma'ala ta'uli' nadagi-mi bali' -na to ka'omea-na, toe-mi kamatea.

²⁶Viimse vaenlasena kõrvaldatakse surm.

²⁷Hewa to te'uki' hi rala Buku Tomoroli': "Alata'ala mpopengkoru hawe'ea-na hi Hi'a." Jadi' monoto-mi ta'inca: bate hawe'ea-na mpai' rapopengkoru hi Kristus. Sampale to uma rapopengkoru hi Hi'a, muntu' Alata'ala-wadi, apa' Hi'a-mi to mpopengkoru hawe'ea-na hi Kristus.

²⁷Sest 'Jumal on kõik alistanud tema jalge alla'. Aga kui ta ütleb, et kõik on alistatud, siis on ilmne, et kõik peale selle, kes temale kõik alistas.

²⁸Jadi', ane hawe'ea-na-damo rapopengkoru hi Kristus, Hi'a wo'o-hawo mpai' mengkoru hi Tuama-na, apa' hewa to ku'uli' we'i, Alata'ala-mi to mpopengkoru hawe'ea-na hi Hi'a. Ngkai ree-damo mpai', pai' Alata'ala mpoparentai hawe'ea-na pai' meliu kabohe hanga' -na ngkai hawe'ea-na.

²⁸Kui aga kõik on alistatud, siis alistub ka Poeg ise sellele, kes temale on kõik alistanud, et Jumal oleks kõik kõiges.

²⁹Beiwa-mi ompi', ane makono mpu'u tauna to mate uma-pi mpai' tuwu' nculii', napa pai' ria-ra tauna to raniu' mposulewata doo-ra to mate? Ane uma mpu'u-hawo mpai' tuwu' nculii' tomate-e, napa pai' rababehi ada-ra toe?

²⁹Mida teeksid muidu need, keda surnute eest ristitakse? Kui surnuid üldse üles ei äratata, milleks nad lasevad end ristida surnute eest?

³⁰Pai' kai' wo'o, neo' uma ria kaputua-nakai rapongasai' bali' -kai sabana mpokeni-kai Kareba Lompe'. Hiaa' ane uma mpu'u-hawo rapotuwu' nculii' tomate-e, napa-mi kalaua-na hawe'ea to kitodohaka toe?

³⁰Ja milleks ma siis olen iga päev surmasuus?

³¹Aku' -le, butu eo-na olo' mpobira' -a tuwu' sabana pobago-ku mpokeni Kareba Lompe'. Mpu'u ompi'! Napa to ku'uli' -kokoi makono lia, pai' bohe mpu'u nono-ku sabana koi' ompi', apa' mepangala' -mokoi hi Pue' -ta Kristus Yesus.

³¹Ma suren iga päev, nii tõesti kui teie, vennad, olete mu kiitlemine, mis mul on Kristuses Jeesuses, meie Issandas.

³²Hi rehe'i-a hi ngata Efesus, ria-ama hangkani radulu tauna to buko' mpobinata. Hiaa' ane rapa' -na kutodohaka hawe'ea toe bula-ku tuwu' hi wongko dunia' toi, pai' tauna to mate uma-pi tuwu' nculii', napa-mi-kuwo kalaua-na? Ane tomate uma mpai' rapotuwu' nculii', agina lau-pi ngkoni' pai' nginu-tamo mpali' kagoea', apa' mepulo romengi mpai', mate-tamo, pai' hudu ree-wadi katuwu' -ta. Wae-mi lolita tauna hantongo'.

³²Kui ma võitlesin metsalistega Efesoses inimese kombel - mis kasu ma sellest sain? Kui surnuid üles ei äratata, siis 'söögem ja joogem, sest homme sureme nagunii'!

³³Neo' -koi ma'ala rabagiu! Ane nituku' -ra to mposapuaka katuwu' -ra nculii' tomate, po'ingku-ni to lompe' mobali' jadi' dada'a wo'o mpai'.

³³Ärge eksige!'Halb seltskond rikub head kombed.'

³⁴Toe pai' ku'uli' -kokoi: Pakanoto-mi nono-ni hewa to kasipato' -na, bahakai-mi mpobabehi jeko'. Apa' ria-pidi-koi to ko'ia monoto nono-ni mpo'inca Alata'ala. Lolita-ku tohe'i-e, ku'uli' bona me'ea' -koi.

³⁴Saage täiesti kaineks ja ärge tehke pattu! Jah, mõnel ei ole üldse jumalatunnetust. Seda ma ütlen teile häbiks.

³⁵Tantu ria-ra to mpekune': "Ha beiwa-hawo tomate bisa rapotuwu' nculii' -e? Woto to beiwa mpai' to rawai' -rakae?"

³⁵Nüüd aga küsib mõni: 'Kuidas siis surnud üles äratatakse? Millise ihuga nad tulevad?'

³⁶Wojo mpu'u tauna to mpekune' hewa tetu! Ane mpotuja' -ta ba napa-napa, tinuja' -ta ko'ia tuwu' ane uma-i ratana pai' ra'urihi hewa tomate ncala'.

³⁶Rumal! See, mida sa külvad, ei saa elavaks, kui ta ei sure.

³⁷Pai' napa to tatuja', unto' mara-i-wadi, ba pae-i ba tinuja' to ntani' -na. Uma-hawo tapuna' hi rala tana' hamuli to ntali kaho-na pai' rau-na. Unto' mara-wadi-hawo to tatuja' -e.

³⁷Ja see, mida sa külvad - sa ei külva seda ihu, mis peab tõusma, vaid palja iva, olgu see siis nisu või mingi muu vili.

³⁸Ka'oti-na ratuja', Alata'ala mpotuwu' -i ntuku' konoa-na, duu' -na mehupa' tumai hangkaho pae ba napa-i, butu nyala unto' tuwu' hore-hore ntuku' lence-ra moto-ra-rawo.

³⁸Aga Jumal annab talle ihu, nõnda nagu ta on tahtnud, ning igale seemnele tema eriomase ihu.

³⁹Ane tapekiri wo'o hawe'ea binata to tuwu' hi wongko dunia', uma ntumuu hibalia lence-ra. Manusia', kahanyala-na lence-ra. Danci, kahanyala-na lence-ra. Uru, kahanyala-na lence-ra. Butu nyala binata, hore-hore ntani' -na lence-ra.

³⁹Kõik liha ei ole sama liha, vaid isesugune on inimese liha ja isesugune veiste liha, isesugune lindude ja isesugune kalade liha.

⁴⁰Wae wo'o to hi langi', hewa eo, wula pai' betue', uma hibalia hante to hi dunia'. To hi langi' -hawo, kahanyala-na kancola-ra, pai' to hi dunia' kahanyala-na kancola-ra.

⁴⁰On taevalikke ihusid ja maapealseid ihusid, kuid taevalike hiilgus on teistsugune kui maapealsete oma,

⁴¹Pehini eo kahanyala-na. Pehini wula, pehini betue' hore kahanyala-na wo'o. Bangku' betue' -betue' -hawoe', hore-hore hanyala moto wo'o-rawo pehini-ra.

⁴¹isesugune on päikese kirkus ja isesugune kuu kirkus ja isesugune tähtede kirkus, sest ka täht erineb tähest kirkuse poolest.

⁴³Wae-mi mpai' tomate-e ane tuwu' nculii' -ra. Bula-ta tuwu' hi dunia' toi, lente pai' mpe'ahii' woto-ta. Ane mate-ta mpai', woto-ta ratana pai' jadi' pope. Aga ane rapotuwu' nculii' -tapa mpai', rabalii' -mi woto-ta toi jadi' woto to moroho pai' ncola, to uma-pi mate ba jadi' pope.

⁴²Nõnda on ka surnute ülestõusmine: kaduvuses külvatakse, kadumatuses äratatakse üles,

⁴⁴To ratana, woto-ta to natao tuwu' hi dunia' toi. Aga ane rapotuwu' nculii' -ta-damo mpai', rabalii' woto-ta jadi' woto to natao mo'oha' hi suruga sabana baraka' Inoha' Tomoroli'. Woto-ta tempo toi, woto to natao mo'oha' hi dunia'. Woto-ta hi eo mpeno, woto to natao mo'oha' hi suruga.

⁴³autuses külvatakse, kirkuses äratatakse üles, nõtruses külvatakse, väes äratatakse üles,

⁴⁵Hewa to te'uki' hi rala Buku Tomoroli': Alata'ala mpajadi' manusia' to lomo' -na, to rahanga' Adam, pai' nawai' -i katuwua'. Aga Kristus ma'ala rahanga' Adam to ka'omea-na. Hi'a to mpowai' -ta katuwua' to lompe' duu' kahae-hae-na.

⁴⁴maine ihu külvatakse, vaimne ihu äratatakse üles. Kui juba on olemas maine ihu, siis on olemas ka vaimne ihu.

⁴⁶Alata'ala uma kaliliu mpobalii' woto-ta bona natao-ta mo'oha' hi suruga. To lomo' -na nawai' -taka, woto-ta to natao mo'oha' hi dunia' toi. Mpeno-damo pai' lako' nawai' -ta woto to natao mo'oha' hi suruga.

⁴⁵Nõnda on ka kirjutatud: 'Esimene inimene Aadam sai elavaks hingeks.' Viimne Aadam sai vaimuks, kes elustab.

⁴⁷Manusia' to lomo' -na rapajadi' ngkai tana', pai' -i mo'oha' hi wongko dunia' toi. Aga Kristus ma'ala rahanga' Adam karodua-na. Hi'a, ngkai suruga-i-hana.

⁴⁶Kuid esmalt ei ole vaimne, vaid maine, siis alles tuleb vaimne.

⁴⁸Hawe'ea tauna hi dunia', tuwu' hewa Adam, apa' muli-na omea-ta. Aga hawe'ea to mosidai' hante Kristus mporata katuwua' to ngkai suruga, hewa katuwu' -na Kristus.

⁴⁷Esimene inimene oli maast muldne, teine inimene oli taevast.

⁴⁹Tempo toi, katuwu' -ta hewa katuwu' -na Adam, apa' woto-ta woto to natao mo'oha' hi dunia' -pidi. Mpeno-damo pai' lako' tuwu' -ta hewa Kristus, pai' nto'u toe mpai' woto-ta natao mo'oha' hi suruga.

⁴⁸Milline oli muldne, sellised on ka muldsed, ja milline oli taevane, sellised on ka taevased.

⁵⁰Ompi' -ompi', patuju-ku hewa toi: woto-ta hi dunia' toi rapajadi' ngkai ihi pai' raa'; uma-ta mpai' ma'ala mo'oha' hi rala Kamagaua' Alata'ala to hi suruga hante woto-ta to hewa toi. Uma-ta ma'ala mo'oha' hi suruga hante woto-ta to bisa mate toi, apa' uma-hana ria kamatea hi ria.

⁴⁹Ja nii nagu me kandsime muldset kuju, nii kanname kord ka taevast kuju.

⁵¹Jadi', bona ni'inca, ku'uli' -kokoi tudui' to ko'ia napopehuwu Alata'ala ngkai owi, aga napopehuwu-mitaka tempo toi. Ane rata nculii' -ipi mpai' Pue' Yesus, ria-ta-pidi to ko'ia mate. Aga hawe'ea-ta bate kana rabalii', lompe' to tuwu' -pidi lompe' to mate-ramo.

⁵⁰Aga seda ma ütlen, vennad: liha ja veri ei või pärida Jumala riiki ega kaduvus pärida kadumatust.

⁵²Tohe'e mpai' jadi' ncorobaa, rala-na hampinisi mata, nto'u karatuwui' -na sangkakala to ka'omea-na. Apa' nto'u sangkakala toe ratuwui', tomate rapotuwu' nculii' hante katuwua' to uma ria kahudua-na, pai' kita' to tuwu' -pidi rabalii' wo'o-tamo-tawo.

⁵¹Vaadake, ma ütlen teile saladuse: meie kõik ei lähegi magama, aga meid kõiki muudetakse,

⁵⁴Apa' woto-ta to bisa mate pai' jadi' pope tohe'i-e, kana rabalii' jadi' woto to uma ria kamatea-na pai' to uma jadi' pope. Jadi', ane rabalii' mpu'u-damo woto-ta tohe'i-e, lako' ree-di mpai' kadupa' -na lolita to te'uki' hi rala Buku Tomoroli' owi to mpo'uli': Alata'ala mpodagi kamatea, uma-pi ria kamatea."

⁵²äkitselt, ühe silmapilguga, viimse pasuna hüüdes, sest pasun hüüab ja surnud äratatakse üles kadumatutena, ning meid muudetakse.

⁵⁵Alata'ala mpobahaka-ta mpai' ngkai hawe'ea to mpokeni kamatea, uma-pi mpai' ria kuasa-na kamatea hi kita'.

⁵³Sest see kaduv peab riietuma kadumatusega ja see surelik riietuma surematusega.

⁵⁶Manusia' kana mate sabana jeko'. Pai' jeko' manusia' kana rahuku' apa' mpotiboki Atura Pue'.

⁵⁴Aga kui see kaduv riietub kadumatusega ja see surelik riietub surematusega, siis läheb täide sõna, mis on kirjutatud: 'Surm on neelatud võidusse!

⁵⁷Aga tarima kasi ta'uli' hi Alata'ala, apa' nabahaka-tamo ngkai hawe'ea toe we'i, pai' nawai' -ta pedagia, sabana petauntongoi' -na Yesus Kristus Pue' -ta.

⁵⁵Surm, kus on sinu võit? Surm, kus on sinu astel?'

⁵⁸Ngkai toe-mi ompi' -ompi' to kupe'ahi', pakaroho pepangala' -ni, neo' -koi mogego', baka' oa' -koi mpobago bago Pue', apa' ni'inca moto-hawo napa to nipobago-ki Pue' uma-hawo mpai' bayangi', bate ria hiwili-na.

⁵⁶Aga surma astel on patt, ent patu vägi on Seadus.

⁵⁷Aga tänu olgu Jumalale, kes meile võidu annab meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi!

⁵⁸Niisiis, mu armsad vennad, olge kindlad, kõigutamatud ning ikka innukad Issanda töös, teades, et teie vaevanägemine Issandas ei ole tühine.