¹Nto'u toe wo'o, ngasa' oa' -imi Saulus mpongasai' pai' mpopatehi topetuku' Pue' Yesus. Hilou-i hi Imam Bohe,

¹Aga Saulus, kes ikka veel paiskas tapmisähvardusi Issanda jüngrite vastu, läks ülempreestri juurde

²pai' -i mperapi' sura kuasa nakeni hilou hi pangkeni tomi posampayaa hi ngata Damsyik, bona ane ria-ra narata to mpotuku' Tudui' Yesus, nahoko' pai' nakeni-ra nculii' hi Yerusalem, ba tomane ba tobine.

²ning palus temalt kirja Damaskuse sünagoogidele, et kui ta iial peaks leidma mõne usuteel käijaist, olgu mehi või naisi, võiks neid aheldatult tuua Jeruusalemma.

³Jadi', pomako' -na hilou hi Damsyik tohe'e, mohu' -imi hi ngata, muu-mule' mehini ncorobaa baja ngkai langi' mpotipuhi-i.

³Kui ta oli sinna minemas ja lähenes Damaskusele, välgatas äkitselt taevast tema ümber valgus

⁴Kamodungka-nami pai' na'epe-hawo topololita to mpo'uli' -ki: "Saulus! Saulus! Napa pai' nubalinai' -a?"

⁴ja ta kukkus maa peale maha ja kuulis üht häält, mis talle ütles: 'Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad?'

⁵Na'uli' Saulus: "Ha hema-ko Pue'?" Na'uli' topololita toei: "Aku' -mile Yesus, to nubalinai' -e!

⁵Aga tema ütles: 'Isand, kes sa oled?' Ja hääl vastas: 'Mina olen Jeesus, keda sa taga kiusad.

⁶Wae-pi, memata-moko, mesua' hi rala ngata. Hi ria-damo mpai' ra'uli' -koko napa to kana nubabehi."

⁶Kuid tõuse püsti ja mine linna, seal öeldakse sulle, mida sa pead tegema.'

⁷Ane doo-doo Saulus toera, uma-rapa tepololita, kuyu-ramo nakeni eka' -ra. Apa' ra'epe moto wo'o-rawo topololita toe, aga uma rahiloi hema-i to mololita.

⁷Mehed, kes temaga koos käisid teed, seisid sõnatult; nad kuulsid küll häält, ei näinud aga kedagi.

⁸Ngkai ree, mokore-imi Saulus mpobini' mata-na, aga uma-ipi pehilo. Jadi', ratete' -i-damo hilou hi rala ngata Damsyik.

⁸Aga Saulus tõusis maast üles, ja oma silmi avades ei näinud midagi. Ning ta viidi kättpidi talutades Damaskusesse.

⁹Tolu eo kahae-na bate uma-i pehilo, pai' uma wo'o-i ngkoni' ba nginu.

⁹Ja kolm päeva oli ta pime, ei söönud ega joonud.

¹⁰Hi ngata Damsyik toe, ria hadua topetuku' Yesus, Ananias hanga' -na. Nto'u toe, mopangila-i. Hi rala pangila-na toe, Pue' Yesus mpokio' -i, na'uli': "Ananias!" Na'uli' Ananias: "Oi-a Pue'."

¹⁰Ent Damaskuses oli üks jünger, Hananias nimi, ja Issand ütles temale nägemuses: 'Hananias!' Tema vastas: 'Issand, vaata, siin ma olen!'

¹¹Na'uli' Pue': "Me'ongko' -moko hilou hi ohea to rahanga' Ohea Monoa', hi tomi-na Yudas. Pekune' hi pue' tomi ba ria to Tarsus to rahanga' Saulus. Saulus toei bula-na mosampaya,

¹¹Issand ütles talle: 'Tõuse ja mine tänavale, mida kutsutakse Sirgeks, ja otsi Juuda kojas üles Tarsosest pärit Sauluse-nimeline mees, sest vaata, tema palvetab

¹²pai' hi rala pangila-na nahilo-ko, Ananias. Nahilo-ko hilou mpohirua' -ki pai' mpojama-i bona pehilo nculii' -imi."

¹²ja on nägemuses näinud üht meest, Hananias nimi, sisse astuvat ja käed tema peale panevat, et ta nägemise tagasi saaks.'

¹³Na'uli' Ananias: "Pue', wori' tauna to mpotompo'wiwi Saulus tetui. Wori' pebalinai' -na hi topetuku' -nu to hi Yerusalem.

¹³Hananias aga vastas: 'Issand, ma olen paljudelt kuulnud sellest mehest, kui palju kurja ta on teinud sinu pühadele Jeruusalemmas,

¹⁴Hiaa' tumai wo'o-imi hi rehe'i, hante kuasa ngkai imam pangkeni, bona mpohoko' hawe'ea tauna to mekakae hi Iko Pue'."

¹⁴ja siingi on tal ülempreestrite käest meelevald aheldada kõiki, kes sinu nime appi hüüavad.'

¹⁵Na'uli' Pue' mpo'uli' -ki Ananias: "Bate hilou-ko! Apa' Saulus toei ria, tungkai' kupelihi jadi' topobago-ku. Hi'a mpai' to mpoparata hanga' -ku hi to Yahudi pai' hi tauna to bela-ra to Yahudi, duu' hi magau' wo'o.

¹⁵Aga Issand ütles talle: 'Mine, sest tema on mul valitud tööriist minu nime kandma rahvaste ja kuningate ja Iisraeli laste ette,

¹⁶Ku'uli' moto-ki mpai' kaparia to kana natodohaka sabana petuku' -na hi Aku'."

¹⁶sest mina tahan talle näidata, mida kõike ta peab kannatama minu nime pärast.'

¹⁷Jadi', hilou mpu'u-imi Ananias hi tomi to na'uli' Pue' we'i. Karata-na hi ria, najama-i Saulus, na'uli' -ki: "Ompi' -ku Saulus! Pue' Yesus to nuhilo hi lengko ohea katumai-nu toi-e, Hi'a-mi to mpohubui-a tumai mpokinomo-ko. Nahubui-a tumai bona pehilo nculii' -moko, pai' -ko nakuasai Inoha' Tomoroli'."

¹⁷Siis Hananias läks ja astus sisse sinna kotta ja, pannud oma käed Sauluse peale, ütles: 'Saul, vend, Issand on mu läkitanud - Jeesus, kes end sulle näitas teel, mida mööda sa tulid, et sa jälle näeksid ja saaksid täis Püha Vaimu.'

¹⁸Nto'u toe, ria to hewa ruke uru molepa' ngkai mata Saulus, pai' pehilo mpu'u-imi. Pokore-nami Saulus, pai' -i raniu' jadi' topetuku' Pue' Yesus.

¹⁸Ja kohe langes Sauluse silmadelt otsekui soomuseid ja ta nägi jälle. Ta tõusis püsti ja laskis enese ristida.

¹⁹Oti toe, ngkoni' -imi pai' moroho nculii' -imi.

¹⁹Ja kui ta oli toitu võtnud, sai ta tagasi oma jõu.Saulus oli siis mõned päevad Damaskuses jüngrite juures

²⁰Bula-na hi Damsyik toe, hilou oa' -i hi tomi-tomi posampayaa to Yahudi hi Damsyik, pai' na'uli' -raka: "Yesus, Hi'a-mi Ana' Alata'ala."

²⁰ning hakkas üsna varsti kuulutama sünagoogides Jeesusest, et see on Jumala Poeg.

²¹Konce omea-ra to mpo'epe lolita-na, ra'uli': "Ha beiwa-mi-koiwo tohe'i-e? Apa' hi'a toe-mi wengi to mpopatehi tauna to mepue' hi Yesus hi Yerusalem. Pai' patuju-na tumai tetu-e, bona mpohoko' wo'o-ra to hi rehe'i pai' mpokeni-ra hi imam pangkeni hi Yerusalem bona rahuku'."

²¹Aga kõik kuulajad jahmusid ning ütlesid: 'Eks tema ole seesama, kes Jeruusalemmas hävitas selle nime appihüüdjaid ja kes on siia tulnud selleks, et neid viia aheldatult ülempreestrite juurde?'

²²Aga kaboo-bohea baraka' -na Saulus metudui', napakanoto Kayesus-na Magau' Topetolo'. Jadi', to Yahudi hi Damsyik, uma-pi rakulei' mpobaro-i.

²²Saulus läks aga järjest vägevamaks ja ajas segadusse Damaskuses elavad juudid ning selgitas, et Jeesus ongi Messias.

²³Ba hangkuja kahae-na ngkai ree, mohawa' -ramo to Yahudi mpopatehi Saulus.

²³Kui juba üsna hulk päevi oli möödunud, võtsid juudid nõuks ta hukata.

²⁴Pohawa' -ra toe, mpodongo hawe'ea wobo' wala ngata, lompe' hi eo-na lompe' hi bengi-na, bona ane liu-ipi mpai', rapatehi-imi. Ntaa' na'inca-di Saulus patuju-ra tohe'e-e.

²⁴Aga Saulusele sai nende salasepitsus teatavaks. Nemad luurasid aga päevad ja ööd väravais, et teda hukata.

²⁵Jadi', apa' hawe'ea wobo' radongo, Saulus kana mpali' akala-na bona ma'ala-i metibo' ngkai ngata. Toe pai' rala-na hamengi, ba hangkuja dua ana'guru-na Saulus mpokeni-i hilou hi wala tana' to mpotololiki ngata Damsyik, rapopohura-i hi rala karanci, pai' -i ra'ulu hi rala karanci toe ngkai lolo wala tana' hilou hi mali ngata, pai' kaliliu metibo' -imi.

²⁵Kuid ühel ööl ta õpilased võtsid ja lasksid ta korvi sees müüriava kaudu alla.

²⁶Nculii' -imi Saulus hilou hi Yerusalem. Karata-na hi ria, doko' napobale-miraka topetuku' Yesus, aga rapoka'eka' -i, apa' ko'ia rapangalai' kametuku' -na mpu'u-mi hi Yesus.

²⁶Jõudnud Jeruusalemma, püüdis Saulus jüngritega liituda, ent kõik kartsid teda ega uskunud, et ta on jünger.

²⁷Aga Barnabas-hana, hilou-i mpobale-ki Saulus, pai' napo'ema' -imi hilou hi suro Pue' Yesus. Natutura-raka beiwa Saulus mpohilo Pue' Yesus hi lengko ohea kahilou-na hi Damsyik, pai' beiwa Pue' mpololitai-i. Nalolita wo'o-raka kabia' -na Saulus mpokarebai kareba Pue' Yesus hi Damsyik.

²⁷Aga Barnabas võttis Sauluse oma hoolde ja viis ta apostlite juurde ning jutustas neile, kuidas Saulus teel oli näinud Issandat ning temaga kõnelnud ja kuidas ta oli Damaskuses avalikult Jeesuse nimel kuulutanud.

²⁸Ngkai ree, hampodooa-ramo Saulus hante topetuku' Yesus hi Yerusalem, pai' modao' -i hobo' ngata mpoparata kareba Pue' Yesus hante uma ria kakoroa' -na.

²⁸Ja Saulus käis nende juures Jeruusalemmas sisse ja välja ning kuulutas avalikult rõõmusõnumit Issanda nimel.

²⁹Biasa wo'o-i momewai' ngkalolita pai' momehono' hante to Yahudi to mobasa Yunani. Toe pai' to Yahudi toera doko' mpopatehi-i.

²⁹Ta rääkis ja vaidles ka kreekakeelsete juutidega, aga need võtsid nõuks ta hukata.

³⁰Jadi', kara'inca-na ompi' -ompi' hampepangalaa' -na karia-ra to doko' mpopatehi-i, rabawa-imi hilou hi ngata Kaisarea. Ngkai Kaisarea toe, rapope'ongko' -imi hilou hi ngata Tarsus.

³⁰Ent kui vennad seda teada said, viisid nad ta alla Kaisareasse ja läkitasid Tarsosesse.

³¹Jadi', nto'u toe uma-pi ria kakoroa' -ra hawe'ea topepangala' hi Pue' Yesus to hi tana' Yudea, Galilea pai' Samaria. Kawoo-woria' tauna to mepangala' hi Yesus pai' kamoroo-rohoa pepangala' -ra. Apa' mengkoru mpu'u-ra hi Pue' Ala, pai' Inoha' Tomoroli' moto to mporohoi nono-ra.

³¹Nüüd oli kogudusel tervel Juuda-, Galilea- ja Samaariamaal rahu end üles ehitada ja käia Issanda kartuses, ja see üha kasvas Püha Vaimu julgustusel.

³²Petrus modao' mpencuai' topepangala' hi Pue' Yesus hiapa-apa. Rala-na ha'eo, rata-i hi ngata Lida.

³²Aga sündis, et Peetrus kõiki paiku läbi käies tuli ka Lüddas elavate pühade juurde.

³³Hi ngata Lida toe, mpohirua' -ki hadua tomane, hanga' -na Eneas. Eneas toei walu mpae-imi pungku, uma-i tepemata ngkai poturua-na.

³³Seal leidis ta ühe inimese, Aineas nimi, kes oli olnud halvatuna voodis maas juba kaheksa aastat.

³⁴Na'uli' Petrus mpo'uli' -ki: "Eneas, Yesus Kristus mpaka'uri' -ko! Mokore-moko, pai' lulu-mi ali' -nu." Hinto'u toe mpu'u, mokore-imi Eneas.

³⁴Ja Peetrus ütles talle: 'Aineas! Jeesus Kristus teeb su terveks. Tõuse ja sea oma ase korda!' Ja Aineas tõusis kohe.

³⁵Hawe'ea tauna hi ngata Lida pai' hi Saron mpohilo kamo'uri' -nami, pai' mepangala' -ramo hi Pue' Yesus.

³⁵Ja kõik Lüdda ja Saaroni elanikud nägid teda ja pöördusid Issanda poole.

³⁶Uma molaa ngkai Lida toe, ria wo'o ngata to rahanga' Yope. Hi Yope toe, ria hadua tobine to mepangala' hi Yesus, Tabita hanga' -na. Hi rala basa Yunani hanga' -na Dorkas (batua-na: ruha). Lompe' po'ingku-na, pai' wori' petulungia-na hi tauna to mpe'ahii'.

³⁶Aga Joppes oli naisjünger nimega Tabiita, see on tõlkes Gasell. Tema elu oli täis häid tegusid ja ta jagas palju almuseid.

³⁷Nto'u Petrus hi Lida, peda' danca Dorkas toei, kaliliu mate. Ka'oti-na raniu', ratu'u-i hi kamar to hi lolo-na.

³⁷Aga neil päevil juhtus, et ta jäi haigeks ja suri. Ta pesti ja pandi ülemisse tuppa.

³⁸Topetuku' Yesus hi Yope mpo'epe karia-na Petrus hi Lida, apa' ngata Yope toe mohu' -wadi hi Lida. Toe pai' rahubui rodua tauna hilou hi Petrus, merapi' bona napesahui tumai hi Yope.

³⁸Et aga Lüdda on Joppe lähedal, siis jüngrid, kuuldes, et Peetrus on seal, läkitasid kaks meest tema juurde palvega: 'Ära viivita meie juurde tulekuga!'

³⁹Metuku' mpu'u-imi Petrus hilou dohe-ra. Karata-ra hi Yope, kaliliu rapo'ema' -i hilou hi powataa tomate. Hawe'ea tobine tobalu mpotipuhi Petrus. Geo' -ra pai' rapopohiloi-i baju pai' pohea to nadau-raka Dorkas bula-na tuwu' -pidi.

³⁹Peetrus tõusiski ja läks nendega. Kui ta pärale jõudis, viidi ta ülemisse tuppa ja kõik lesknaised tulid tema juurde, nutsid ja näitasid särke ja kuubesid, mida Gasell nendega olles oli teinud.

⁴⁰Ngkai ree, Petrus mpohubui-ra omea mpalahii kamar toe, pai' powilingkudu-nami mosampaya. Ka'oti-na mosampaya, pai' -i mponyanyohi tomate, na'uli' -ki: "Tabita, memata-moko!" Hangaa mobini' mpu'u-mi mata-na mponaa Petrus, pai' kaliliu mohura-imi.

⁴⁰Aga Peetrus ajas kõik välja, heitis põlvili ja palvetas ning pöördus ja ütles surnukehale: 'Tabiita, tõuse püsti!' Tema avas oma silmad ja tõusis Peetrust nähes istuma.

⁴¹Petrus mpokakamu pale-na pai' mpo'ore' -i duu' -na mokore. Oti toe, nakio' nculii' -ramo topetuku' Yesus pai' tobalu to nahubui malai-e we'i, pai' na'uli' -raka: "Ohe'i-imi bale-ni, tuwu' nculii' -imi."

⁴¹Aga Peetrus andis talle käe ja tõstis ta püsti, hüüdis sisse pühad ja lesknaised ning seadis Tabiita elavalt nende ette.

⁴²Kajadia' toe rajarita hobo' hi ngata Yope, alaa-na wori' tauna mepangala' hi Pue' Yesus.

⁴²Aga see sai teatavaks kogu Joppes, ja paljud hakkasid uskuma Issandasse.

⁴³Oti toe, Petrus tida hi Yope ba hangkuja mengi-pidi kahae-na, mo'oha' hi tomi hadua topobago rewa kuliba to rahanga' Simon.

⁴³Ja Peetrus jäi mitmeks päevaks Joppesse ühe nahkuri Siimona juurde.