¹Hi olo' topetuku' Yesus to hi Antiokhia, ria ba hangkuja dua nabi pai' guru to mpokeni Lolita Pue', hanga' -ra: Barnabas; Simeon to ra'atu Nto'eta; Lukius to ngkai ngata Kirene; Menahem to rapokakama dohe Magau' Herodes Antipas; pai' Saulus.

¹Aga Antiookias olevas koguduses oli prohveteid ja õpetajaid: Barnabas, Siimeon, keda hüüti Nigeriks, Luukius Küreenest, Manaeen, kes oli kasvanud üles koos nelivürst Heroodesega, ja Saulus.

²Hangkani, bula-ra mepue' hi Pue' Ala pai' mopuasa', Inoha' Tomoroli' mpololitai-ra hewa tohe'i: "Barnabas pai' Saulus toe, kupelihi-ra jadi' topobago-ku. Jadi', patani' -ramo, bona hilou-ra mpobabehi bago to kupopokoloi-raka."

²Kui need siis Issandat teenisid ja paastusid, ütles Püha Vaim: 'Eraldage mulle Barnabas ja Saulus tööle, milleks ma olen nad kutsunud!'

³Jadi', ka'oti-ra mopuasa' pai' mosampaya, rajama-ramo Barnabas pai' Saulus, pai' raposampayai. Oti toe, rapope'ongko' mpu'u-ramo hilou mpokeni Kareba Lompe'.

³Siis nad paastusid ja palvetasid, panid oma käed nende peale ning saatsid nad teele.

⁴Jadi', apa' Inoha' Tomoroli' mpahawa' -ra mpopalele Kareba Lompe', mako' -ramo hilou hi ngata Seleukia to hi wiwi' tahi'. Ngkai ree, mpohawi' kapal-ramo hilou hi lewuto' Siprus.

⁴Kui nad olid Püha Vaimu poolt teele saadetud, tulid nad alla Seleukeiasse ja purjetasid Küprosele.

⁵Karata-ra hi ree hi ngata Salamis, raparata-mi Lolita Alata'ala hi tomi posampayaa to Yahudi. Yohanes Markus mpongawa' -ra hi rala bago-ra toe.

⁵Ja kui nad jõudsid Salamisesse, kuulutasid nad Jumala sõna juudi sünagoogides. Neil oli ka Johannes abiliseks.

⁸Modao' -ra hobo' hi lewuto' toe, duu' -ra rata hi ngata Pafos. Hi ria-ra mpohirua' -ki hadua to Yahudi, hanga' -na Baryesus. Hi rala basa Yunani hanga' -na Elimas. Elimas toei, hadua topobali'mata to wori' inca-na, pai' na'uli' wo'o kahi'a-na nabi Alata'ala. Hi'a toei bale-na gubernur to hi lewuto' toe, Sergius Paulus hanga' -na. Gubernur toei, tauna to pante. Nakio' -ra Barnabas pai' Saulus tumai mpohirua' -ki, apa' doko' na'epe-hawo Lolita Alata'ala. Aga Elimas topobali'mata toei, mpobaro lolita-ra, apa' doko' nalawa' bona neo' mpai' gubernur mepangala' hi Yesus.

⁶Nad käisid läbi terve saare Pafosest saadik. Seal leidsid nad ühe juudi nõia ning valeprohveti nimega Barjeesus.

⁹Tapi' Saulus-- to rahanga' wo'o Paulus-- nakuasai Inoha' Tomoroli' -i. Mpomonaa-i Elimas, na'uli' -ki:

⁷See oli maavalitseja Sergius Pauluse juures, kes oli mõistlik mees. Too kutsus Barnabase ja Sauluse enese juurde ning soovis kuulata Jumala sõna.

¹⁰"Ee topebagiu ngkaraka'! Iko bali' hawe'ea to monoa'! Hewa Magau' Anudaa' -hana kehi-nu tetu-e! Napa pai' uma nubahakai oa' mpohala'weo tudui' Pue' to monoa'?

⁸Aga neile pani vastu Elümas, 'nõid' - sest nõnda tuleb tõlkida ta nime -, püüdes maavalitsejat usust eemale pöörata.

¹¹Wae lau, hilo pe'! Pue' mpohuku' -ko! Ngkai wae lau wero-ko, uma-poko pehilo ba hangkuja eo kahae-na!" Hinto'u toe, Elimas mporasai ria to mo'eta hewa rangahu mpoleru mata-na, alaa-na mogao' -gao' -i-damo mpopali' tauna mpotete' -i.

⁹Aga Saulus, keda hüütakse Pauluseks, täis Püha Vaimu, vaatas teda teravalt

¹²Kanahilo-na Gubernur napa to jadi' tohe'e, mepangala' -imi hi Pue' Yesus, apa' konce-i mpo'epe tudui' Pue'.

¹⁰ja ütles: 'Oh sa kuradi poeg, täis kõiksugu kavalust ja kõiksugu kelmust, kõige õiguse vaenlane, kas sa ei lakka Issanda sirgeid teid väänamast?

¹³Ngkai Pafos, Paulus pai' doo-na mpohawi' kapal hilou hi ngata Perga hi tana' Pamfilia. Hi ngata toe, Yohanes Markus mpalahii-ra pai' nculii' hilou hi Yerusalem.

¹¹Ja nüüd, vaata, Issanda käsi tuleb su peale ja sa jääd pimedaks ega näe päikest tükil ajal!' Ja otsekohe langes Elümase üle pimedus ning ringi tammudes otsis ta talutajaid.

¹⁴Ngkai Perga, rapokaliliu pomako' -ra rata hi ngata Antiokhia hi tana' Pisidia. Hi Eo Sabat (eo pepuea' -ra to Yahudi), hilou-ramo mohura hi tomi posampayaa to Yahudi.

¹²Kui maavalitseja nägi, mis juhtus, hakkas ta uskuma, olles hämmastunud Issanda õpetusest.

¹⁵Hi porumpua toe, ria to mpobasa Atura Musa pai' sura nabi-nabi. Oti toe, pangkeni tomi posampayaa toe mpohubui tauna hilou mepekune' hi Paulus pai' Barnabas, ra'uli' -raka: "Ompi', ane ria lolita-ni doko' mpotudui' -kai, hewa toe lau kipalogai-koi mololita."

¹³Aga Paulus ja tema kaaslased purjetasid edasi Pafosest ja tulid Pergesse, Pamfüüliamaale. Seal Johannes lahkus neist ja pöördus tagasi Jeruusalemma.

¹⁶Kamokore-nami Paulus, mohuka' bona molino-ra, pai' na'uli': "Ompi' -ompi' -ku to Israel, pai' koi' wo'o to bela-koi to Israel aga to mepue' -mokoi hi Alata'ala: Epe-ka-kuwo lolita-ku.

¹⁴Aga nemad läksid Pergest edasi ja jõudsid Pisiidia-poolsesse Antiookiasse. Hingamispäeval läksid nad sünagoogi ja istusid maha.

¹⁷Alata'ala to tapue' kita' to Israel mpopelihi-mi ntu'a-ta owi, pai' napopomuli-ra alaa-na wori' lia-ramo bula-ra mesowo' hi tana' Mesir. Ngkai ree, napopohiloi-ra kuasa-na to bohe nto'u kanatete' -ra malai ngkai Mesir.

¹⁵Pärast Seaduse ja Prohvetite ettelugemist läkitasid sünagoogi vanemad neile sõna: 'Mehed-vennad, kui teil on mõni julgustussõna rahva jaoks, siis öelge!'

¹⁸Oti toe, opo' mpulu' mpae kahae-na, napengkatarii mpohilo pesapuaka-ra bula-ra hi tana' to wao'.

¹⁶Siis tõusis Paulus üles, viipas käega ja ütles:'Iisraeli mehed ja teie, kes kardate Jumalat, kuulge!

¹⁹Pitu magau' hante ntodea-ra hi tana' Kanaan nadagi bona tana' -ra nabagi-bagi-raka to Israel bona hira' -mi pue' -na.

¹⁷Iisraeli rahva Jumal valis ära meie isad ja tegi nendest suure rahva, kui nad olid pagulastena Egiptuses, ja ta tõi nad sealt välja kõrgele tõstetud vägeva käega.

²⁰Kajadia' hawe'ea tohe'i we'i, kira-kira opo' atu lima mpulu' mpae kahae-na. "Oti toe, Pue' Ala mpowai' -ra tadulako-tadulako to jadi' pangkeni-ra, duu' rata hi nabi Samuel.

¹⁸Ja ligi nelikümmend aastat talus ta nende kombeid kõrbes;

²¹Nto'u toe, merapi' -ra bona Pue' Ala mpowai' -ra magau'. Jadi', Alata'ala mpowai' -ra magau', Saul hanga' -na, ana' -na Kis muli Benyamin. Saul toe-mi to jadi' magau' to Israel opo' mpulu' mpae kahae-na.

¹⁹ja ta hävitas seitse rahvast Kaananimaal ja andis nende maa neile pärandiks

²²Aga ka'omea-na Pue' Ala mpopohu-i ngkai huraa-na, pai' -i mpo'ongko' Daud jadi' magau' to Israel. Toi-mi to na'uli' Alata'ala mpotompo'wiwi Daud: `Daud ana' Isai toei, tauna to mpokagoe' nono-ku pai' to mpobabehi konoa-ku.'

²⁰ligi neljasaja viiekümneks aastaks. Ja pärast seda andis ta neile kohtumõistjaid prohvet Saamueli ajani.

²³"Ompi' -ompi', ngkai muli Daud toe-mi, Alata'ala mpo'ongko' -taka kita' to Israel hadua Magau' Tompohore-ta ngkai huku' jeko' -ta, ntuku' pojanci-na owi. Magau' toei, Yesus hanga' -na.

²¹Ja seejärel nad palusid endale kuningat, ja Jumal andis neile neljakümneks aastaks Sauli, Kiisi poja, mehe Benjamini suguharust.

²⁴Kako'ia-na Yesus mpotepu'u bago-na, Yohanes Topeniu' mpo'uli' -raka hawe'ea to Israel bona medea-ra ngkai jeko' -ra pai' -ra raniu'.

²²Ja kui ta selle oli tagandanud, äratas ta neile kuningaks Taaveti, kellest ta ka tunnistas: 'Ma olen leidnud Taaveti, Iisai poja, endale meelepärase mehe, kes teeb kõik mu tahtmist mööda.'

²⁵Neo' hudu-mi pobago-na Yohanes, na'uli' -raka ntodea: `Ntuku' pomporataa-ni, hema-a aku' toi-e? Bela-kuwo aku' Magau' to nipopea. Rata moto-i mpai' ane oti-pi bago-ku. Bangku' jadi' pahawaa' -na to mpobongka koloro sapatu' -na, uma-a-kuwo natao.'

²³Sellesama mehe soost on Jumal oma tõotust mööda toonud Jeesuse Iisraelile Päästjaks.

²⁶"Ompi' -ompi' -ku muli Abraham, pai' koi' wo'o to bela-koi to Yahudi aga to mepue' -mi hi Alata'ala: Hi kita' toi-mi raparata kareba toe, to mpo'uli' ohea bona tebahaka-ta ngkai huku' jeko' -ta.

²⁴Enne tema tulekut kuulutas Johannes meeleparandusristimist kogu Iisraeli rahvale.

²⁷Ompi' -ta to mo'oha' hi Yerusalem hante pangkeni-ra, uma ra'incai Kayesus-na Magau' Topetolo' toei. Uma ra'incai batua-na lolita nabi to rabasa butu Eo Sabat. Toe pai' rahuku' mate-i-hana Yesus. Ntaa' hante babehia-ra tohe'e, te'ihii' lau-mi to ralowa nabi owi.

²⁵Kui Johannes oli oma elukäiku lõpetamas, ütles ta: 'Mina ei ole see, kelle te arvate minu olevat, kuid vaata, pärast mind tuleb see, kelle jalatsit jalast päästma mina ei ole väärt.'

²⁸Nau' uma raratai to toto-na rahuku' mate-ki, aga raperapi' oa' hi Pilatus bona rapatehi-i.

²⁶Mehed-vennad, Aabrahami soo lapsed, ja need teie seas, kes Jumalat kardavad: meile on läkitatud see päästesõna.

²⁹Hudu-mi rababehi hawe'ea to te'uki' owi to mpolowa-i, rapopana'u woto-na ngkai kaju parika' -na pai' -i ratana.

²⁷Sest Jeruusalemma elanikud ja nende ülemad ei tundnud teda ära, ja saatsid nõnda oma kohtuotsusega täide prohvetite ütlused, mida igal hingamispäeval loetakse,

³⁰Aga Alata'ala mpotuwu' -i nculii'.

²⁸ja ühtegi surmasüüd leidmata palusid nad Pilaatust, et ta hukataks.

³¹Oti toe, wori' mengi-i-pidi mpopehuwu woto-na hi tauna to mpotuku' -i ngkai Galilea hilou hi Yerusalem. Hira' toe-mi to jadi' sabi' -na hi kita' to Yahudi, Kahi'a-na mpu'u-mi Magau' Topetolo'.

²⁹Ja kui nad olid täitnud kõik, mis temast oli kirjutatud, võeti ta ristipuult maha ja pandi hauda.

³³"Jadi' ompi' -ompi', hewa toe lau, kai' -mi to mparata-kokoi Kareba Lompe' tohe'i. Napa to najanci Alata'ala owi hi ntu'a-ta, napadupa' hi kita' muli-ra tempo toi-e hi kanapotuwu' -na nculii' Yesus ngkai kamatea. Hewa to te'uki' hi rala Rona' Daud karomeha' -na: `Iko-mi Ana' -ku. Eo toe lau kupo'Ana' -moko.'

³⁰Jumal aga äratas ta surnuist üles.

³⁴Yesus tohe'e, napotuwu' mpu'u-imi Alata'ala, pai' bate uma-ipi mate nculii' ba jadi' pope hi rala daeo'. Toe-mile batua lolita Buku Tomoroli' to mpo'uli' hewa toi-e: `Napa to kujanci-ki Magau' Daud owi, bate moroli' pai' monoa' kadupa' -na. Napa to kujanci toe, bate kupadupa' hi koi'.'

³¹Ta oli palju päevi nähtav neile, kes koos temaga olid tulnud Galileast üles Jeruusalemma. Needsamad on nüüd tema tunnistajad rahva ees.

³⁵"Toe wo'o-mi batua lolita Daud hi rala posampaya-na, na'uli' hewa toi: `Woto-ku uma nupelele' hi rala daeo' duu' -na pope, apa' Aku' batua-nu to nupelihi.'

³²Ja meie kuulutame teile rõõmusõnumit isadele antud tõotusest,

³⁶Ompi' -ompi', bela woto-na Daud moto to natoa' lolita toe we'i. Apa' Daud mpobabehi hawe'ea to nahubui-ki Alata'ala, pai' kahudu tuwu' -na hi dunia' toi, mate-imi. Woto-na ratana hi ncori daeo' ntu'a-na pai' bate jadi' pope-mi.

³³et Jumal Jeesust üles äratades on täielikult täitnud tõotuse nende lastele, meile - nagu ka teises laulus on kirjutatud: 'Sina oled mu Poeg, täna ma olen su sünnitanud.'

³⁷Aga Yesus, to napotuwu' nculii' Alata'ala-e, uma-i-hana jadi' pope hi rala daeo'.

³⁴Et ta on tema surnuist üles tõusta lasknud, nõnda et ta eales ei pöördu tagasi kõdunemisse, seda on ta öelnud nii: 'Ma täidan teile need Taavetile antud pühad ja kindlad tõotused.'

³⁸Jadi', ompi' -ompi', toe pai' kuparata-kokoi kareba toi: hante napa to jadi' hi Yesus toe, jeko' -ni ma'ala ra'ampungi.

³⁵Seepärast ütleb ta ka teisal: 'Sina ei lase oma Pühal näha kõdunemist.'

³⁹Uma-ta bisa tebahaka ngkai huku' jeko' -ta hi kampotuku' -ta Atura Musa. Aga hema-hema to mepangala' hi Yesus, tebahaka mpu'u-ra ngkai hawe'ea jeko' -ra, duu' -na jadi' monoa' mpu'u-ramo hi poncilo Alata'ala.

³⁶Sest Taavet, kui ta oma sugupõlve ajal Jumala tahtmist oli teeninud, uinus magama ja maeti oma esivanemate juurde ning nägi kõdunemist,

⁴⁰"Aga kana tapelompehi, bona neo' mpai' jadi' hi kita' hewa to na'uli' Alata'ala hante wiwi nabi owi. Na'uli':

³⁷see aga, kelle Jumal on üles äratanud, ei näinud kõdunemist.

⁴¹`Pelompehi-e', koi' to meruge'. Konce-koi mpai' mpohilo babehia-ku, ka'omea-na rahuku' mate-koi. Apa' tempo toi kubabehi anu to mobaraka' lia. Hiaa' oja' -ko-koina mpopangala', nau' ria to mponotohi-kokoi.'"

³⁸Olgu siis teile teada, mehed-vennad, et tema kaudu kuulutatakse teile pattude andeksandmist, ja see õigeksmõist, mida te ei suutnud leida Moosese Seaduses,

⁴²Kamalai-ra Paulus pai' Barnabas ngkai tomi posampayaa toe, tauna to morumpu hi ree mpo'uli' -raka: "Kiperapi' bona Eo Sabat to rata, tumai wo'o-koi mpai' mpakanoto tena-kakai tudui' toe-e we'i."

³⁹on temas, kelles see on täielikult võimalik igale inimesele, kes usub.

⁴³Oti toe, pagaa' -gaa' -ramo ngkai tomi posampayaa toe. Wori' to Yahudi mpotuku' Paulus pai' Barnabas. Pai' wori' wo'o tauna to bela-ra to Yahudi aga to mesua' -mi hi agama Yahudi, metuku' wo'o-ra-rawo mpotuku' Paulus pai' Barnabas. Suro Pue' Yesus toera mpo'apui nono-ra bona tida-ra mepangala' hi Alata'ala to mpowai' -ta kalompea' ngkai kabula rala-na.

⁴⁰Vaadake siis, et teile ei juhtuks, mis on öeldud prohvetite kirjades:

⁴⁴Jadi', mingku boko' hi Eo Sabat wo'o-mi, neo' hawe'ea pue' ngata morumpu doko' mpo'epe Lolita Alata'ala.

⁴¹'Vaadake, te põlastajad, ja imestage ja hävige. Sest ma teen ühe teo teie päevil, teo, mida te ei usuks, kui keegi seda teile jutustaks.''

⁴⁵Tapi' karahilo-na to Yahudi kawori' tauna to morumpu, mohingi' -ramo. Toe pai' raruge' -i Paulus pai' rabaro hawe'ea to na'uli'.

⁴²Kui nad siis välja läksid, paluti apostleid ka järgmisel hingamispäeval neid asju rääkima.

⁴⁶Tapi' hangkedi' kabia' -ra Paulus pai' Barnabas mololita. Ra'uli' mpo'uli' -raka to Yahudi: "Taoa-na, Lolita Alata'ala kana raparata mperi'ulu hi koi' to Yahudi. Tapi', bo uma-ko-koina dota ntarima, koi' moto-mi-koiwo to mpakanoa' ka'uma-nakoi natao mporata katuwua' to duu' kahae-hae-na. Wae-pi, kipalahii-mokoi, hilou mpokeni Lolita Alata'ala hi tauna to bela-ra to Yahudi!

⁴³Pärast sünagoogist äraminekut järgnesid paljud juudid ja jumalakartlikud proselüüdid Paulusele ja Barnabasele, kes vestlesid nendega ja veensid neid jääma Jumala armusse.

⁴⁷Apa' toi-mi hawa' Pue' Ala hi kai'. Na'uli': `Kupelihi-moko jadi' baja to mpobajahi nono tauna to bela-ra to Yahudi, bona Iko mpoparata kalompea' hi tauna humalili' dunia'.'"

⁴⁴Aga järgmisel hingamispäeval kogunes peaaegu kogu linn Issanda sõna kuulama.

⁴⁸Kara'epe-na-rawo tauna to bela-ra to Yahudi lolita toe, goe' -ramo, pai' -ra mpo'une' Lolita Pue'. Pai' hema-hema to napelihi ami' -mi Alata'ala bona mporata katuwua' to lompe' duu' kahae-hae-na, mepangala' -ramo hi Pue' Yesus.

⁴⁵Rahvahulki nähes muutusid juudid väga kadedaks ja vaidlesid pilgates vastu Pauluse sõnadele.

⁴⁹Jadi', Lolita Pue' molele hobo' hi tana' toe.

⁴⁶Paulus ja Barnabas aga ütlesid avalikult: 'Meie kohus oli rääkida Jumala sõna esiteks teile, aga et teie selle enesest ära tõukasite ega arva end igavest elu väärivat, siis vaata, me pöördume paganate poole.

⁵⁰Tapi' to Yahudi mpo'ukei' totu'a-totu'a ngata pai' tobine-tobine to mo'ua' to mengkoru hi Alata'ala, alaa-na Paulus pai' Barnabas rabalinai' pai' rapopalai ngkai ngata Antiokhia.

⁴⁷Sest nõnda on meid Issand käskinud: 'Ma olen su pannud paganate valguseks, et sa oleksid päästeks ilmamaa otsani.''

⁵¹Toe pai' Paulus hante Barnabas mpotonta awu to hi witi' -ra, tanda kabela-napi-rawo hira' to mpotangku ane Alata'ala mpohuku' pue' ngata toe. Oti toe hilou-ramo hi ngata Ikonium.

⁴⁸Seda kuuldes rõõmustasid paganad ja ülistasid Issanda sõna ning said usklikuks, nii palju kui neid oli määratud igaveseks eluks.

⁵²Topetuku' Pue' Yesus hi Antiokhia, nakuasai-ramo Inoha' Tomoroli' pai' goe' lia nono-ra.

⁴⁹Ja Issanda sõna levis üle kogu maakonna.

⁵⁰Aga juudid ässitasid kõrgemast seisusest jumalakartlikke naisi ja linna ülikuid, õhutades neid taga kiusama Paulust ja Barnabast, ning kihutasid nad välja oma piirkonnast.

⁵¹Nemad aga raputasid tolmu oma jalgadelt nende peale ja tulid Ikoonioni.

⁵²Ja jüngrid said täis rõõmu ja Püha Vaimu.