¹Oti toe, me'ongko' -imi Paulus ngkai Atena, hilou hi ngata Korintus.

¹Pärast seda lahkus Paulus Ateenast ja tuli Korintosesse.

²Hi Korintus toe, Paulus hirua' hante hadua to Yahudi to rahanga' Akwila. Ngata kaputua-na hi tana' Pontus. Akwila toei hante Priskila tobine-na, lako' rata wo'o-ra-rawo hi Korintus toe, apa' lako' mentoli-ra ngkai tana' Italia. Pentoli-ra ngkai tana' Italia toe, apa' ria hawa' Magau' Klaudius mpopalai hawe'ea to Yahudi ngkai ngata Roma to hi tana' Italia. Jadi', karata-na Paulus hi Korintus, hilou-i mpencuai' -ra hira' Akwila pai' Priskila,

²Ja ta leidis juudi, Akvila nimi, Pontosest pärit, kes oli hiljuti tulnud Itaaliast koos oma naise Priskillaga, kuna keiser Klaudius oli käskinud kõigil juutidel Roomast lahkuda. Nende juurde tuli Paulus.

³pai' -i mo'oha' dohe-ra. Mobago-ra hangkaa-ngkania, apa' pobago Paulus hibalia hante pobago-ra hira', mpobabehi kemah.

³Ja et tal oli nendega sama amet, siis ta jäi nende juurde ja nad tegid koos tööd. Nad olid elukutse poolest telgitegijad.

⁴Butu Eo Sabat, Paulus momewai' ngkalolita hante tauna to morumpu hi tomi posampayaa, lompe' to Yahudi lompe' to Yunani. Patuju-na doko' mponotohi nono-ra bona mepangala' -ra hi Pue' Yesus.

⁴Igal hingamispäeval Paulus arutles ja väitles sünagoogis, püüdes veenda nii juute kui ka kreeklasi.

⁵Jadi', karata-ra Silas pai' Timotius ngkai propinsi Makedonia, Paulus uma-pi mobago mpobabehi kemah. Napake' hawe'ea tempo-na mpokeni Kareba Lompe' hi to Yahudi, na'uli' -raka Kayesus-na Magau' Topetolo' to najanci Alata'ala.

⁵Kui aga Siilas ja Timoteos Makedooniast sinna tulid, pühendus Paulus täielikult sõna kuulutamisele ning tunnistas juutidele, et Jeesus on Messias.

⁶Tapi' to Yahudi to hi Korintus ntora mporuge' -i. Toe pai' natonta-mi awu to mentaka' hi pohea-na, tanda kanapalahii-ra. Pai' na'uli' -raka: "Ane nahuku' Alata'ala-koi, bela aku' to mpotangku! Koi' moto-koiwo! Ngkai wae lau, kupalahii-mokoi, hilou-ama mpokeni Kareba Lompe' hi tauna to bela-ra to Yahudi!"

⁶Aga kui need talle vastu panid ja pilkasid, raputas ta tolmu oma rõivastelt ja ütles neile: 'Teie veri tulgu teie pea peale! Mina olen puhas! Nüüdsest peale lähen ma paganate juurde.'

⁷Oti toe, malai mpu'u-imi hilou hi tomi to hi ncori tomi posampayaa toe. Pue' tomi toe, bela-i to Yahudi, aga to mepue' hi Pue' Ala. Hanga' -na Titius Yustus.

⁷Ja ta lahkus nende seast ja tuli ühe jumalakartliku mehe kotta, Titius Justus nimi, kelle koda külgnes sünagoogiga.

⁸Aga hadua pangkeni tomi posampayaa toe to rahanga' Krispus, mepangala' wo'o-i hi Pue' Yesus hante hawe'ea posantina-na. Pai' wori' wo'o to Korintus ntani' -na mpo'epe kareba to nakeni Paulus toe, duu' -na mepangala' wo'o-ramo-rawo hi Pue' Yesus, pai' -ra raniu' jadi' topetuku' -na.

⁸Sünagoogi ülem Krispus hakkas kogu oma perega uskuma Issandat ja palju korintlasi hakkas Paulust kuulates uskuma ning nad ristiti.

⁹Rala-na hamengi, mopangila-i Paulus. Hi rala pangila-na toe, Pue' mpo'uli' -ki: "Neo' -ko me'eka', pai' neo' nupento'oi mpoparata Lolita-ku.

⁹Aga Issand ütles öösel nägemuses Paulusele: 'Ära karda, vaid räägi, ja ära ole vait!

¹⁰Apa' wori' mpai' tauna hi ngata toi to jadi' ntodea-ku. Aku' moto to mpodohei-ko. Uma mpai' hema to dungku pale-ra hi iko."

¹⁰Sest mina olen sinuga ja keegi ei tule sinu kallale sulle kurja tegema, sest mul on palju rahvast siin linnas.'

¹¹Jadi' ka'omea-na, Paulus mo'oha' hi Korintus hampae ono mula, mpotudui' tauna Lolita Alata'ala.

¹¹Siis ta peatus seal ühe aasta ja kuus kuud, õpetades nende seas Jumala sõna.

¹²Nto'u Galio jadi' gubernur hi propinsi Akhaya toe, to Yahudi hintuwu' mpo'ewa Paulus. Rakeni-i hilou hi tomi pobotuhia.

¹²Aga kui Gallio oli Ahhaia maavalitseja, tõusid juudid üksmeelselt Pauluse vastu, viisid ta kohtujärje ette

¹³Rapakilu-i, ra'uli': "Hi'a tohe'i mpotudui' tauna mpopue' Alata'ala hante tudui' to mosisala hante Atura Musa!"

¹³ja ütlesid: 'Tema meelitab inimesi Jumalat teenima Moosese Seaduse vastaselt.'

¹⁴Ko'ia napoka'alai Paulus mololita, na'uli' -mi Galio: "Ee to Yahudi! Ane to nipakilu-ki tetu mpokahangai' petiboki-na hi atura ngata ba gau' to dada'a mpu'u, mosabara moto-a mpe'epei pangadua' -ni.

¹⁴Aga kui Paulus tahtis oma suu avada, lausus Gallio juutidele: 'Kui see oleks mõni ebaõiglus või kuritöö, oh juudid, siis ma peaksin muidugi teie kaebuse ära kuulama.

¹⁵Tapi' tohe'i-e, pomehonoa' -ni mpokahangai' lolita pai' hanga' hi atura agama-ni moto-koiwo. Wae-pi, koi' moto-koiwo to mpo'urusi tetu-e lau. Aku', oja' -a-kuna!"

¹⁵Aga kui need on vaidlusküsimused õpetuse ja nimede ja teie Seaduse pärast, siis katsuge ise toime tulla. Neis asjus ei taha mina olla kohtumõistja.'

¹⁶Oti toe, pai' napopalai-ramo ngkai tomi pobotuhia.

¹⁶Ja ta ajas nad ära kohtujärje eest.

¹⁷Hi mali tomi pobotuhia toe, ntodea mpohoko' Sostenes, hadua pangkeni tomi posampayaa, pai' -i raweba'. Aga Galio uma mposaile' babehia-ra toe.

¹⁷Aga nemad kõik haarasid kinni sünagoogi ülemast Soostenesest ja peksid teda kohtujärje ees. Gallio ei hoolinud aga sellest vähimatki.

¹⁸Ngkai ree, mahae-i-pidi Paulus tida hi Korintus, pai' lako' mpalakana-i hi ompi' -ompi' hampepangalaa' -na. Patuju-na doko' nculii' hilou hi tana' Siria. Jadi', hilou-imi hi wiwi' tahi' hi ngata Kengkrea. Hi ria-i mpopesongki' wuluwoo' -na, apa' ria janci-na hi Alata'ala pai' wae-mi-hawo ada to Yahudi, ane hudu-damo tempo pojanci-ra kana rasongki' wuluwoo' -ra. Oti toe, mohawi' kapal-imi hilou hi Siria, hidohea hante Priskila pai' Akwila.

¹⁸Paulus jäi sinna veel mitmeks päevaks. Siis ta jättis vennad jumalaga ja purjetas koos Priskilla ja Akvilaga Süüriasse. Kenkreas oli ta lasknud oma juuksed maha lõigata, sest ta oli andnud tõotuse.

²¹Hi pomakoa' -ra toe, mehani-ra hi ngata Efesus, pai' Paulus hilou hi tomi posampayaa pai' momewai' ngkalolita hante to Yahudi to morumpu hi ria. Raperapi' -i bona mahae hala' -i dohe-ra, tapi' uma-i dota. Sampale-di hinto'u pe'ongko' -na, na'uli' -raka: "Ane napokono Alata'ala, nculii' moto-a mpai' tumai hi rehe'i." Priskila pai' Akwila, tida-ramo-rana hi Efesus, tapi' Paulus mpokaliliu pomako' -na, mpohawi' kapal hilou hi tana' Siria.

¹⁹Nad saabusid Efesosse ja ta jättis nad sinna. Ta ise läks aga sünagoogi ning arutles ja väitles juutidega.

²²Rata mpu'u-imi hi ngata Kaisarea hi tana' Siria, hilou ncala' -i hi Yerusalem mpotabe topepangala' hi Pue' Yesus to hi ria, pai' lako' hilou-idi hi ngata Antiokhia.

²⁰Aga kui nood palusid teda jääda kauemaks, siis Paulus ei olnud nõus,

²³Ba hangkuja eo-i hi Antiokhia, pai' me'ongko' wo'o-imi hilou hi tana' Galatia pai' Frigia, bona mporohoi pepangala' -ra topetuku' Pue' Yesus hi ria.

²¹vaid jättis nad jumalaga ja ütles: 'Ma tulen tagasi teie juurde, kui Jumal tahab.' Ja ta purjetas Efesosest ära.

²⁴Nto'u Priskila pai' Akwila hi Efesus, rata wo'o hi ria hadua to Yahudi, hanga' -na Apolos. Ngata kaputua-na, Aleksandria. Pante lia-i mololita, pai' na'inca lia ihi' Buku Tomoroli'.

²²Kui nad maabusid Kaisareas, läks ta Jeruusalemma, tervitas kogudust ja läks edasi Antiookiasse.

²⁵Oti wo'o-imi ratudui' tutura-na Pue' Yesus. Jadi', karata-na hi Efesus, metudui' -i hante nono-na mpu'u, mpotudui' tauna tutura Yesus hante kanoto-noto-na. Aga ko'ia na'incai omea tudui' -na Yesus, lako' peniu' Yohanes Topeniu' -pidi to na'inca.

²³Kui ta oli seal mõnda aega olnud, läks ta ära ja käis järjest läbi Galaatia maakonna ja Früügia, kinnitades kõiki jüngreid.

²⁶Nto'u toe, natepu'u wo'o-mi mololita hi tomi posampayaa to Yahudi hante uma ria ka'ekaa' -na. Kara'epe-na Priskila pai' Akwila lolita Apolos toe, rapo'ema' -i hilou hi tomi-ra, pai' ranotohi tena-ki patuju-na Alata'ala mpohore manusia' ngkai huku' jeko' -ra hante petolo' -na Pue' Yesus.

²⁴Aga keegi juut, Apollos nimi, Aleksandriast pärit, vahva kõnemees ja vägev kirjaseletaja, tuli Efesosse.

²⁷Oti toe, ria patuju-na Apolos doko' hilou hi propinsi Akhaya. Pai' ompi' -ompi' hampepangalaa' -na hi Efesus mpotulungi-i: rapakatu sura hilou hi hingka topepangala' -ra hi Akhaya bona ratarima lompe' -i Apolos. Jadi', rata mpu'u-imi Apolos hi Akhaya, pai' tudui' -na mpokeni wori' rasi' hi hawe'ea tauna to mepangala' -mi hi Pue' Yesus sabana kabula rala-na Alata'ala.

²⁵Teda oli õpetatud tundma Issanda teed ja vaimult keevalisena ta rääkis ja õpetas täpselt Jeesusest, aga teadis ainult Johannese ristimist.

²⁸Apolos momewai' ngkalolita hante to Yahudi hi mata ntodea, pai' nadagi-ra apa' motede' mpu'u pololita-na. Nabasa-raka ihi' Buku Tomoroli', pai' ngkai lolita Buku Tomoroli' toe napakanoa' Kayesus-na Magau' Topetolo' to najanci Alata'ala.

²⁶Tema hakkas siis julgesti sünagoogis kõnelema. Kui aga Priskilla ja Akvila teda kuulsid, võtsid nad ta enda juurde ja seletasid talle Jumala tee täpsemini ära.

²⁷Aga kui ta tahtis minna Ahhaiasse, kirjutasid vennad teda julgustades jüngritele, et nad ta vastu võtaksid. Kui Apollos sinna jõudis, siis ta tõi palju kasu neile, kes olid hakanud uskuma armu läbi.

²⁸Sest ta kummutas osavalt juutide väited, näidates avalikult Pühakirjast, et Jeesus on Messias.