¹Nto'u toe wo'o, Magau' Herodes Agripa ntepu'u mpobalinai' ba hangkuja dua topepangala' hi Pue' Yesus.

¹Aga sel ajal hakkas kuningas Heroodes mõnele kogudusest kurja tegema.

²Ngkai hawa' -na toe, Yakobus ompi' -na Yohanes rasumale'.

²Ta tappis mõõgaga Jaakobuse, Johannese venna.

³Kanahilo-na Herodes to Yahudi mpokono babehia-na toe, natampai tena: nahubui tauna mpohoko' Petrus. Tohe'e jadi' nto'u eo bohe to Yahudi to rahanga' Posusa' Roti to Uma Raragii.

³Aga nähes, et see juutidele meeldis, võttis ta kinni ka Peetruse. See oli just hapnemata leibade pühal.

⁴Rahoko' mpu'u-imi Petrus, pai' -i ratarungku'. Opo' ntuda tantara rapahawa' mpodongo-i, butu ntuda, opo' -ra hampo'emaa'. Patuju-na Herodes, bona ane timpaliu-damo posusa' Paskah, rapohurai kara-kara-na Petrus hi mata ntodea pai' -i rahuku' mate.

⁴Heroodes vahistas Peetruse ja pani ta vanglasse ning andis nelja neljamehelise sõdurite salga valvata, kavatsedes ta pärast paasapühi rahva ette tuua.

⁵Jadi', Petrus rapotuhu hi rala tarungku', aga topepangala' hi Pue' Yesus tida mosampaya hi Alata'ala, mposampayai-i.

⁵Nii peeti siis Peetrust vangis, aga kogudus palvetas lakkamatult Jumala poole tema pärast.

⁶Rala-na hamengi, turu-imi Petrus hi olo' rodua tantara, pai' rahoo' ntimalia pale-na hante rante. Ria wo'o tantara to mpodongo wobo' tarungku'. Patuju-na Herodes, bona mepulo mpai' rapohurai kara-kara-na hi mata ntodea.

⁶Ööl enne seda, kui Heroodes tahtis Peetruse enese ette tuua, magas Peetrus kahe sõduri vahel kahe ketiga aheldatult, ja vahimehed ukse ees valvasid vanglat.

⁷Ntaa' we'i, hi bengi toe muu-mule' mehupa' -mi mala'eka Pue' hi rala tarungku', mokore hi ncori Petrus, pai' ria to mehini hi rala tarungku' toe. Mala'eka toei mpolengo-lengo Petrus mpolike-i, na'uli' -ki: "Ee, pesahui memata!" Nto'u toe, hangaa mobongka moto-mi rante pohoo' pale-na Petrus.

⁷Ja ennäe, Issanda ingel seisis seal ning valgus helkis vangikongis. Ingel lõi Peetrust vastu külge, äratas ta üles ja ütles: 'Tõuse kiiresti!' Ja Peetruse ahelad langesid käte ümbert maha.

⁸Na'uli' wo'o-mi mala'eka toei mpo'uli' -ki: "Ala' -mi pohea-nu, pai' unco' -mi sapatu' -nu!" Natuku' mpu'u-mi Petrus hawa' -na. Oti toe, na'uli' wo'o-mi mala'eka: "Mobajui-moko, pai' tuku' -ama."

⁸Ingel aga ütles talle: 'Pane vöö vööle ja seo oma jalatsid jalga!' Tema tegigi nõnda. Ja ingel ütles talle: 'Pane oma kuub selga ja tule minu järele.'

⁹Metuku' mpu'u-imi Petrus. Aga ko'ia monoto mpu'u hi rala nono-na napa to nababehi mala'eka toei. Na'uli' mpohilo pangila-i-wadi.

⁹Ja Peetrus tuli välja ja käis tema järel ega teadnud, et see, mis ingel tegi, on tõsi, vaid arvas end nägevat nägemust.

¹⁰Jadi', mako' -ramo hilou mpoliu tantara to mpodongo wobo' to lomo' -na pai' tantara to mpodongo wobo' karomeha' -na, pai' rata-ramo hi wobo' ahe' ohea hilou hi ngata. Wobo' ahe' toe mobea moto-imi-hawo. Kaliliu-ramo mpotara wobo' toe hilou hi rala ngata. Ko'ia-ra mahae momako', moronto ncorobaa-imi mala'eka mpalahii Petrus.

¹⁰Ja nad läbisid esimese ja teise vahiposti ning tulid linna viiva raudvärava ette. See avanes neile iseenesest ja nad väljusid ja läksid edasi üht tänavat pidi. Ja järsku lahkus ingel tema juurest.

¹¹Lako' toe-di monoto-mi hi Petrus, pai' na'uli': "Makono mpu'u-mi-tano! Pue' mpohubui mala'eka-na tumai mpobahaka-a ngkai pale Herodes pai' ngkai hawe'ea to doko' rababehi to Yahudi hi aku' -e."

¹¹Ja kui Peetrus jälle hakkas aru saama, lausus ta: 'Nüüd ma tean, et Issand on tõesti oma ingli läkitanud ja mu välja kiskunud Heroodese käest ning kõigest, mida juuda rahvas ootab.'

¹²Ka'oti-na mokanono hewa toe, hilou-imi hi tomi Maria, tina-na Yohanes Markus. Hi tomi toe, wori' tauna morumpu mosampaya.

¹²Ja märgates, kus ta on, tuli ta selle Maarja koja juurde, kes on Markuseks hüütava Johannese ema. Sinna oli suur hulk rahvast kokku tulnud palvetama.

¹³Jadi', Petrus mpokado' wobo' hi mali tomi toe. Hadua tobine topobago hi tomi toe, hanga' -na Rode, tumai ke mpobea wobo'.

¹³Kui ta siis hooviväravale koputas, tuli sinna kuulatama tüdruk, Roode nimi.

¹⁴Na'epe-hawo libu' Petrus-di to hi mali wobo' -e. Nakeni kagoe' -na, uma-idi kaliliu mpobea wobo', lala' lau-idi nculii' hilou hi rala tomi mpo'uli' -raka doo-na: "Petrus-hanale to hi wobo' toe-e ria!"

¹⁴Kui ta Peetruse hääle järgi ära tundis, siis rõõmu tõttu ei avanud ta väravat, vaid jooksis sisse ja teatas, et Peetrus seisab värava taga.

¹⁵Ra'uli' -ki: "Wuli-ko!" Aga najojo lau-mi mpo'uli' kahi'a-na mpu'u-mi. Toe pai' ra'uli' -ki: "Bela-le Petrus tetu-e. Mala'eka-na tetu-e."

¹⁵Nemad ütlesid talle: 'Sa jampsid!' Tema aga kinnitas, et see on nõnda. Siis nad ütlesid: 'See on tema ingel.'

¹⁶Jadi', lingku' -na Rode hilou hi rala tomi, Petrus ntora mpokado' wobo'. Rabea mpu'u-mi wobo', rahilo mpu'u-rawo, etu-imi Petrus. Konce lia-ra.

¹⁶Peetrus koputas üha edasi. Kui nad nüüd avasid, nägid nad teda ja jahmusid.

¹⁷Ngkai ree, Petrus mpohuka' -raka bona mengkalino-ra, pai' nalolita-raka beiwa Pue' mpokeni-i malai ngkai rala tarungku'. Pai' na'uli' wo'o-raka: "Napa to jadi' tohe'i, uli' -ki Yakobus pai' hi ompi' -ompi' ntani' -na." Oti toe, malai-imi Petrus hilou hi po'ohaa' ntani' -na.

¹⁷Peetrus aga viipas neile käega, et nad vait jääksid, ning jutustas, kuidas Issand oli ta vanglast välja toonud, ning ütles: 'Teatage seda Jaakobusele ja vendadele!' Ja ta väljus ning läks sealt ära teise paika.

¹⁸Kamepulo-na mpu'u-mi, sese' -ramo tantara topojaga. Ingu' -ra ba napa to jadi' hi Petrus.

¹⁸Aga päeva saabudes olid sõdurid suures ärevuses selle pärast, mis Peetrusega oli juhtunud.

¹⁹Herodes mpohubui tauna mpopali' Petrus, aga uma-i raruai'. Toe pai' Herodes mpehubui bona tantara to mpodongo Petrus toe-e ngone raparesa' pai' rapatehi. Oti toe Herodes malai ngkai tana' Yudea hilou mo'oha' hi ngata Kaisarea.

¹⁹Kui Heroodes teda otsis ega leidnud, kuulas ta vangivalvurid üle ja käskis need viia hukkamisele. Ise ta läks Juudamaalt alla Kaisareasse ja jäi sinna.

²⁰Hangkani tempo, moroe lia-i Magau' Herodes mpokaroe pue' ngata Tirus pai' Sidon. Toe pai' mohawa' -ramo to Tirus pai' to Sidon hante hanono lau mposuro tauna hilou hi ngata Kaisarea doko' mpali' kahintuwuaa' hante magau'. Apa' to Tirus pai' to Sidon toera mporata pongkoni' -ra ngkai tana' to naparentai Herodes. Lomo' -na, kako'ia-ra mponyanyo magau', ra'oluhi hadua pahawaa' -na to mpo'urusi tomi magau', hanga' -na Blastus, bona tono' hi hira' -i, pai' lako' hilou-ra mponyanyo magau' mpali' kahintuwuaa'.

²⁰Ent Heroodes kandis viha Tüürose ja Siidoni rahva peale. Nood tulid ühel meelel tema juurde ja, saanud nõusse kuninga kambriülema Blastose, palusid rahu; sest nende maa sai oma toiduse kuninga alalt.

²¹Jadi', hi eo to rapakatantu, Herodes mpo'unco' pohea kamagaua' -na pai' mohura hi pohuraa kamagaua' -na, pai' -i mololita hi ntodea.

²¹Määratud päeval pani Heroodes selga kuninglikud rõivad, istus kohtujärjele ja pidas neile kõne.

²²Mogora-ramo ntodea mpo'une' Herodes, ra'uli': "Tohe'i-e bela-pi lolita manusia'. Hewa pololita tauna to mobaraka' to ngkai langi'!"

²²Rahvas aga hüüdis: 'See ei ole inimese, vaid Jumala hääl!'

²³Hinto'u toe, mala'eka Pue' mpohuku' ncorobaa Herodes hante haki', apa' molangko rahi nono-na, pai' uma-i dota mpobila' Alata'ala. Bula-na tuwu' -pidi, ulea ami' -imi, alaa-na napomate-ki.

²³Aga otsekohe lõi teda Issanda ingel, seepärast et ta ei andnud au Jumalale. Ja ussidest sööduna heitis Heroodes hinge.

²⁴Jadi' kahaa-haea kawoo-woria' tauna to mpo'epe Lolita Pue', pai' kawoo-woria' -mi to mepangala' hi Yesus.

²⁴Aga Jumala sõna kasvas ja levis.

²⁵Ane Barnabas pai' Saulus, kahudu-na bago-ra hi Yerusalem, nculii' -ramo hilou hi Antiokhia, pai' mpokeni wo'o-ra Yohanes Markus dohe-ra.

²⁵Ent Barnabas ja Saulus, olles lõpetanud oma teenistuse Jeruusalemmas, tulid tagasi ja võtsid enestega kaasa Johannese, keda hüüti Markuseks.