¹Mepekune' Imam Bohe hi Stefanus, na'uli': "Makono mpu'u hewa to ra'uli' bali' -nu toera-e?"

¹Ülempreester küsis: 'Kas see on nõnda?'

²Na'uli' Stefanus: "Ompi' -ompi', tuama-tuama! Pe'epei-ka-kuwo ulu lolita-ku! Owi, nto'u ntu'a-ta Abraham hi tana' Mesopotamia-pidi, kako'ia-na mentoli tumai hi ngata Haran, Alata'ala to bohe kabaraka' -na mehupa' hi ntu'a-ta toei,

²Aga Stefanos ütles: 'Mehed, vennad ja isad, kuulge! Kirkuse Jumal näitas ennast meie isale Aabrahamile, kui ta oli Mesopotaamias, enne Haaranisse elama asumist,

³na'uli' -ki: `Palahii ngata-nu pai' ompi' -nu. Hilou-ko hi ngata to kutudo' -koko mpai'.'

³ning ütles talle: 'Mine välja oma maalt ja oma sugulaste seast ja siirdu sinna maale, mille ma sulle näitan!'

⁴Toe pai' napalahii mpu'u-mi tana' -ra to Kasdim tumai hi ngata Haran. Hi ngata Haran toe, tuama-na Abraham mate-mi. Pai' oti toe, Alata'ala mpopentoli wo'o-imi Abraham tumai hi tana' tohe'i, to tapo'ohai' -mi tempo toi-e.

⁴Siis ta lahkus kaldealaste maalt ja asus elama Haaranisse. Ja pärast oma isa surma asus ta sealt ümber sellele maale, kus te nüüd elate.

⁵Nto'u toe, Alata'ala uma mpowai' tana' toi hi Abraham, nau' hampotomia. Sampale-di, Alata'ala mojanci hi Abraham, na'uli': `Tana' tohe'i mpai' kuwai' -koko, duu' rata hi muli-muli-nu.' Hiaa' nto'u toe, ko'ia-hawo ria ana' -na.

⁵Ja Jumal ei andnud Aabrahamile siin jalatäitki maad pärandiks, ent tõotas selle anda omandiks talle ja ta järglastele - kuigi tal ei olnud last.

⁶Aga Alata'ala mpo'uli' -ki Abraham hewa toi: `Muli-nu mpai' mesowo' hi ngata doo. Pue' ngata toera mpai' mpobatua-ra pai' mpobalinai' -ra hante makanca rala-na opo' atu mpae.

⁶Jumal rääkis nõnda: Tema järglased elavad võõrana võõral maal ja nad orjastatakse ja neile tehakse kurja nelisada aastat,

⁷Tapi' oti toe, Aku' moto mpohuku' pue' ngata to mpobatua muli-nu toera, pai' lako' malai-rada ngkai tana' tetu, tumai mpopue' -a hi tana' tohe'i.' Wae-mi lolita-na Alata'ala hi Abraham.

⁷ja rahvast, kes nad orjastab, mina karistan, ütles Jumal, ja pärast seda nad lähevad välja ja teenivad mind selles paigas.

⁸Oti toe, Alata'ala mpobabehi pojanci posidaia' -na hante Abraham, pai' nahubui bona Abraham pai' hawe'ea muli-na ratini'. Ada petini' toe jadi' tanda pojanci-na Alata'ala hante muli Abraham. Jadi', putu mpu'u-mi ana' Abraham to rahanga' Ishak, natini' -imi hi eo kawalu-na. Oti toe wo'o-hawo, Ishak mpotini' Yakub ana' -na. Pai' Yakub mpotini' ana' -na to hampulu' rodua. Pai' hira' toe-mi to jadi' ntu'a-ta kita' to Yahudi.

⁸Ja Jumal andis talle ümberlõikamislepingu. Ja nii sündis talle Iisak ja ta lõikas tema ümber kaheksandal päeval. Ja Iisakile sündis Jaakob, ja Jaakobile need kaksteist peavanemat.

⁹"Ntu'a-ta toera mohingi' hi Yusuf ompi' -ra, alaa-na rapobalu' -i pai' -i rapobatua hi tana' Mesir. Aga Alata'ala mpodohei-i,

⁹Ja peavanemad kadestasid Joosepit ja müüsid ta ära Egiptusesse, ent Jumal oli temaga

¹⁰pai' ka'omea-na nabahaka-imi ngkai hawe'ea kaparia-na. Nawai' -i kapantea to mpokagoe' nono Firaun, magau' hi tana' Mesir, alaa-na Firaun mpo'ongko' -i jadi' gubernur tana' Mesir pai' jadi' topohawa' hi rala tomi-na.

¹⁰ja kiskus ta välja kõigist ta viletsustest ning andis talle armu ja tarkust vaarao, Egiptuse kuninga ees, ning see tõstis ta kogu Egiptusemaa ja terve oma koja ülemaks.

¹¹Ngkai ree, rata-mi oro' bohe hobo' hi tana' Mesir pai' tana' Kanaan. Rata-mi oro' bohe toe, wori' tauna to ntodohaka, pai' ntu'a-ta wo'o uma-pi ria pongkoni' -ra.

¹¹Aga siis tuli nälg kogu Egiptuse- ja Kaananimaale ja suur viletsus ning meie isad ei leidnud toidupoolist.

¹²Ngkai ree, na'epe Yakub, ria-hana pae rapobalu' hi Mesir. Toe pai' nahubui-ramo ana' -ana' -na, ntu'a-ta toera-e, hilou hi Mesir. Tohe'e pomako' -ra to lomo' -na hilou hi Mesir.

¹²Aga kui Jaakob sai kuulda, et Egiptuses on vilja, läkitas ta meie isad sinna esimest korda.

¹³Kahilou-ra karongkani-na, nalohu-miraka Yusuf kahi'a-nami ompi' -ra. Nto'u toe lako' na'inca-di Firaun kahema-ra ompi' -na Yusuf.

¹³Ja teisel korral andis Joosep ennast tunda oma vendadele, ja vaaraole sai teatavaks Joosepi päritolu.

¹⁴Oti toe, Yusuf mpakatu kareba hilou hi Yakub tuama-na, mpo'uli' -ki bona hira' hantinaa mentoli hilou hi tana' Mesir. Kawori' tauna to mentoli hilou hi Mesir toe, pitu mpulu' lima.

¹⁴Siis Joosep laskis kutsuda enda juurde oma isa Jaakobi ja kogu oma suguvõsa, seitsekümmend viis hinge.

¹⁵Jadi', mentoli mpu'u-imi Yakub hi tana' Mesir, pai' tida hi ria duu' -na mate. Wae wo'o hawe'ea ana' -na.

¹⁵Ja Jaakob läks alla Egiptusesse. Ja tema suri seal ja ka meie isad,

¹⁶Aga wuku-ra rakeni nculii' moto tumai hi ngata Sikhem pai' ratana hi rala daeo' to na'oli Abraham ngkai muli Hemor hante doi pera'.

¹⁶ja nad viidi Sekemisse ja pandi hauda, mille Aabraham oli hõbeda eest ostnud Hamori laste käest Sekemis.

¹⁷"Mahaa-hae ngkai ree, neo' rata-mi tempo-na Alata'ala mpopadupa' pojanci-na hi Abraham. Momuli-muli-ramo ntu'a-ta hi tana' Mesir, duu' -na wori' lia-ramo.

¹⁷Kui nüüd lähenes selle tõotuse aeg, mille Jumal Aabrahamile oli andnud, kosus rahvas ja kasvas Egiptuses,

¹⁸Ka'omea-na, ria magau' to moparenta hi Mesir, to uma mpokiwoi kahema-na Yusuf.

¹⁸kuni tõusis teine kuningas, kes Joosepist midagi ei teadnud.

¹⁹Magau' toei mposapai ntu'a-ta owi pai' nabalinai' -ra. Nahubui-ra mpotadi ana'lei-ra bona mate.

¹⁹See tarvitas kavalust meie soo kallal ja tegi kurja meie isadele, nõudes, et nende imikud heidetaks ära, nii et need ei jääks ellu.

²⁰Nto'u toe, putu-imi-hawo Musa. Musa toei, hadua ana' to subo' lia. Tolu mula-i-wadi rapodoo rala tomi totu'a-na, pai' -i ratadi.

²⁰Sel ajal sündis Mooses ja ta meeldis Jumalale. Teda kasvatati kolm kuud tema isa kojas.

²¹Hi karatadi-na toe, ana' toronaa Firaun mpotima' -i, pai' napodoo naponcawa ana' -na moto-mi.

²¹Aga kui ta oli ära heidetud, siis vaarao tütar lapsendas ta ning kasvatas endale pojaks.

²²Jadi', Musa rapoposikola hi hawe'ea kapantea to Mesir, pai' alaa-na mokuasa mpu'u-i hi pololita-na pai' hi pongkale-na.

²²Ja Moosesele õpetati kogu egiptlaste tarkust ja tema oli vägev oma sõnadelt ja tegudelt.

²³"Kahono' -na opo' mpulu' mpae-mi umuru-na Musa, ria patuju-na doko' mpencuai' hingka ompi' -na muli Israel.

²³Aga kui tal neljakümnes aasta täis sai, tuli tema südamesse mõte minna vaatama oma vendi, Iisraeli lapsi.

²⁴Karata-na hi ria, mpohilo-i hadua to Israel naweba' hadua to Mesir. Kahilou-nami mpehawa-ki ompi' -na, mpopatehi to Mesir toei.

²⁴Ja kui ta nägi ühele ülekohut tehtavat, läks ta appi ja maksis kätte selle eest, kellele tehti liiga, lüües egiptlase maha.

²⁵Na'ulia' -hana Musa, ra'inca moto ompi' -na kahi'a-nami to napopale Alata'ala mpobahaka-ra ngkai karapobatuaa-ra. Ntaa' uma-di ra'incai.

²⁵Ta arvas, et ta vennad mõistavad, kuidas Jumal tema käe läbi annab neile pääste, aga nad ei mõistnud.

²⁶"Kamepulo-na, nahilo wo'o rodua to motuda', paka' to Israel. Jadi', apa' doko' napopohintuwu' -ra, toe pai' na'uli' -miraka: `Napa pai' motuda' moto-mokoi, koi' ntali ompi'?'

²⁶Ja järgmisel päeval, sattudes nende juurde, kui nad tülitsesid omavahel, katsus ta neid lepitada ja ütles: 'Mehed, te olete ometi vennad, miks te siis teete teineteisele ülekohut?'

²⁷Tapi' to hadua to mpoweba' -mi doo-na mpotulaka Musa pai' na'uli' -ki: `Hema to mpo'ongko' -ko jadi' pangkeni to mpobotuhi kara-kara-kai?

²⁷Aga see, kes tegi ligimesele ülekohut, tõukas ta eemale ja ütles: 'Kes sind on tõstnud meile ülemaks ja õigusemõistjaks?

²⁸Ba doko' mpopatehi aku' wo'o-moko, hewa kampopatehi-nu to Mesir wengi-e?'

²⁸Kas sa tahad ka mind hukata samal kombel, nagu sa eile hukkasid egiptlase?'

²⁹Kana'epe-na Musa telohu-mi kehi-na toe, metibo' -imi ngkai tana' Mesir hilou tida hi tana' Midian. Hi ria-i motobinei, pai' -i mo'anai' rodua.

²⁹Nende sõnade pärast Mooses põgenes ja elas võõrana Midjanimaal, kus talle sündis kaks poega.

³⁰"Opo' mpulu' mpae ngkai ree, mehupa' hadua mala'eka mpohirua' -ki Musa hi tana' to wao' mohu' Bulu' Sinai. Mala'eka toe mehupa' hi rala julumpu to jela'.

³⁰Ja kui nelikümmend aastat sai täis, näitas talle ennast ingel Siinai mäe lähedal kõrbes tuleleegis kibuvitsapõõsas.

³¹Konce-i Musa mpohilo toe, toe pai' hilou namohui' doko' na'inca ba napa-i-hawo. Nto'u toe, na'epe lolita Pue' to mpo'uli':

³¹Mooses imestas seda nägemust nähes, ja kui ta astus lähemale vaatama, kostis Issanda hääl:

³²`Aku' -mi Alata'ala to rapue' ntu'a-nu. Aku' -mi Alata'ala to napue' Abraham, Ishak pai' Yakub.' Mpo'epe toe, moridi' -imi Musa nakeni eka' -na, pai' uma-ipi daho' mponaa julumpu to jela' toe.

³²'Mina olen sinu isade Jumal, Aabrahami ja Iisaki ja Jaakobi Jumal.' Aga Mooses hakkas värisema ega julgenud enam vaadata.

³³Na'uli' wo'o-mi Pue' mpo'uli' -ki: `Roncu sapatu' -nu, apa' tana' to nupokorei tetu-e, tana' to moroli'.

³³Siis ütles Issand talle: 'Võta jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha maa!

³⁴Kuhilo mpu'u-mi kapai' tuwu' -ra ntodea-ku to Israel hi Mesir. Ku'epe-mi pontodohaka-ra. Toe pai' hompo-ama tumai doko' mpobahaka-ra. Jadi', tumai-ko, kuhubui-ko hilou hi tana' Mesir, bona mpobahaka-ra to Israel.' Toe-mi lolita-na Pue' Alata'ala hi Musa.

³⁴Ma olen küllalt näinud oma rahva vaevamist Egiptuses ja olen kuulnud nende ägamist ning olen alla tulnud neid vabastama. Ja nüüd mine, ma läkitan su Egiptusesse!'

³⁵"Jadi', Musa to rasapuaka to Israel wengi, hi'a lau-mi to nahubui Alata'ala hilou mpobahaka-ra. Lomo' -na rasapuaka-i, ra'uli': `Hema to mpo'ongko' -ko jadi' pangkeni to mpobotuhi kara-kara-kai?' Hiaa' hi'a mpu'u-mi to nakio' Alata'ala hante wiwi mala'eka to mpololitai-i ngkai rala julumpu. Hi'a mpu'u-mi to na'ongko' Alata'ala jadi' pangkeni to mpobahaka-ra.

³⁵Sellesama Moosese, kelle nad olid ära salanud, öeldes: 'Kes sind on tõstnud meile ülemaks ja õigusemõistjaks?', selle läkitas Jumal ülemaks ja lunastajaks ingli käe läbi, kes oli ennast talle näidanud kibuvitsapõõsas.

³⁶Musa toe-mile to mpakeni-ra malai ngkai tana' Mesir. Hi'a-mi to mpobabehi anu mobaraka' pai' tanda mekoncehi hi Mesir, hi Tahi' Molei pai' hi tana' to wao' rala-na opo' mpulu' mpae.

³⁶Seesama Mooses viis nad välja, tehes imetegusid ja tunnustähti Egiptusemaal ja Punases meres ja kõrbes neljakümne aasta jooksul.

³⁷Musa toe wo'o-mi to mpo'uli' -raka to Israel owi hewa toi: `Alata'ala mpai' mpo'ongko' hadua ngkai ompi' -ni jadi' nabi hewa aku' toi.'

³⁷See on see Mooses, kes ütles Iisraeli lastele: 'Jumal tõstab teie vendade seast teile Prohveti, seesuguse nagu mina.'

³⁸Musa toe-mile to mpodoo-ra ntodea to Israel hi tana' to wao' -e. Hi'a-mi to mpo'epe lolita mala'eka to mpololitai-i hi lolo Bulu' Sinai, pai' -i jadi' tauntongo' to mpoparata lolita toe hi ntu'a-ta owi. Hi'a to mpotarima ngkai Pue' Ala lolita to tuwu' to raparata-taka duu' tempo toi-e.

³⁸Tema on see, kes oli koguduse seas kõrbes koos ingliga, kes kõneles talle Siinai mäel, ja oli koos meie isadega, kes said elavaid sõnu meile edasiandmiseks.

³⁹"Aga ntu'a-ta owi, uma-ra-rana dota mengkoru hi Musa. Rasapuaka-i jadi' pangkeni-ra. Doko' nculii' lau-ramo hilou hi tana' Mesir.

³⁹Kuid meie isad ei tahtnud olla talle kuulekad, vaid tõukasid ta eemale ja pöördusid oma südamega Egiptuse poole,

⁴⁰Ra'uli' mpo'uli' -ki Harun: `Babehi-taka pinotau to ma'ala tapue', bona pinotau tetu-damo to mpokeni-ta. Apa' uma-pi ki'incai napa to jadi' hi Musa tetui to mpakeni-ta malai ngkai Mesir.'

⁴⁰öeldes Aaronile: 'Tee meile jumalaid, kes käiksid meie eel, sest me ei tea, mis on juhtunud selle Moosesega, kes tõi meid välja Egiptusest!'

⁴¹Ngkai ree, rababehi mpu'u-mi lence ana' japi ngkai bulawa. Rapue' -mi lence to rababehi tetu, rasumale' -ki porewua, pai' mosusa' -ramo mpo'une' babehia pale-ra moto.

⁴¹Ja nad tegid noil päevil vasika ja viisid sellele ebajumalale ohvreid ja rõõmustasid oma käte tegude üle.

⁴²Toe pai' Alata'ala mpalahii-ra, napelele' -ra mpopue' betue' hi langi'. Apa' ria Lolita Pue' Ala to te'uki' hi rala sura nabi-nabi, hewa toi moni-na: `Ee to Israel! Bula-ni hi tana' to wao' rala-na opo' mpulu' mpae, mposumale' -koi porewua jadi' pepue' -ni. Aga bela hi Aku' pepue' -ni tetu.

⁴²Jumal aga pööras neile selja ning jättis nad teenima taevavägesid, nõnda nagu prohvetite raamatus on kirjutatud: 'Kas teie, Iisraeli sugu, tõite mulle tapa- ja roaohvreid nelikümmend aastat kõrbes olles?

⁴³Mepue' -koi hi pue' to rahanga' Molokh, pai' tomi-na nikeni-keni oa' dohe-ni. Mepue' wo'o-koi hi pinotau to molence betue' Refan. Lence-lence toe-mi to nibabehi bona nipue'. Toe pai' kupelele' moto-koi mpai' ratawani, pai' rakeni hilou duu' rata hi mali ria ngata Babel.'

⁴³Ei, vaid te võtsite Mooloki telgi ja oma jumala Raifa tähe, kujud, mis te olite teinud, et neid kummardada; ja ma asutan teid teisele poole Paabelit.'

⁴⁴"Bula-ra ntu'a-ta owi hi tana' to wao', Pue' Ala mpohubui Musa mpobabehi kemah jadi' tomi pepuea' -ra. Kemah toe jadi' tanda karia-na Alata'ala hi laintongo' to Yahudi, pai' rababehi ntuku' lence to napopohiloi Pue' Ala hi Musa. Jadi', kemah pepuea' toe rakeni oa' ntu'a-ta owi bula-ra hi tana' to wao'.

⁴⁴Meie isadel oli tunnistustelk kõrbes, nõnda nagu oli seadnud ingel, kes Moosesel käskis selle teha eeskuju järgi, mida ta oli näinud.

⁴⁵Mahaa-hae ngkai ree, mate-ramo ntu'a-ta hi tana' to wao' toe. Pai' ana' -ra mpokeni kemah pepuea' -ra toe mesua' hi tana' Kanaan toi. Nto'u toe, Alata'ala mpopalai pue' ngata Kanaan, pai' Yosua mpakeni-ra to Israel mpema'ala tana' to tapo'ohai' -mi toi-e. Jadi' kemah pepuea' toe, ria-pidi hi laintongo' to Israel owi, duu' rata hi tempo-na Magau' Daud.

⁴⁵Selle telgi võtsid meie isad omaks ja koos Joosuaga tõid selle kaasa nende rahvaste maa vallutamisel, kelle Jumal oli tõuganud eemale meie isade palge eest. Nii see oli Taaveti päevini,

⁴⁶Daud tohe'e mpakagoe' nono Pue' Ala. Mekakae-i hi Pue' Ala, na'uli': `O Alata'ala to napue' Yakub owi, kuperapi' bona nupiliu-a mpowangu tomi po'ohaa' -nu.'

⁴⁶Taavet leidis armu Jumala silmis ja palus, et ta leiaks eluaseme Jaakobi soole.

⁴⁷Aga uma napiliu-i. Ana' -na-damo mpai' to rahanga' Salomo to mpowangu Tomi Alata'ala.

⁴⁷Saalomon ehitas aga temale koja.

⁴⁸"Tapi' kakoo-kono-na, Alata'ala uma-i-hana mo'oha' hi tomi to nababehi manusia'. Apa' meliu kabaraka' -na ngkai hawe'ea to rapue'. Ria hadua nabi owi to mpo'uli' hewa toi:

⁴⁸Kuid Kõigekõrgem ei ela kätega tehtus, nagu prohvet ütleb:

⁴⁹Na'uli' Pue' Ala: `Langi' pohuraa-ku, pai' dunia' pentodua-ku. Ha tomi napa-i mpai' to doko' niwangu-kae? Hiapa mpai' to natao jadi' tomi katidaa-kue?

⁴⁹'Taevas on mu troon ja maa minu jalajäri. Millise koja teie tahate mulle ehitada?' ütleb Issand.

⁵⁰Hiaa' bo Aku' -di to mpajadi' hawe'ea-nae!' Wae-mi Lolita Pue'."

⁵⁰'Eks minu käsi ole kõik need teinud?!'

⁵¹Na'uli' wo'o-mi Stefanus mpo'uli' -raka totu'a to Yahudi: "Uma mowo katu'a maga-ni ompi'! Uma mowo kamengkabatu-ni! Uma mowo kamengkawongo-ni mpe'epei Lolita Pue' Ala! Bate hibalia hante ntu'a-ta owi-koi, mposapuaka oa' Inoha' Tomoroli'.

⁵¹Te kangekaelsed ja ümberlõikamatud südamelt ja kõrvadelt! Teie panete alati vastu Pühale Vaimule, nii nagu teie isad, nõnda teete teiegi.

⁵²Uma ria haduaa nabi to uma rabalinai' ntu'a-ni owi. Rapatehi-ra suro-suro Alata'ala owi to mpo'uli' karia-na mpai' Batua Alata'ala to monoa', Hi'a-mi Yesus. Hiaa' hewa toe lau, koi' -mi to mpobalu' Batua Alata'ala toei hi bali' -na. Koi' to mpopatehi-i!

⁵²Keda prohvetitest teie isad ei ole taga kiusanud? Ja nad on tapnud need, kes kuulutasid ette selle Õige tulemist, kelle reetjaiks ja mõrtsukaiks nüüd olete saanud teie,

⁵³Koi' to mpotarima Atura Pue' Ala to raparata mala'eka hi ntu'a-ta, aga uma nituku'."

⁵³kes te saite Seaduse inglite antud korralduse kaudu, ent ei ole seda pidanud.'

⁵⁴Kara'epe-na topohura toera lolita Stefanus, gigi-mi nono-ra, pai' ngkuku' maga-ramo.

⁵⁴Aga kui nad seda kuulsid, lõikas see neil südamesse ja nad kiristasid hambaid.

⁵⁵Ngkai ree, Stefanus nakuasai Inoha' Tomoroli', pai' -i mengoa' hi langi'. Nahilo-mi baraka' -na Alata'ala, pai' nahilo wo'o Yesus mokore hi mali ngka'ana Alata'ala.

⁵⁵Stefanos aga, täis Püha Vaimu, vaatas ainiti taevasse ja nägi Jumala kirkust ning Jeesust seismas Jumala paremal käel

⁵⁶Na'uli' Stefanus: "Hilo-dile! Kuhilo langi' mobea pai' Ana' Manusia' mokore hi mali ngka'ana Alata'ala!"

⁵⁶ja ütles: 'Ennäe, ma näen taevaid avanevat ja Inimese Poja seisvat Jumala paremal käel.'

⁵⁷Ngkai ree, topohura agama toera mpo'ompo tilinga-ra, pai' -ra mejeu' mpesukui bona neo' -pi ra'epei lolita Stefanus. Karaperapai-nami, rahoko' -i,

⁵⁷Selle peale nad karjusid valju häälega ja oma kõrvu kinni hoides sööstsid nagu üks mees tema kallale

⁵⁸pai' -i radii' hilou hi mali ngata bona rapatehi-i rapana' hante watu. Sabi' boa' to mpobalihi Stefanus mporoncu baju-ra bona lompe' pepana' -ra. Baju-ra toe rawai' -ki hadua tomane to rahanga' Saulus bona nadongo-raka.

⁵⁸ja kihutasid ta linnast välja ning viskasid teda kividega. Ja tunnistajad panid oma rõivad maha ühe noormehe jalgade ette, keda kutsuti Sauluseks,

⁵⁹Bula-na Stefanus rapana', mekakae-imi, na'uli': "Pue' Yesus, doa-mi kao' -ku!"

⁵⁹ja nad viskasid kividega Stefanost, kes valjusti hüüdis: 'Issand Jeesus, võta mu vaim vastu!'

⁶⁰Oti toe, mowingkotu' -i pai' na'uli' napesukui: "Pue', neo' -ra nuhuku' ngkai jeko' -ra toi." Ka'oti-na mololita hewa toe, mate-imi.

⁶⁰Ja ta laskus põlvili ning hüüdis suure häälega: 'Issand, ära pane seda neile patuks!' Ja kui ta seda oli öelnud, uinus ta.