¹Hi ngata Kaisarea, ria hadua tomane, hanga' -na Kornelius. Kornelius tohe'ei, pangka' -na kapitee to mpohawai' ha'atu tantara to Roma hi rala hampo'emaa' to rahanga' "Tantara Italia."

¹Kaisarea linnas oli üks mees, Korneelius nimi, nõndanimetatud Itaalia kohordi pealik,

²Bela-i to Yahudi, aga mengkoru mpu'u-i hi Pue' Ala, pai' hira' hantinaa-ra mepue' hi Alata'ala. Wori' doi nawai' -raka to Yahudi to kabu, pai' tida-i mosampaya hi Alata'ala.

²vaga ja jumalakartlik koos terve oma perega; ta jagas rahvale palju almuseid ja palus alati Jumalat.

³Rala-na ha'eo, ba jaa tolu libe eo wae, mopangila-i Kornelius. Hi rala pangila-na toe, monoto lia nahilo hadua mala'eka Pue' mehupa' pai' mpokio' -i, na'uli': "Kornelius!"

³See nägi nägemuses selgesti, umbes kell kolm pärast lõunat, Jumala ingli enese juurde sisse astuvat ja ütlevat: 'Korneelius!'

⁴Me'eka' -i Kornelius mponaa mala'eka toei. Metompoi' -i: "Napa-die Pue'?" Na'uli' mala'eka toei: "Goe' -i Alata'ala mpo'epe posampaya-nu, pai' na'inca kamanara-nu mpotulungi tokabu.

⁴Tema vaatas aga ainiti ingli otsa ja ütles kartma lüües: 'Mis on, isand?' See ütles talle: 'Sinu palved ja su almused on tõusnud Jumala ette sind meelde tuletama.

⁵Wae-pi, hubui tauna hilou hi Yope mpali' hadua tauna to rahanga' Simon Petrus, pai' kio' -i tumai.

⁵Ja nüüd saada mehi Joppesse ning lase kutsuda Siimon, kelle hüüdnimi on Peetrus.

⁶Po'ohaa' -na mohu' hi wiwi' tahi', hi tomi hadua topobago rewa kuliba, Simon wo'o hanga' -na."

⁶Tema on külaliseks nahkur Siimona juures, kellel on koda mere ääres.'

⁷Kamalai-na mala'eka to mpololitai-i toe, Kornelius mpokio' rodua pahawaa' -na pai' hadua tantara sarumakaa-na. Tantara sarumakaa-na toe, to mengkoru wo'o-i-hawo hi Pue' Ala.

⁷Kui temaga rääkinud ingel oli lahkunud, kutsus Korneelius kaks majateenrit ja ühe jumalakartliku sõduri nende hulgast, kes alati ta juures viibisid,

⁸Kornelius mpo'uli' -raka napa to lako' nahilo we'i hi rala pangila-na, pai' nahubui-ra hilou hi Yope mpopali' Petrus.

⁸jutustas neile kõigest ning läkitas nad Joppesse.

⁹Kamepulo-na, bula-ra hi lengko ohea-pidi to rahubui toera, kamohu' -ra hi Yope, Petrus wo'o-hawo ngkahe' hilou hi pengkawinaraa to hi lolo tomi to molempe ata' -na, hilou mosampaya.

⁹Aga järgmisel päeval, kui nad teed käies lähenesid linnale, läks Peetrus keskpäeva ajal katusele palvetama.

¹⁰Neo' tebua' -mi eo-na, mo'oro' -imi doko' ngkoni'. Jadi', bula-na mpeka'au kataha' koni', muu-mule' ria pangila-na.

¹⁰Ja talle tuli nälg ning ta tahtis midagi süüa. Aga kui talle süüa tehti, siis sündis, et ta oli nagu endast ära

¹¹Hi rala pangila-na toe, mpohilo-i langi' tebea pai' ria to hewa kumu' to mowela' ratoe hi opo' huno-na pai' ra'ulu tumai hi tana'.

¹¹ja nägi taeva avatud olevat ja sealt laskuvat anuma otsekui suure lina, mida nelja nurka pidi maa peale lasti.

¹²Hi rala kumu' to ra'ulu toe, mparanyalaa binata, ria omea: to opo' witi' -na, to menyolo, hante danci wo'o.

¹²Selle sees oli igasuguseid ilmamaa neljajalgseid ja roomajaid ja taeva linde.

¹³Oti toe, na'epe Petrus ria to mpololitai-i, na'uli' -ki: "Ee Petrus! Mai-moko, sumale' -ramo binata toera lau, pai' nukoni'."

¹³Ja talle kostis hääl: 'Tõuse, Peetrus, tapa ja söö!'

¹⁴Na'uli' Petrus: "Uma-e' Pue'! Ko'ia ria kukoni' to rapalii' ba to ra'uli' babo' ntuku' ada agama-kai."

¹⁴Aga Peetrus ütles: 'Ei ilmaski, Issand, sest ma ei ole veel kunagi söönud seda, mis on keelatud ja rüve.'

¹⁵Na'uli' tena topololita toei mpo'uli' -ki Petrus: "Napa to na'uli' Alata'ala lompe', neo' nu'uli' iko babo'."

¹⁵Ja hääl hüüdis talle teist korda: 'Mida Jumal on puhtaks tunnistanud, seda sina ära pea keelatuks!'

¹⁶Pangila toe tolu ngkani nahilo, pai' oti toe, te'ore' nculii' -mi kumu' toe hilou hi langi'.

¹⁶See sündis kolm korda, ja kohe võeti anum üles taevasse.

¹⁷Ngkai ree, ingu' -imi Petrus mpopekiri ba napa batua-na pangila to lako' nahilo toe. Bula-na mopekiri-pidi, rata-ramo suro Kornelius hi ngata Yope. Mepekune' -ra hi pue' ngata kahiapa-na tomi Simon. Ratudo' -raka tomi to rapali' pai' hilou-ramo mokore hi wobo' wala,

¹⁷Aga kui Peetrus oli eneses kahevahel, mida tema nähtud nägemus küll peaks tähendama, vaata, siis Korneeliuse läkitatud mehed, kes olid Siimona koja üles otsinud, seisid värava taga

¹⁸pai' -ra mepekune', ra'uli': "Ba ria hi rehe'i hadua torata to rahanga' Simon Petrus?"

¹⁸ning pärisid, hüüdes: 'Kas Siimon, hüüdnimega Peetrus, on siin külas?'

¹⁹Bula-na mopekiri-pidi Petrus, Inoha' Tomoroli' mpo'uli' -ki hewa toi: "Epe pe'! Ria tolu tauna tumai mpali' -ko.

¹⁹Peetrus alles mõtiskles nägemuse üle, kui Vaim ütles talle: 'Vaata, kolm meest otsib sind.

²⁰Pesahui mana'u. Neo' morara' nono-nu mpotuku' -ra, apa' Aku' -hana to mpohubui-ra."

²⁰Tõuse nüüd kohe, astu alla ja mine nendega koos ilma kõhklemata, sest mina ise olen nad läkitanud.'

²¹Jadi', pana'u-nami Petrus ngkai tomi pai' na'uli' -raka to lako' rata toera: "Aku' -mile to nipali' -e. Napa-di to nipali' -kae?"

²¹Peetrus astus siis alla meeste juurde ja ütles: 'Ennäe, mina olen see, keda te otsite. Mis asja pärast te olete tulnud?'

²²Ratompoi': "Kai' tohe'i, napowiwi Kapitee Kornelius. Hi'a toe, tauna to monoa' ingku-na. Mengkoru-i hi Alata'ala, pai' -i rabila' hawe'ea to Yahudi. Hadua mala'eka Pue' mpohubui-i mpokio' -ko hilou hi tomi-na, bona na'epe ba napa to nu'uli' -ki."

²²Nemad vastasid: 'Rooma pealik Korneelius, õiglane ja jumalakartlik mees, kellel on hea maine kogu juuda rahva hulgas, on saanud pühalt inglilt märku sind oma majja kutsuda ja kuulata sinu sõnu.'

²³Petrus mpo'uli' -raka suro Kornelius toera: "Turu rei-tamo ulu hamengi." Turu mpu'u-ramo hamengi hi ree. Kamepulo-na, me'ongko' mpu'u-imi Petrus mpotuku' -ra hilou hi ngata Kaisarea. Pai' ria wo'o ba hangkuja dua ompi' hampepangalaa' ngkai Yope hilou dohe-ra.

²³Siis ta kutsus nad sisse endale külla.Järgmisel päeval Peetrus tõusis ja läks teele koos nendega ja mõned Joppe vennad läksid temaga kaasa.

²⁴Hamengi-ra hi lengko ohea pai' lako' rata-rada hi Kaisarea. Karata-ra hi ria, mpolia' morumpu-ramo Kornelius hante posantina-na mpopea Petrus. Ria wo'o tongki-na pai' bale-na to nakio' morumpu hi tomi-na.

²⁴Aga ülejärgmisel päeval jõudis ta Kaisareasse. Korneelius ootas neid juba ja oli oma sugulased ja lähemad sõbrad kokku kutsunud.

²⁵Jadi', karata-na Petrus hi tomi Kornelius, mehompo-imi Kornelius ngkai tomi hilou mpotomu-i. Motingkua' -i hi nyanyoa Petrus mponyompa-i.

²⁵Kui Peetrus sisse astus, läks Korneelius talle vastu ja kummardas teda ta jalgade ette maha heites.

²⁶Aga Petrus mpotagi-i, na'ore' -i nculii' pai' na'uli' -ki: "Neo' -hawo wae! Mokore-moko. Aku' manusia' wo'o-a-wadi-kuwo, hewa iko."

²⁶Aga Peetrus tõstis ta üles ja ütles: 'Tõuse püsti, ka mina olen ju inimene!'

²⁷Bula-na Petrus mpololitai-i, mesua' -ramo hi rala tomi. Nahilo-hawo Petrus, wori' -mi tauna himuhu.

²⁷Ja temaga vesteldes astus ta sisse ja leidis palju kokkutulnuid.

²⁸Na'uli' Petrus mpo'uli' -raka: "Ni'inca moto-le, ntuku' atura agama-kai, kai' to Yahudi uma ma'ala mposigalo-kokoi tauna to bela-koi to Yahudi ba mesua' hi rala tomi-ni. Aga Alata'ala mpakanoto-ka hi rala pangila-ku wengi, ka'uma-na ria manusia' to babo' ntuku' ada agama ba to rapalii' mposigalo-raka.

²⁸Peetrus ütles neile: 'Küllap te teate, et juuda mehel on lubamatu suhelda muulasega või minna tema juurde. Aga Jumal on mulle selgeks teinud, et ühtegi inimest ei tohi nimetada halvaks ega rüvedaks.

²⁹Toe pai' kanikio' -ku tumai, uma-a leba' motance. Jadi', hewa toe lau, doko' ku'inca ba napa pai' nikio' -a tumai."

²⁹Seepärast ma olengi sõnalausumata tulnud, kui mind kutsuti. Nüüd ma küsin: mis asja pärast te olete mu kutsunud?'

³⁰Na'uli' Kornelius: "Tolu mengi to liu, ba hewa jaa toe-mi lau, bula-ku mosampaya hi tomi-ku jaa tolu libe eo, ria ncorobaa hadua tomane mokore hi nyanyoa-ku. Pohea-na meringkila' -damo.

³⁰Ja Korneelius ütles: 'Nelja päeva eest, samuti pärastlõunal kella kolme paiku, ma palvetasin oma majas. Ja vaata, mu ees seisis üks mees säravas rõivas

³¹Na'uli' tauna toei mpo'uli' -ka: `Kornelius, Alata'ala mpo'epe posampaya-nu pai' na'inca kamanara-nu.

³¹ning ütles: 'Korneelius, su palvet on kuuldud ja su almuseid on tuletatud meelde Jumala ees.

³²Wae-pi, hubui tauna hilou hi ngata Yope mpokio' tauna to rahanga' Simon Petrus. Po'ohaa' -na mohu' hi wiwi' tahi', hi tomi Simon topobago rewa kuliba.'

³²Saada nüüd käskjalad Joppesse ja kutsu Siimon, kelle hüüdnimi on Peetrus; tema on külas nahkur Siimona kojas mere ääres.'

³³Toe pai' kupesahui mpotuma tauna tilou mpokio' -ko. Hiaa' lompe' mpu'u nono-nu, baa' he'i-madakoe. Jadi' hewa toe lau, morumpu-makai hi rehe'i natiroi Alata'ala, doko' mpo'epe hawe'ea to nahubui-koko Alata'ala mpo'uli' -kakai."

³³Ma saatsin siis otsekohe sinu järele ja sa oled hästi teinud, et sa tulid. Nüüd me oleme siis kõik üheskoos Jumala ees kuulamas kõike, mida Issand sulle on käskinud.'

³⁴Na'uli' Petrus: "Wae lau monoto mpu'u-mi ku'inca, Alata'ala uma mpelence tauna.

³⁴Nüüd avas Peetrus oma suu ja ütles: 'Tõepoolest, nüüd ma mõistan, et Jumal ei ole erapoolik,

³⁵Hema-hema to mengkoru hi Hi'a pai' to monoa' kehi-ra, bate natarima-ra, pai' uma napoposisala ba to'apa-ra.

³⁵vaid talle on vastuvõetav iga rahva hulgast see, kes teda kardab ja teeb õigust.

³⁶Toi-mi kareba to naparata Alata'ala hi kai' to Yahudi, kareba to mpakanoto ohea-na bona posidaia' Alata'ala hante manusia' ma'ala jadi' lompe' nculii' hante petolo' -na Yesus Kristus. Yesus toei, Pue' hawe'ea manusia'.

³⁶See on sõna, mille ta on läkitanud Iisraeli lastele, kuulutades evangeeliumi rahust Jeesuse Kristuse kaudu, kes on kõikide Issand.

³⁷Tantu ni'inca moto-mi kajadia' to jadi' hobo' hi tana' to Yahudi. Pontepu'ua-na hi Galilea ka'oti-na Yohanes mponiu' tauna to medea ngkai jeko' -ra.

³⁷Te teate seda, mis on sündinud algul Galileas ja siis kogu Juudamaal pärast ristimist, mida kuulutas Johannes -

³⁸Ni'inca wo'o tutura Yesus to Nazaret. Alata'ala mpopelihi-i pai' mpowai' -i Inoha' Tomoroli' pai' baraka'. Hiapa pomakoa' -na hi tana' to Yahudi, nababehi to lompe', pai' napaka'uri' hawe'ea tauna to nakuasai Magau' Anudaa', apa' Alata'ala mpodohei-i.

³⁸kuidas Jeesus Naatsaretist, keda Jumal oli võidnud Püha Vaimu ja väega, käis mööda maad head tehes ja parandades kõiki kuradi poolt rõhutuid, sest Jumal oli temaga.

³⁹Kai' tohe'i-mi to mpohilo hawe'ea to nababehi hi tana' to Yahudi duu' rata hi ngata Yerusalem. Ka'omea-na, rapatehi-i, rapaku' hi kaju parika'.

³⁹Ja meie oleme kõige selle tunnistajad, mis ta on teinud juutide maal ja Jeruusalemmas. Nemad aga hukkasid tema, riputades ta ristipuu külge.

⁴⁰Aga hi eo katolu-na, Alata'ala mpotuwu' -i nculii' pai' mpopohiloi-i hi manusia'.

⁴⁰Sellesama on Jumal kolmandal päeval üles äratanud ja lasknud tal saada avalikuks;

⁴¹Aga uma hi hawe'ea tauna, muntu' hi kai' to napelihi ami' -mi Alata'ala jadi' sabi' -na. Ka'oti-na Yesus tuwu' nculii', nginu pai' ngkoni' moto-kai dohe-na.

⁴¹mitte kogu rahvale, vaid Jumala poolt ette märgitud tunnistajaile, meile, kes me oleme temaga koos söönud ja joonud pärast seda, kui ta oli üles tõusnud surnuist.

⁴²Nahubui-kai mpokeni Kareba Lompe' hi hawe'ea tauna, pai' mposabii' Kahi'a-na mpu'u-mi to napelihi Alata'ala jadi' Topobotuhi hi hawe'ea manusia', lompe' to tuwu' -pidi lompe' to mate-mi.

⁴²Ja tema on käskinud meid rahvale kuulutada ja tunnistada, et tema on Jumala poolt määratud elavate ja surnute kohtumõistja.

⁴³Hawe'ea nabi owi mpotompo'wiwi-i, ra'uli': hema-hema to mepangala' hi Yesus, jeko' -ra ra'ampungi sabana petolo' -na."

⁴³Temast tunnistavad kõik prohvetid, et igaüks, kes temasse usub, saab tema nime läbi pattude andeksandmise.'

⁴⁴Bula-na mololita-pidi Petrus, hompo-mi Inoha' Tomoroli' mpokahompoi hawe'ea tauna to mpo'epe lolita-na.

⁴⁴Kui Peetrus alles neid sõnu rääkis, langes Püha Vaim kõikide peale, kes seda sõna kuulsid.

⁴⁵Konce omea-ramo to Yahudi topepangala' hi Yesus to mpodohei Petrus ngkai Yope, apa' tauna to bela-ra to Yahudi mporata Inoha' Tomoroli' wo'o-ramo-rawo.

⁴⁵Ja kõik need usklikud ümberlõigatute hulgast, kes olid Peetrusega kaasa tulnud, jahmusid sellest, et Püha Vaimu andi valati ka paganate peale,

⁴⁶Monoto-mi kamporata-ra Inoha' Tomoroli', apa' mololita-ra hante basa to nawai' -raka Inoha' Tomoroli', mpo'une' -une' Alata'ala. Ngkai ree, na'uli' -mi Petrus:

⁴⁶sest nad kuulsid neid võõraid keeli rääkivat ja Jumala suurust ülistavat. Siis hakkas Peetrus rääkima:

⁴⁷"Hilo pe'. Tauna toera lau, mporata-ramo Inoha' Tomoroli' hibalia hewa to jadi' hi kita'. Jadi', hema-koi to daho' mpotagi-ra? Bate kana raniu' wo'o-ramo-rawo jadi' topetuku' Yesus!"

⁴⁷'Kas keegi võib vett keelata, et ei ristitaks neid, kes on saanud Püha Vaimu nõnda nagu meiegi?'

⁴⁸Toe pai' Petrus mpohubui-ra hira' Kornelius bona raniu' mpokahangai' hanga' Yesus Kristus. Oti toe, Kornelius pai' doo-na merapi' hi Petrus bona mo'oha' -i ulu dohe-ra ba hangkuja mengi.

⁴⁸Ta käskis nad ristida Jeesuse Kristuse nimesse. Siis nad palusid teda jääda mõneks päevaks nende juurde.