¹Paulus mpokaliliu pomako' -na hilou hi ngata Derbe pai' Listra. Hi ngata toe, ria hadua topepangala' hi Yesus, hanga' -na Timotius. Tina-na, to Yahudi to mepangala' wo'o-mi-hawo hi Yesus. Aga tuama-na to Yunani.

¹Paulus saabus Derbesse ja Lüstrasse. Ja vaata, seal oli jünger, uskliku juudi naise poeg, aga kreeka isast, Timoteos nimi,

²Timotius toei, tauna to rabila' hawe'ea ompi' hampepangalaa' -na hi ngata Listra pai' Ikonium.

²kelle kohta Lüstra ja Ikoonioni vennad andsid hea tunnistuse.

³Konoa Paulus bona Timotius hilou dohe-na hi pomakoa' -na mpokeni Kareba Lompe'. Toe pai' natini' -i ulu ntuku' Atura Musa. Patuju-na mpotini' -i toe, bona to Yahudi mpotarima-i, apa' hawe'ea to Yahudi hi tana' toe mpo'inca Katoyunani-na tuama-na.

³Paulus tahtis teda enesega teele kaasa. Ja ta võttis ning lõikas tema ümber kohalike juutide pärast, sest need kõik teadsid, et Timoteose isa oli olnud kreeklane.

⁴Ngkai ree, me'ongko' wo'o-ramo Paulus pai' doo-na, pai' hi butu ngata to ratara, raparata oa' hi topetuku' Yesus kabotu' lolita suro Pue' Yesus pai' totu'a hi Yerusalem wengi. Pai' ratudui' -ra bona mpotuku' hawa' -hawa' to rapakatantu-mi toe.

⁴Kui nad siis linnu mööda käisid, andsid nad kogudustele täitmiseks need korraldused, mis apostlid ja vanemad Jeruusalemmas olid otsustanud.

⁵Ngkai ree, karoo-rohoa pepangala' -ra topepangala' hi Pue' Yesus hi ngata toe, pai' butu eo-na kawoo-woria' tauna to mepangala'.

⁵Nõnda siis kinnitati kogudusi usus ja nende arv kasvas päevast päeva.

⁶Inoha' Tomoroli' uma mpiliu-ra Paulus pai' doo-na mpoparata Lolita Pue' Ala hi propinsi Asia. Toe pai' rabalii' -mi patuju-ra, pai' hilou-ramo mpodaoi' tana' Frigia pai' Galatia.

⁶Ja nemad läksid läbi Früügia- ja Galaatiamaa, sest Püha Vaim oli keelanud neil sõna rääkimast Aasias.

⁷Karata-ra hi sipa' tana' Misia, ke kaliliu-ra hilou hi propinsi Bitinia, aga Inoha' Yesus mpotagi-ra, neo' hilou hi ria.

⁷Kui nad jõudsid Müüsiani, püüdsid nad matkata Bitüüniasse, aga Jeesuse Vaim ei lubanud.

⁸Toe pai' raliu tana' Misia, pai' -ra mana'u hilou hi ngata Troas to hi wiwi' tahi'.

⁸Nii tulid nad Müüsiast möödudes alla Troasesse.

⁹Hi bengi poturu-ra hi Troas, mopangila-i Paulus. Rala pangila-na tohe'e, mpohilo-i hadua tomane to ngkai propinsi Makedonia mokore hi mai, mpopetulungi, na'uli': "Mai-mokoi hi Makedonia mpotulungi-ka-kaiwo!"

⁹Ja Paulus nägi öösel nägemuse: üks makedoonia mees seisis ja palus teda: 'Tule meie juurde Makedooniasse ja aita meid!'

¹⁰Hi kampohilo-na pangila-na toe, ngkarewa mpu'u-makai hilou hi tana' Makedonia toe, apa' monoto-mi hi kai' kanahubui-kai Pue' Ala mpokeni Kareba Lompe' hi ria.

¹⁰Kui ta oli seda nägemust näinud, püüdsime kohe minna Makedooniasse, olles veendunud, et Issand on meid kutsunud neile evangeeliumi kuulutama.

¹¹Me'ongko' -makai ngkai Troas, mpohawi' kapal hilou hi lewuto' Samotrake, pai' kamepulo-na hilou hi ngata Neapolis.

¹¹Siis me purjetasime Troasest välja ja tulime otseteed Samotraakesse, järgmisel päeval aga Neapolisse

¹²Ngkai ree, mehompo-makai ngkai kapal, pai' -kai mako' hilou hi ngata Filipi. Filipi toe, ngata hi bagia Makedonia to lomo' -na. Wori' to Roma mo'oha' hi ngata toe. Hi ree-makai ba hangkuja mengi kahae-na.

¹²ja sealt Filippisse, mis on tähtsaim linn tolles Makedoonia osas, Rooma koloonia. Selles linnas me viibisime mõned päevad.

¹³Hi Eo Sabat, hilou-kai hi po'ole halu' hi mali ngata, apa' ki'inca karia-na posampayaa-ra to Yahudi hi ria. Jadi', mohura-kai hante ba hangkuja dua tobine pai' kipololitai-ra.

¹³Ja hingamispäeval me läksime linnaväravast välja jõe äärde, kus me arvasime olevat palvepaiga. Me istusime maha ja rääkisime kokkutulnud naistega.

¹⁴Ria hadua tobine to rahanga' Lidia ngkai ngata Tiatira. Lidia toei, tauna to mepue' hi Alata'ala. Pobago-na, mpobalu' kain to molei jore' to masuli' oli-na. Pue' Ala mponotohi nono-na, alaa-na natarima mpu'u-mi napa to natudui' -ki Paulus.

¹⁴Ka üks jumalakartlik naine, Lüüdia nimi, purpurimüüja Tüatiira linnast, kuulas, ning Issand avas tema südame, nii et ta pani tähele, mida Paulus rääkis.

¹⁵Oti toe, Lidia hante tauna ihi' tomi-na, raniu' omea-ramo jadi' topetuku' Pue' Yesus. Oti-ramo raniu', nabawai-kai hilou mo'oha' hi tomi-na, na'uli' -kakai: "Ane nihilo makono pepangala' -ku hi Pue' Yesus, mai-tamo hilou hi tomi-ku." Pai' napewuku-kai kana ntuku' pomperapia' -na.

¹⁵Aga kui Lüüdia ja ta pere olid ristitud, palus ta meid: 'Tulge minu kotta ja jääge sinna, kui te arvate, et ma olen ustav Issandale!' Ja ta käis meile peale.

¹⁶Hangkani wo'o, kahilou-kai hi posampayaa to Yahudi toe, hirua' -kai hante hadua tobine to tuwu' batua. Tobine toei, ria anitu-na. Ngkai baraka' anitu toe, ma'ala-i mpolowa napa mpai' to jadi' kako'ia-na jadi'. Maradika-na mporata wori' doi ngkai pobago-na toe.

¹⁶Aga sündis, et kui me läksime palvepaika, tuli meile vastu orjatar, kellel oli lausuja vaim, see tõi oma isandatele palju kasu ennustamisega.

¹⁷Tobine toei ntora mpotuku' -kai kai' Paulus, pai' ntora mejeu' -i, na'uli': "Tauna tohe'ira batua Alata'ala to meliu baraka' -na ngkai hawe'ea to rapue'! Tumai-ra toi-e mpo'uli' -kokoi ohea bona tehore-koi ngkai huku' jeko' -ni."

¹⁷Tema käis Pauluse ja meie kannul ning hüüdis: 'Need inimesed on kõigekõrgema Jumala sulased, kes kuulutavad teile päästmise teed.'

¹⁸Rala-na ba hangkuja eo, bate toe oa' -mi lolita-na, alaa-na oha-imi Paulus mpo'epe-i. Ngkai ree, pe'ili' -nami Paulus pai' na'uli' hi anitu to mpesuai' tobine toei: "Hante hanga' Yesus Kristus, palai-ko ngkai tobine tetui!" Palai-na mpu'u-mi-hawo anitu toei.

¹⁸Seda tegi ta mitu päeva. Aga Paulus ägestus, pöördus ümber ja ütles vaimule: 'Ma käsin sind Jeesuse Kristuse nimel: mine temast välja!' Ja vaim läks välja samal tunnil.

¹⁹Ngkai ree, rahilo-rawo pue' -na tobine toei, ka'uma-napi ria pomporataa-ra doi. Toe pai' rahoko' -ramo hira' Paulus pai' Silas, pai' -ra radii' hilou hi topohura ngata to hi laintongo' ngata.

¹⁹Kui nüüd orjatari isandad nägid, et nende kasulootus on kustunud, haarasid nad Pauluse ja Siilase ning vedasid nad turule ülemate juurde.

²⁰Karata-ra hi topoparenta to Roma, ra'uli': "Tauna tohe'ira to Yahudi, tumai-ra mpobalinai' ngata-ta.

²⁰Nad viisid nad võimukandjate ette ja ütlesid: 'Need inimesed tekitavad meie linnas segadust. Nad on juudid

²¹Mpotudui' -ra tauna mpotuku' ada to mosisala hante ada-ta. Kita' to Roma, uma-ta ma'ala mpotarima ba mpotuku' ada to hewa toe."

²¹ja kuulutavad kombeid, mida meie kui roomlased ei tohi omaks võtta ega järgida.'

²²Ntodea wo'o-hawo medulu mepakilu. Jadi', topoparenta toera mpehubui bona pohea-ra Paulus pai' Silas raroncu ngkai woto-ra pai' -ra raweba'.

²²Ja rahvahulk tõusis nende vastu. Võimukandjad kiskusid rõivad nende seljast ja käskisid neid keppidega peksta.

²³Wori' mela-ramo raweba', pai' oti toe ratarungku' -ramo. Ra'uli' mpo'uli' -ki kapala' tarungku': "Nujaga mpu'u-rae' to rodua toera!"

²³Ja kui nad olid neile palju hoope andnud, heitsid nad apostlid vangi ja käskisid vangivalvurit neid hoolsalt valvata.

²⁴Toe pai' napopesua' -ramo hi bagia tarungku' to poko hi rala-na, pai' witi' -ra ntimalia rahoo' hi kaju to motomo.

²⁴Niisuguse range käsu saanud, heitis valvur nad sisemisse vangikongi ja pani nende jalad pakku.

²⁵Jadi' ngkai ree, ba ntongo' bengi-mi, Paulus pai' Silas mosampaya pai' morona' mpo'une' Alata'ala. Tauna to ratarungku' ntani' -na mpo'epe rona' -ra.

²⁵Kesköö paiku Paulus ja Siilas palvetasid ja laulsid Jumalat kiites, ning vangid kuulasid neid.

²⁶Nto'u toe, muu-mule' ria ncorobaa linu bohe, alaa-na parawatu tarungku' toe molengo. Kaliliu mobea hawe'ea wobo', pai' mobongka moto-mi rante to rahoo' -raka hawe'ea to ratarungku'.

²⁶Aga äkitselt sündis nii suur maavärisemine, et vangihoone alused vappusid. Ja otsekohe avanesid kõik uksed ja kõikide köidikud pääsesid valla.

²⁷Molike-imi kapala' tarungku', nahilo-hawo hawe'ea wobo' tebea-mi. Kanawute' -nami piho' -na doko' mekahunca', apa' na'uli' -hawo metibo' -ramo hawe'ea to ratarungku'.

²⁷Kui nüüd vangivalvur unest ärkas ja nägi vanglaukse lahti olevat, tõmbas ta mõõga ja tahtis end tappa, arvates, et vangid on põgenenud.

²⁸Kanahilo-na Paulus toe, mekio' -imi ngkai rala tarungku', na'uli': "Neo' mekahunca', he'i moto-kai omea!"

²⁸Paulus hüüdis aga valju häälega: 'Ära tee enesele kurja, sest me kõik oleme siin!'

²⁹Ngkai ree, kapala' tarungku' mperapi' hulu', pai' -i mokeno mesua' hi rala tarungku'. Moridi' -imi mowilingkudu mponyanyo Paulus pai' Silas.

²⁹Siis palus valvur tuld, tormas sisse ja heitis värisedes Pauluse ja Siilase ette maha,

³⁰Nakeni-ramo hilou hi mali-na pai' na'uli' -raka: "Napa-kuwo to kana kubabehi bona neo' -a mpai' rahuku'?"

³⁰tõi nad välja ning ütles: 'Isandad, mis ma pean tegema, et pääseda?'

³¹Ra'uli' Paulus pai' Silas: "Mepangala' -moko hi Pue' Yesus, tebahaka moto-ko mpai' ngkai huku' jeko' -nu, iko pai' tauna to hi rala tomi-nu."

³¹Aga nemad ütlesid: 'Usu Issandasse Jeesusesse, siis pääsed sina ja su pere!'

³²Ngkai ree, Paulus pai' Silas mpoparata Lolita Pue' hi kapala' tarungku' toei, pai' hi hawe'ea tauna to hi rala tomi-na.

³²Ja nad rääkisid Issanda sõna temale ja kõigile, kes olid tema kojas.

³³Jadi', nto'u toe kapala' tarungku' mpokeni-ra hilou hi mali-na, pai' nabohoi' webaa' -ra. Pai' hi bengi toe wo'o, hi'a hante hawe'ea tauna to hi rala tomi-na raniu' jadi' topetuku' Yesus.

³³Ja vangivalvur võttis nad tollel öötunnil enda juurde ja pesi nende haavad. Ning otsekohe ristiti tema ja kõik ta omaksed.

³⁴Oti toe, nakeni-ramo hilou hi tomi-na pai' -ra napokoni'. Goe' lia-ramo hantomia, apa' mepangala' -ramo hi Alata'ala.

³⁴Siis ta viis nad oma kotta, kattis neile laua ja oli ülirõõmus, et ta kogu perega oli hakanud uskuma Jumalasse.

³⁵Kamepulo-na topoparenta to Roma mpohubui polisi hilou hi tarungku' pai' mpo'uli' -ki kapala' tarungku': "Bahaka-ramo to rodua to rahoko' wengi."

³⁵Kui valgeks läks, läkitasid võimukandjad kohtuteenrid ütlema: 'Lase need inimesed vabaks!'

³⁶Mpo'epe toe, na'uli' -mi kapala' tarungku' toei hi Paulus pai' Silas hewa tohe'i: "Rata hawa' ngkai topoparenta, mpo'uli' -ka bona rabahaka-mokoi. Jadi', hilou-mokoi, pai' pelompehi-hawo momako'."

³⁶Vangivalvur teatas need sõnad Paulusele: 'Võimukandjad on saatnud sõna, et teid vabaks lastaks. Tulge siis nüüd välja ja minge rahuga!'

³⁷Aga na'uli' Paulus hi polisi toera: "Kai' tohe'i to Roma-kai. Ko'ia-di rapohurai kara-kara-kai ntuku' atura poparenta Roma, ncaliu raweba' -maka-kaina hi mata ntodea pai' ratarungku'. Hiaa' wae-e lau doko' rapopalai bongo wo'o-makai. Uma-kai dota! Uli' -raka retu, bate hira' moto-rawo to tumai mpobahaka-kai."

³⁷Paulus aga vastas neile: 'Nad on meid avalikult peksnud ilma kohut mõistmata, ent meie oleme Rooma kodanikud; nad on meid vangi heitnud ja tahavad nüüd meid salaja välja ajada?! Nii see ikka ei lähe! Tulgu nad ise ja viigu meid välja!'

³⁸Nculii' -ramo-rawo polisi toera mpowoli' lolita Paulus hi topoparenta. Kara'epe-na topoparenta Katoroma-ra Paulus pai' Silas, me'eka' -ramo.

³⁸Kohtuteenrid andsid need sõnad võimukandjaile edasi. Kui nood kuulsid, et apostlid on Rooma kodanikud, lõid nad kartma

³⁹Hilou-ramo merapi' ampu hi Paulus pai' Silas, pai' rabawa-ra hilou hi mali-na, pai' ra'uli' -raka: "Agina malai-mokoi ngkai ngata-kai."

³⁹ning tulid ja palusid neilt vabandust, tõid nad välja ja palusid linnast lahkuda.

⁴⁰Jadi', malai-ramo Paulus pai' Silas ngkai tarungku', pai' -ra hilou hi tomi-na Lidia. Hi ria-ra mpohirua' -raka ompi' -ompi' hampepangalaa' -ra, pai' mporohoi nono-ra. Oti toe, me'ongko' mpu'u-ramo mpalahii ngata Filipi.

⁴⁰Siis tulid apostlid vanglast välja ja läksid Lüüdia poole. Ja kui nad vendi olid näinud ja julgustanud, läksid nad minema.