¹Saulus wo'o-hawo mpokagoe' karapatehi-na Stefanus toe.

¹Saulus oli samuti tema hukkamise poolt. Sel päeval tõusis suur tagakiusamine Jeruusalemma koguduse vastu ja kõik peale apostlite hajutati mööda Juuda- ja Samaariamaad.

²Tauna to mengkoru hi Alata'ala mpo'ala' woto-na Stefanus, rapotantangii' hante nono mpu'u, pai' -i ratana.

²Aga mõned vagad mehed matsid Stefanose maha ja tegid suure leinatalituse tema pärast.

³Hiaa' Saulus-hana, ngasa' mpu'u-i mpobalinai' tauna to mepangala' hi Pue' Yesus. Butu-butu ntomi-na napesua', pai' hema-hema to mepangala' hi Yesus, lompe' tomane lompe' tobine, nahoko' nadii' hilou hi mali-na pai' natonu hi topoparenta bona ratarungku'.

³Ent Saulus hakkas laastama kogudust, käis mööda kodasid ning vedas kaasa mehi ja naisi ning andis need vangi.

⁴Jadi', topetuku' Yesus to metibo' ngkai Yerusalem toera, hiapa kahiloua-ra raparata oa' Lolita Pue'.

⁴Nüüd käisid need, kes olid tagakiusamisel hajutatud, mööda maad ja kuulutasid evangeeliumi.

⁵Wae wo'o-hawo Filipus hilou hi ngata hi tana' Samaria, mpoparata-raka Kareba Lompe' Kayesus-na Magau' Topetolo'.

⁵Filippus tuli ühte Samaaria linna ja kuulutas rahvale Kristust.

⁶Nababehi wo'o tanda mekoncehi hi ria. Wae kara'epe-na to Samaria lolita Filipus toe, pai' karahilo-na tanda mekoncehi to nababehi, ratarima-mi kareba to nakeni hante nono-ra mpu'u.

⁶Rahvahulk pani üksmeelselt tähele, mida Filippus ütles, kuuldes teda ning nähes tunnustähti, mida ta tegi.

⁷Apa' napopalai seta ngkai wori' tauna to rapesuai', alaa-na me'au-au-ramo tauna toera pai' malai mpu'u-mi seta to mpesuai' -ra. Pai' napaka'uri' wo'o wori' tauna topungku pai' tokejo.

⁷Sest paljudest, kel olid rüvedad vaimud, läksid need välja valju häälega kisendades, palju halvatuid ja jalutuid aga sai terveks.

⁸Toe pai' goe' lia-ramo to Samaria toera mpotarima Filipus.

⁸Ja suur rõõm oli selles linnas.

⁹Hi rala ngata toe, ria hadua tomane to rahanga' Simon. Simon toei hadua topobali'mata. Mahae-imi mpopehuwu pake' -na to rapokakonce to Samaria. Mpo'uli' -i, hi'a tauna to bohe baraka' -na.

⁹Aga üks mees, Siimon nimi, oli juba varem selles linnas ja nõidus ning pani Samaaria rahvast jahmuma, öeldes end kellegi suure olevat.

¹⁰Hi hi'a-damo nono hawe'ea ihi' ngata, lompe' maradika lompe' ntodea, ra'uli': "Simon toei, ria-ki-hana baraka' -na ngkai Alata'ala to rahanga' Kabaraka' Bohe."

¹⁰Tema mõju all olid kõik, nii pisikesed kui suured, ja ütlesid: 'See on Jumala vägi, mida hüütakse Suureks.'

¹¹Mahae-imi mpakakonce-ra hante pake' -na, duu' -na hawe'ea pue' ngata toe mpotuku' -i pai' mpe'epei hawa' -na.

¹¹Nad olid tema mõju all, sest ta oli kaua aega neid nõidumisega jahmuma pannud.

¹²Aga karata-na Filipus hi ngata-ra, natudui' -ra Kayesus-na Magau' Topetolo', pai' natudui' -ra mepangala' hi Yesus bona jadi' ntodea-na Alata'ala hi rala Kamagaua' -na. Jadi', wori' -ramo pue' ngata mepangala' hi Yesus pai' mpopeniu' jadi' topetuku' Yesus, lompe' tomane lompe' tobine.

¹²Aga kui nad hakkasid uskuma Filippust, kes neile kuulutas evangeeliumi Jumala riigist ja Jeesuse Kristuse nimest, siis ristiti nii mehi kui naisi.

¹³Ngkai ree, Simon wo'o-hawo mepangala', pai' -i raniu'. Oti-i raniu', metuku' oa' -imi hi Filipus, apa' konce-i mpohilo tanda to mekoncehi pai' tanda baraka' to jadi'.

¹³Siimonastki sai usklik, ja kui ta oli ristitud, jäi ta alati Filippuse juurde. Ta oli väga jahmunud, nähes sündimas suuri tunnustähti ja vägevaid tegusid.

¹⁴Suro Pue' Yesus to hi Yerusalem mpo'epe napa to jadi' hi Samaria, apa' ria to mpo'uli' -raka: "To Samaria toera ria, mpotarima Lolita Alata'ala wo'o-ramo-rawo." Toe pai' mohawa' -ra mpahawa' Petrus pai' Yohanes hilou hi ria.

¹⁴Aga kui Jeruusalemmas olevad apostlid said kuulda, et Samaaria on Jumala sõna vastu võtnud, läkitasid nad nende juurde Peetruse ja Johannese.

¹⁵Karata-ra Petrus pai' Yohanes hi ria, mosampaya-ramo mpekakae-raka to Samaria to mepangala' -mi hi Pue' Yesus, bona Pue' mpowai' -ra Inoha' Tomoroli'.

¹⁵Need tulid kohale ja palvetasid samaarlaste eest, et nad võtaksid vastu Püha Vaimu.

¹⁶Apa' ko'ia-ra nakahompoi Inoha' Tomoroli'. Muntu' raniu' -ra mpokahangai' hanga' Pue' Yesus.

¹⁶Sest Vaim ei olnud langenud veel kellegi peale nende seast, nad olid üksnes ristitud Issanda Jeesuse nimesse.

¹⁷Yohanes pai' Petrus mosampaya pai' -ra mpojama to Samaria toera. Jadi', mporata mpu'u-ramo Inoha' Tomoroli'.

¹⁷Siis panid apostlid oma käed nende peale ja nad võtsid vastu Püha Vaimu.

¹⁸Nahilo-hawo Simon, hema-hema to rajama suro Pue' Yesus toera, mporata mpu'u-ramo Inoha' Tomoroli'. Toe pai' Simon mpokeni doi-na hilou hi Petrus pai' Yohanes,

¹⁸Aga kui Siimon nägi, et Vaim antakse apostlite käte pealepanemise kaudu, tõi ta neile raha

¹⁹pai' na'uli' -raka: "Wai' -a-kuwo kuasa-ni tetu, bona hema-hema wo'o-kuwo to kujama, mporata-ra Inoha' Tomoroli'."

¹⁹ja ütles: 'Andke minulegi see meelevald, et igaüks saaks Püha Vaimu, kelle peale ma iganes oma käed panen!'

²⁰Na'uli' Petrus mpo'uli' -ki: "Harala ratadi-dako hi rala naraka, ntali doi-nu wo'o! Ha nu'uli' -kona, pewai' Alata'ala ma'ala ra'oli hante doi?

²⁰Aga Peetrus ütles talle: 'Hävigu su hõbe koos sinuga, et sa arvad Jumala andi saavat raha eest!

²¹Uma ria huraa-nu mobago dohe-kai, apa' uma monoa' nono-nu hi poncilo Alata'ala.

²¹Sul ei ole osa ega pärandit selles sõnas, sest su süda ei ole siiras Jumala ees.

²²Medea-moko ngkai jeko' -nu tetu-e, pai' merapi' hi Pue' bona na'ampungi patuju nono-nu to dada'a.

²²Paranda nüüd meelt oma kurjusest ja anu Issandat, et su mõttevälgatus sulle ehk andeks antaks.

²³Apa' ku'inca mohingi' lia-ko, pai' napobatua jeko' -moko."

²³Sest ma näen sind olevat täis kibedat sappi ja ülekohtu köidikus.'

²⁴Na'uli' Simon mpo'uli' -raka Petrus pai' Yohanes: "Perapi' -ka-kuwo hi Pue' bona neo' -a mpai' narumpa' silaka to ni'uli' tetu-e we'i!"

²⁴Siimon aga vastas: 'Paluge teie minu eest Issandat, et minu peale ei tuleks midagi sellest, mis te olete öelnud!'

²⁵Jadi', kahudu-rami Petrus pai' Yohanes mpoparata Lolita Pue' pai' mporohoi nono-ra to Samaria, nculii' -ramo hilou hi Yerusalem. Hi pomakoa' -ra toe, raparata wo'o Lolita Pue' hi rala wori' ngata hi tana' Samaria.

²⁵Kui apostlid nüüd olid Issanda sõna tunnistanud ja rääkinud, pöördusid nad tagasi Jeruusalemma ja kuulutasid evangeeliumi paljudes samaarlaste külades.

²⁶Rala-na hangkani, hadua mala'eka Pue' mpololitai Filipus, na'uli': "Hilou-moko tono' hi selatan, hi ohea to ngkai Yerusalem rata hi Gaza." (Ohea tohe'e uma-pi jau ratara.)

²⁶Issanda ingel rääkis aga Filippusele: 'Tõuse ja mine lõuna poole seda teed, mis läheb Jeruusalemmast alla Gaza poole! See on tühermaa.'

²⁸Hilou mpu'u-imi Filipus. Nto'u toe, ria wo'o-hawo hadua to Etiopia to ntara ohea toe nculii' hilou hi ngata-na. To Etiopia toei, tauna to mopangka' bohe, to mpokakamu hawe'ea ihi' tomi raja bine tana' Etiopia to rahanga' Kandake. Ka'oti-na mepue' hi Alata'ala hi Yerusalem, nculii' -imi hi ngata-na mpohawi' kereta to nadii' jara'. Bula-na mohura hi rala kereta-na, mpobasa-i sura nabi Yesaya.

²⁷Ja Filippus tõusis ning läks. Ja vaata, üks Etioopia eunuhh, etiooplaste kuninganna kandake võimukandja, kes valitses kogu ta varanduse üle, oli tulnud Jeruusalemma Jumalat kummardama

²⁹Inoha' Pue' Ala mpololitai Filipus, na'uli': "Hilou-ko mpomohui' kereta toe mai."

²⁸ning oli tagasi pöördumas ja istus oma tõllas ning luges prohvet Jesaja raamatut.

³⁰Pokeno-nami Filipus hilou mpomohui' kereta toe. Na'epe-hawo, tauna toei mpobasa sura nabi Yesaya. Filipus mpekune' -i, na'uli': "Nu'inca wa batua-na to nubasa tetu-e?"

²⁹Ja Vaim ütles Filippusele: 'Mine ja ligine sellele tõllale!'

³¹Na'uli' tau toei: "Beiwa-kona kaku'inca-na, apa' uma ria tauna to mponotohi-ka." Ngkai ree, nabawai Filipus ngkahe' hi rala kereta-na pai' mohura hi ncori-na.

³⁰Filippus jooksis tõlla juurde ja kuulis teda lugevat prohvet Jesaja raamatut ning küsis: 'Kas sa ka aru saad, mida sa loed?'

³²Lolita to nabasa hi rala sura nabi Yesaya, hewa toi moni-na: Hi'a hewa hama'a bima to radii' hilou rasumale'. Hewa ana' bima to uma mobee' ane ragunci wulu-na, wae wo'o uma-i mololita nau' hamelaa.

³¹Tema vastas: 'Kuidas ma võin aru saada, kui keegi mind ei juhata?' Ja ta palus Filippust astuda üles ja istuda enese kõrvale.

³³Raruge' -i pai' rahuku', hiaa' uma ria sala' -na. Uma ria haduaa tauna to mpotutura karia muli-na apa' rapatehi-i-hana."

³²Ja kirjakoht, mida ta luges, oli see: 'Tema on kui lammas viidud tappa ja otsekui tall on hääletu oma niitja ees, nõnda ei ava ka tema oma suud.

³⁴Ngkai ree, na'uli' -mi to Etiopia toei hi Filipus: "Uli' -ka ba hema-i to natoa' nabi toei, ba woto-na moto-di ba tau ntani' -nadi."

³³Tema alandamisega on tema õigus ära võetud. Kes jõuab tema suguvõsast jutustada? Sest ta elu võetakse ära maa pealt.'

³⁵Jadi', ntepu'u ngkai pobasa-na toe we'i, Filipus mpakanoto-ki Kareba Lompe' Yesus.

³⁴Ja eunuhh hakkas rääkima ning ütles Filippusele: 'Ma palun sind, kelle kohta prohvet seda ütleb? Kas enese või kellegi teise kohta?'

³⁶Bula-ra mokereta toe, mpohilo-ra ue hi wiwi' ohea. Na'uli' to Etiopia toei mpo'uli' -ki Filipus: "Hilo, ohe'e mai ue. Niu' -ama-kuwo jadi' topetuku' Yesus." ((

³⁵Aga Filippus avas oma suu ja sellest kirjakohast lähtudes kuulutas talle evangeeliumi Jeesusest.

³⁷Na'uli' Filipus: "Ane nupangala' mpu'u-imi, ma'ala moto-ko kuniu'." Na'uli' to Etiopia toei: "Kupangala' Yesus Kristus, Hi'a-mi Ana' Alata'ala."))

³⁶Aga kui nad teed mööda edasi läksid, jõudsid nad ühe vee äärde. Ja eunuhh lausus: 'Ennäe, vesi! Mis takistab, et mind ei võiks ristida?'

³⁸Ngkai ree, napopento'o-mi kereta-na, pai' -ra mehompo hilou hi rala ue, pai' Filipus mponiu' -i.

³⁷[Aga Filippus ütles: 'Kui sa usud kogu südamest, siis on see võimalik.' Ta vastas ja ütles: 'Ma usun, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg!']

³⁹Pencore-ra ngkai rala ue, muu-mule' Inoha' Pue' Ala mpo'ala' Filipus ngkai ree, alaa-na to Etiopia toei uma-pi mpohiloi-i ba hiapa-imi. Napokaliliu pomako' -na hante nono to goe'.

³⁸Ja ta käskis tõlla peatada ja nad mõlemad, Filippus ja eunuhh, astusid vette, ja Filippus ristis tema.

⁴⁰Ane Filipus-hawo, muu-mule' mehupa' -imi hi ngata Asdod. Me'ongko' -imi hilou hi ngata Kaisarea, pai' halengko ohea mpoparata-i Kareba Lompe' hi butu-butu ngata to natara.

³⁹Aga kui nad veest välja tulid, haaras Issanda Vaim Filippuse, ja eunuhh ei näinud teda enam. Kuid ta läks oma teed edasi rõõmuga.

⁴⁰Aga Filippus leiti Asdodist, ja ta kuulutas mööda maad käies evangeeliumi kõigile linnadele, kuni ta jõudis Kaisareasse.