¹Paulus pai' Silas mpokaliliu pomako' -ra ntara hi ngata Amfipolis pai' Apolonia, rata hi ngata Tesalonika. Hi Tesalonika toe, ria tomi posampayaa to Yahudi.

¹Nad matkasid läbi Amfipolise ja Apolloonia ning tulid Tessaloonikasse, kus oli juudi sünagoog.

²Jadi', kahilou-na wo'o-mi Paulus hi tomi posampayaa toe hewa kabiasaa-na, pai' momewai' ngkalolita hante tauna to morumpu hi retu. Tolu mingku mometuku', hewa toe oa' pobago Paulus hi Eo Sabat.

²Ja Paulus astus oma harjumust mööda nende juurde sisse ning arutles ja väitles nendega kolmel hingamispäeval Pühakirja üle,

³Mobasa-i Buku Tomoroli', napakanoto pai' nabajahi-raka batua-na, na'uli': "Magau' Topetolo' to najanci Pue' Ala owi, bate kana mporata kaparia duu' -na mate, aga tuwu' nculii' moto-i. Yesus to kulolita-kokoi toi, Hi'a-mi Magau' Topetolo' to ralowa owi-e."

³selgitades ja tõestades, et Messias pidi kannatama ja surnuist üles tõusma: 'Tema ongi Messias - see Jeesus, keda mina teile kuulutan.'

⁴Ria-ra to Yahudi to mpangala' lolita toe, pai' -ra mpotuku' Paulus pai' Silas. Wori' wo'o-ra to Yunani to mengkoru hi Pue' Ala pai' wori' wo'o tobine to bohe hanga' -ra, mepangala' wo'o-ramo-rawo hi lolita to nakeni Paulus toe.

⁴Ja mõned neist lasksid end veenda ja liitusid Pauluse ja Siilasega, samuti suur hulk jumalakartlikke kreeklasi ja rohkesti suursuguseid naisi.

⁵Aga to Yahudi to uma mepangala', mohingi' -ramo mpokahingii' -ra hira' Paulus pai' Silas. Toe pai' me'ukei' -ra mpo'ukei' tauna to dada'a to mengkalose-lose hi rala ngata. Wori' -mi to morumpu, mako' -ramo hilou mpobabehi pewongoia hi rala ngata. Pomako' -ra toe, rata hi tomi Yason, apa' hi ria po'ohaa' -ra Paulus pai' Silas. Mesua' -ramo hi rala tomi toe ke doko' mpohoko' pai' mpokeni-ra hilou hi ntodea.

⁵Juudid läksid aga kadedaks ja võtsid enestega turuplatsidelt mõningaid nurjatuid mehi ja rahvahulki koondades muutsid linna rahutuks. Rünnates Jaasoni koda, püüdsid nad apostleid rahva ette tuua.

⁶Jadi', apa' uma-ra raruai', Yason moto-mi to rakahurui. Rahoko' -i hante ba hangkuja dua topepangala' hi Yesus ntani' -na, pai' radii' -ra hilou hi topohura ngata. Rata ria, mejeu' -ra, ra'uli': "Paulus pai' doo-doo-na toi-e mpaka'ingu' tauna humalili' dunia'. Hiaa' rata wo'o-ramo hi ngata-ta toi-e.

⁶Aga kui neid ei leitud, siis nad vedasid Jaasoni ja mõned vennad linna ülemate ette ning hüüdsid: 'Need, kes kogu maal rahutusi tekitavad, need on ka siia tulnud.

⁷Pai' Yason tohe'ii, natarima-ra-hana hi rala tomi-na! Hira' toe-mi to mpo'ewa hawa' Kaisar, magau' -ta hi Roma, ra'uli' karia-na magau' ntani' -na to rahanga' Yesus."

⁷Jaason on nad vastu võtnud; ja nad kõik rikuvad keisri korraldusi, öeldes ühe teise olevat kuninga, kellegi Jeesuse.'

⁸Mpo'epe lolita-ra toe, morani' mpu'u-mi nono ntodea hante nono-ra wo'o topohura.

⁸Seda kuuldes rahvas ja linna ülemad ärritusid,

⁹Ka'omea-na, Yason pai' topepangala' hi Yesus ntani' -na rapopowaya', pai' lako' rabahaka.

⁹kuid saades Jaasonilt ja teistelt tagatise, lasksid nad nemad vabaks.

¹⁰Hi bengi toe, ompi' -ompi' hampepangalaa' -ra to hi Tesalonika mpo'uli' -raka Paulus pai' Silas: "Agina malai-mokoi ngkai rei." Jadi', malai mpu'u-ramo hilou hi ngata Berea. Karata-ra hi Berea, hilou-ra hi tomi posampayaa to Yahudi.

¹⁰Vennad saatsid siis kohe Pauluse ja Siilase öö varjus Beroiasse. Kui nad olid sinna jõudnud, läksid nad juudi sünagoogi.

¹¹To Yahudi to hi Berea toera, lompe' nono-ra, uma-ra hewa to hi Tesalonika. Goe' -ra mpo'epe Kareba Yesus, pai' butu eo-na rapewulihi' Buku Tomoroli' bona ra'inca ba makono lolita Paulus ba uma.

¹¹Sealsed olid üllameelsemad kui Tessaloonika omad, nemad võtsid sõna vastu täie innuga ja uurisid iga päev Pühakirjast, kas see on nõnda.

¹²Ka'omea-na, wori' to Yahudi toera to mepangala' -mi hi Yesus, pai' wori' to Yunani to bohe hanga' -ra, mepangala' wo'o-ramo hi Yesus, lompe' tomane lompe' tobine.

¹²Paljud neist hakkasid uskuma, samuti rohkesti kõrgemast seisusest kreeka naisi ja mehi.

¹³Uma mahae ngkai ree, to Yahudi to hi ngata Tesalonika mpo'epe karata-na wo'o-mi Paulus hi Berea mpokeni Lolita Alata'ala. Toe pai' kahilou-ra wo'o-mi hi Berea. Karata-ra hi ria, ra'ukei' pai' raranii' nono ntodea.

¹³Kui aga Tessaloonika juudid said teada, et Paulus ka Beroias kuulutab Jumala sõna, tulid nad sinnagi rahvast ässitama ja segadusse ajama.

¹⁴Jadi' ngkai ree, ompi' -ompi' hampepangalaa' -na Paulus mpesahui mpobawa-i hilou hi wiwi' tahi'. Aga Silas pai' Timotius, tida moto-ra hi Berea.

¹⁴Siis saatsid vennad Pauluse kohe mere äärde, Siilas ja Timoteos jäid aga paigale.

¹⁵Tauna to mpobawa Paulus toera mpobawa-i rata hi ngata Atena. Oti toe na'uli' Paulus mpo'uli' -raka: "Nculii' -mokoi hilou hi Berea, pai' uli' -raka Silas pai' Timotius bona sohi' -ra tumai hi aku'."

¹⁵Pauluse saatjad viisid ta Ateenani ja läksid ise ära, kui nad olid saanud Siilase ja Timoteose jaoks käsu, et need võimalikult ruttu tuleksid Pauluse juurde.

¹⁶Bula-na Paulus mpopea-ra Silas pai' Timotius hi Atena, susa' -mi nono-na mpohilo kawori' -na pinotau to rapue' to Atena.

¹⁶Aga kui Paulus neid Ateenas ootas, siis ta ärritus vaimus, nähes linna ebajumalakujusid täis olevat.

¹⁷Toe pai' hi tomi posampayaa, momewai' ngkalolita-i hante to Yahudi pai' tau ntani' -na to mesua' -mi agama Yahudi. Pai' butu eo-na, momewai' ngkalolita wo'o-i hante hema-hema to narua' hi rala ngata.

¹⁷Ta arutles ja väitles nüüd sünagoogis juutide ja proselüütidega ning turul iga päev nendega, kes tema juurde juhtusid.

¹⁸Hi ngata Atena toe, ria wo'o-ra tauna to pante to mpotuku' tudui' Epikuros pai' tudui' to Stoa. Tauna to pante toera mpomehono' -ki Paulus. Ria-ra to mpotuntui' -i, ra'uli': "Mpo'uli' napa-idie tauna toei-e mai? Pe'inca-na hangkedi', tapi' lolita-na wori'." Ria wo'o-ra to mpo'uli': "Ba lue' doko' natudui' -ta hanga' pue' to ko'ia ta'incai," apa' hi rala tudui' -na, Paulus mpokahangai' Yesus pai' katuwu' -ra nculii' manusia' ngkai kamatea.

¹⁸Aga mõned epikuurlaste ja stoikute mõttetargad vaidlesid temaga. Ühed ütlesid: 'Mida see lobasuu tahab öelda?' Teised aga: 'Tema näib kuulutavat võõraid vaime.' Sest ta kuulutas neile evangeeliumi Jeesusest ja ülestõusmisest.

¹⁹Toe pai' rabawa-imi hilou hi poromua bohe to rahanga' Bulu' Areopagus, ra'uli' -ki: "Doko' ki'epe-kaina tudui' -nu to bo'u tetu-e.

¹⁹Ja nad võtsid ta kinni ja viisid Areopaagile, sõnades: 'Kas me võime teada saada, mis uus õpetus see on, mida sa räägid?

²⁰Ko'ia ria ki'epei tudui' to motani' rahi hewa tetu, pai' doko' ki'inca batua-na."

²⁰Sest sa tood meie kõrvu võõrastavaid asju. Me tahame nüüd teada saada, mis need õige on.'

²¹(Apa' to Atena pai' tau ntani' -na to mo'oha' hi Atena, kagoea' -ra doko' ntora mpo'epe pai' mpojarita lolita-lolita to bo'u.)

²¹Kõigil ateenlastel ja seal elavatel muulastel ei olnud ju muuks aega, kui vaid rääkida ja kuulata midagi uut.

²²Ngkai ree, pokore-nami Paulus hi laintongo' -ra to morumpu hi Bulu' Areopagus toe, pai' na'uli': "Pue' ngata Atena! Kuhilo hi rala butu nyala pogau' -ni, mo'agama mpu'u-koi.

²²Paulus jäi seisma keset Areopaagi ja ütles: 'Ateena mehed, ma näen, et te olete haruldaselt jumalakartlikud,

²³Apa' bula-ku modao' hi rala ngata-ni mpohilo pepuea' -ni, kuhilo-kuwo hameha' watu pepuea' to ria ukia' -na hewa tohe'i: `Pepuea' hi Pue' to Uma Ra'incai Hanga' -na.' Jadi', pue' to uma ni'incai hanga' -na tetu-e, Hi'a-mi to kuparata-kokoi tohe'i-e.

²³sest kui ma läksin läbi linna ja teie pühamuid silmitsesin, leidsin ka sellise altari, millele on kirjutatud: 'Tundmatule Jumalale.' Keda teie nüüd kui tundmatut teenite, teda kuulutan mina teile.

²⁴Alata'ala to mpajadi' dunia' hante ihi' -na omea, Hi'a-mi Pue' langi' pai' dunia'. Uma-i-hawo mo'oha' hi tomi pepuea' to nababehi manusia'.

²⁴Jumal, kes on teinud maailma ja kõik, mis siin sees, kes taeva ja maa Issandana ei ela templites, mis on kätega tehtud,

²⁵Uma wo'o-i merapi' tulungi hi manusia', apa' Hi'a-hana to mpowai' -ta katuwua' pai' inoha' pai' hawe'ea to taparaluu.

²⁵ega lase ennast ka inimkätega teenida, nagu oleks tal midagi vaja, - tema ise annab kõikidele elu ja õhu ja kõik.

²⁶Ngkai hadua tauna, napopomuli hawe'ea manusia', pai' nahubui-ta mpo'ohai' humalili' dunia'. Napakatantu ami' -mi ngkai lomo' -na sipa' tana' po'ohaa' butu negara pai' tempo poparenta-na.

²⁶Tema on teinud ühestainsast terve inimkonna elama kogu ilmamaa peal ning on neile seadnud ettemääratud ajad ja nende asukohtade piirid,

²⁷Nababehi hewa toe bona doko' ta'inca kahema-na, bona ane tapali' -i, tapohirua' mpu'u-ki. Apa' kakoo-kono-na, uma-i molaa ngkai kita' butu dua-ta.

²⁷et nad otsiksid Jumalat, kas nad ehk saaksid teda käega katsuda ja leida, kuigi tema küll ei ole kaugel ühestki meist,

²⁸Hewa to ra'uli' totu'a: `Ngkai Hi'a-wadi pai' alaa-na tuwu' -ta pai' mongkale-ta pai' ria-ta hi rala dunia'.' Hibalia wo'o to na'uki' ntu'a-ni owi to pante mpobabehi rona', na'uli': `Hawe'ea-tale, ana' Alata'ala moto-ta.'

²⁸sest tema sees meie elame ja liigume ja oleme, nagu ka mõned teie luuletajaist on öelnud: 'Sest ka meie oleme tema sugu.'

²⁹"Jadi' ompi' -ompi', apa' lawi' kita' ana' -na, uma lompe' ane Pue' Ala taponcawa lence to rababehi ngkai bulawa ba ngkai salaka' ba ngkai watu, ntuku' kapantea manusia'.

²⁹Kui me nüüd oleme Jumala sugu, siis ei tohi me arvata, et jumalus on kulla või hõbeda või kivi sarnane või nagu inimeste oskuse ja kujutluse loodud.

³⁰Owi, ane mepue' -ta hi pue' to uma makono hewa tetu, uma-ta nahuku' Alata'ala. Napiri moto mata-na hi kawojoa-ta tetu. Tapi' hewa toe lau, nahubui hawe'ea manusia' hi humalili' dunia' medea ngkai jeko' -ra.

³⁰Jumal on küll selliseid teadmatuse aegu sallinud, kuid nüüd käsib ta kõigil inimestel kõigis paigus meelt parandada.

³¹Apa' napakatantu-mi hangkani tempo mpai', mpobotuhi-i kara-kara tauna humalili' dunia' hante kanoo-noaa' -na. Bago pompobotuhi toe mpai', natonu hi hadua tauna to napelihi ami' -mi. Tauna toei, napotuwu' nculii' ngkai kamatea, bona monoto hi hawe'ea tauna Kahi'a-na mpu'u-mi to napelihi jadi' Topobotuhi hi hawe'ea manusia'."

³¹Sest ta on seadnud ühe päeva, mil ta mõistab õiglaselt kohut kogu ilmamaa üle mehe läbi, kelle ta on määranud, ja ta on pakkunud kõigile tõestuse sellega, et on tema üles äratanud surnuist.'

³²Kara'epe-na lolita Paulus toe, hantongo' -ra mpotawai-i, apa' uma rapangalai' karia tauna to tuwu' nculii' ngkai kamatea. Aga ria moto wo'o-ra hantongo' to mpo'uli': "Doko' tena-pidi-kai mpo'epe lolita-nu tetu."

³²Kuuldes surnute ülestõusmisest, hakkasid mõned pilkama, teised aga ütlesid: 'Me tahame sinult selle kohta veel teinegi kord kuulda.'

³³Oti toe, malai-imi Paulus ngkai porumpua-ra.

³³Nõnda läks Paulus nende keskelt ära.

³⁴Aga ria-ramo to mpotuku' -i pai' mepangala' -ramo hi Yesus. Hadua to mepangala' hi Yesus toe, hanga' -na Dionisius, pangkeni porumpua to hi Bulu' Areopagus. Ria wo'o hadua tobine to rahanga' Damaris, pai' ba hangkuja wo'o-pi to ntani' -na.

³⁴Aga mõned mehed ühinesid temaga ja said usklikuks, nende seas ka Areopaagi liige Dionüüsios, ja üks naine, Damaris nimi, ja teisigi koos nendega.