¹Bula-na Apolos hi Korintus, Paulus modao' mpotara ngata to hi bulu' -na hi Asia Kedi', pai' lako' mana'u-idi hilou hi ngata Efesus. Hi ria-i hirua' hante ba hangkuja dua topetuku' Alata'ala.

¹Aga kui Apollos oli Korintoses, sündis, et Paulus käis läbi ülamaakonnad ja tuli alla Efesosse. Ja leides sealt mõned jüngrid,

²Napekune' -ra, na'uli': "Ria-mokoi mporata Inoha' Tomoroli' kamepangala' -nie?" Ratompoi': "Ko'ia-hana! Ko'ia ria ki'epei karia-na Inoha' Tomoroli' tetu-e."

²küsis ta neilt: 'Kas te võtsite vastu Püha Vaimu, kui te saite usklikuks?' Nemad aga vastasid: 'Me ei ole kuulnudki, et Püha Vaim on.'

³Napekune' tena Paulus, na'uli': "Ane wae, raniu' -koi ntuku' tudui' hema?" Ratompoi': "Ntuku' tudui' -na Yohanes Topeniu'."

³Ja tema ütles: 'Millesse siis teie olete ristitud?' Nemad vastasid: 'Johannese ristimisse.'

⁴Ngkai ree, na'uli' Paulus mpo'uli' -raka: "Peniu' -na Yohanes-le, tanda kamedea-ta ngkai jeko' -ta. Aga bula-na Yohanes meniu' tohe'e, na'uli' -raka to Yahudi bona kana mepangala' -ra hi tauna to rata ngkabokoa' ngkai hi'a, hanga' -na Yesus."

⁴Aga Paulus ütles: 'Johannes ristis meeleparandusristimisega, öeldes rahvale, et nad usuksid sellesse, kes tuleb pärast teda, see tähendab Jeesusesse.'

⁵Kara'epe-na toe, raniu' -ramo jadi' topetuku' Pue' Yesus.

⁵Seda kuuldes lasksid nad endid ristida Issanda Jeesuse nimesse.

⁶Kanajama-ra Paulus, pehompo-nami Inoha' Tomoroli' hi tauna toera, alaa-na mololita-ramo hante basa to nawai' -raka Inoha' Tomoroli', pai' -ra mpohowa' lolita to ngkai Alata'ala.

⁶Ja kui Paulus pani oma käed nende peale, tuli neile Püha Vaim ja nad rääkisid võõraid keeli ja ennustasid.

⁷Kawori' -ra toe, ba ria hampulu' rodua-ra.

⁷Neid oli kokku umbes tosin meest.

⁸Bula-na Paulus hi ngata Efesus toe, hilou oa' -i hi tomi posampayaa to Yahudi. Rala-na tolu mula, mololita-i hante uma ria ka'ekaa' -na, momewai' ngkalolita hante tauna to morumpu hi ree. Natudui' -ra beiwa ohea-na jadi' ntodea-na Alata'ala hi rala Kamagaua' -na, nanotohi nono-ra pai' nabawai-ra bona mepangala' -ra hi Yesus.

⁸Paulus läks siis sünagoogi ning rääkis julgesti kolm kuud, väideldes ja veendes inimesi Jumala riigi asjus.

⁹Aga ria ba hangkuja dua to motu'a nono-ra, uma-ra dota mepangala'. Hi rala poromua-ra, rasapuaka Tudui' Pue' Yesus. Jadi', Paulus pai' topetuku' Pue' Yesus uma-pi moromu hi tomi posampayaa toe. Malai-ramo hilou moromu hi tomi-na Tiranus. Tomi Tiranus toe, tomi bohe to biasa rapake' hewa tomi poromua. Butu eo-na Paulus momewai' ngkalolita hante tauna to moromu hi ree.

⁹Aga kui mõned tegid südame kõvaks, ei võtnud sõna vastu ja halvustasid usuteed kogukonna silmis, siis ta eemaldus nende juurest ja eraldas ka jüngrid ning pidas iga päev arutlusi Türannose koolis.

¹⁰Toe bago-na rala-na rompae, duu' -na hawe'ea tauna to hi propinsi Asia, lompe' to Yahudi lompe' to bela-ra to Yahudi, mpo'epe-ramo Lolita Pue'.

¹⁰See kestis kaks aastat, nii et kõik, kes Aasias elasid, nii juudid kui kreeklased, said kuulda Issanda sõna.

¹¹Bula-na Paulus hi Efesus toe, Alata'ala mpowai' -i kuasa mpobabehi tanda to mekoncehi lia.

¹¹Ja Jumal tegi iseäralikke vägevaid tegusid Pauluse käte läbi,

¹²Bangku' lenco ba abe' to napake' Paulus, ane rakeni hilou hi topeda', hangaa mo'uri' -ramo, pai' ane ria seta to mpobalinai' -ra, metibo' wo'o-ra-rawo.

¹²nii et ka tema naha pealt võetud higirätikuid ja põllesid viidi haigete peale ja tõved lahkusid neist ning kurjad vaimud läksid välja.

¹⁴Nto'u toe, ria wo'o hi Efesus ba hangkuja dua to Yahudi to modao' -dao' mpopalai seta to mpesuai' tauna. Ngkai hira' toe, ria pitu tomane, paka' ana' imam pangkeni to rahanga' Skewa. Hangkani, to pitu toera mperao mpopalai seta ngkai hadua tauna hante mpokahangai' hanga' Pue' Yesus. Ra'uli': "Hante hanga' Yesus to nakeni Paulus, palai-ko!"

¹³Aga mõned rändajad juudid, kes vaime välja ajasid, katsusid lausuda Issanda Jeesuse nime nende üle, kelles oli kurje vaime, üteldes: 'Ma vannutan teid Jeesuse nimel, keda Paulus kuulutab!'

¹⁵Hampetompoi' seta toei: "Ane Yesus ku'inca moto-i, Paulus ku'inca wo'o-i. Hiaa' koi', hema wo'o-ko-koiwo!"

¹⁴Seda tegid ühe juudi ülempreestri Skeua seitse poega.

¹⁶Ngkai ree, pengkalitadi-nami tauna to napesuai' seta toe, hilou mpo'uko' -ra. Uma radadahi mpo'ewa-i, apa' parimuku mpu'u-i. Petibo' -rami ngkai rala tomi, weho pai' putu lawa-ramo, apa' pohea-ra oti nagani' -gani'.

¹⁵Ent kuri vaim kostis neile: 'Jeesust ma tunnen ja Paulust ma tean, aga kes teie olete?'

¹⁷Hawe'ea tauna to mo'oha' hi Efesus, lompe' to Yahudi lompe' to bela-ra to Yahudi, mpo'epe to jadi' tohe'e. Toe pai' me'eka' -ra, pai' hanga' Yesus rapomobohe.

¹⁶Ja inimene, kelles oli kuri vaim, kargas neile kallale, sai võimust nende üle ja võitis nad ära, nii et nad alasti ja haavatuna põgenesid sellest kojast.

¹⁸Ngkai ree wo'o, wori' -mi topepangala' hi Yesus mpangaku' hi mata ntodea babehia-ra to uma tumotoa.

¹⁷See lugu sai teatavaks kõigile juutidele ja kreeklastele, kes elasid Efesoses, ja hirm langes nende kõikide peale ja Issanda Jeesuse nime kiideti suureks.

¹⁹Wori' -ra to ria pake' -ra mpokeni buku-buku pake' -ra, rarumpu pai' rasuwe hi mata ntodea. Oli buku pake' -ra tohe'e ane rarumpu, ria nte lima mpulu' ncobu doi pera'.

¹⁸Ja paljud nendest, kes olid saanud usklikuks, tulid ning tunnistasid ja rääkisid oma tegudest.

²⁰Jadi', ngkai kajadia' to mobaraka' hewa toe, kawoo-woria' tauna to mpo'epe Lolita Pue', pai' kawoo-woria' to mepangala'.

¹⁹Aga paljud neist, kes olid tegelnud nõiakunstiga, tõid oma raamatud kokku ja põletasid need ära kõikide silma all. Ja kui nende hind kokku arvestati, leiti see olevat viiskümmend tuhat hõberaha.

²¹Timpaliu-mi to jadi' toe, Paulus mopatuju hilou hi propinsi Makedonia pai' Akhaya, pai' oti toe doko' hilou-i hi ngata Yerusalem. Na'uli' wo'o: "Oti-a mpai' ngkai Yerusalem, kana hilou-a hi ngata Roma."

²⁰Nõnda võimsalt kasvas ja tugevnes Issanda sõna.

²²Ngkai ree, nahubui-mi rodua topobago-na hilou meri'ulu hi Makedonia. Hanga' -ra, Timotius pai' Erastus. Aga Paulus moto, ria-i-pidi-hana hi propinsi Asia.

²¹Pärast neid sündmusi võttis Paulus vaimus ette minna Makedoonia ja Ahhaia kaudu Jeruusalemma ja ütles: 'Kui ma seal olen ära käinud, pean ma nägema ka Rooma linna.'

²³Nto'u toe, wori' tauna mpobabehi pewongoia hi ngata Efesus sabana Tudui' Pue' Yesus. Hewa toi tutura-na:

²²Ta läkitas Makedooniasse kaks oma abilist, Timoteose ja Erastose, ise jäi aga veel mõneks ajaks Aasiasse.

²⁴Hi Efesus toe, ria hadua tomane to pante mpobabehi rewa ngkai salaka', hanga' -na Demetrius. Pobago-na mpobabehi too-tomia ngkai salaka' to molence tomi pepuea' hi anitu to rahanga' Dewi Artemis. Ngkai pobago-na tohe'e, hi'a pai' topobago-na mporata doi uma hangke-ngkedi'.

²³Aga tol ajal tekkis usutee pärast suur rahutus.

²⁵Rala-na ha'eo, narumpu-ramo doo-doo hampobagoa-na hante topobago pante salaka' ntani' -na, pai' na'uli' -raka: "Ompi' -ompi', ni'inca moto-mi, ngkai bago-ta tohe'i wori' lia pomporataa-ta.

²⁴Sest üks hõbesepp, Demeetrios nimi, tegi Artemise templi hõbekujukesi ja muretses sellega käsitöölistele rohkesti tööd.

²⁶Hiaa' nihilo pai' ni'epe-mi-koiwo napa to nababehi tauna to rahanga' Paulus toei lou. Na'uli' lence to rababehi manusia', uma natao rapue'. Wori' -mi tauna to nabawai, duu' -na mepangala' -ramo hi tudui' -na tetu. Uma muntu' hi Efesus, neo' hi humalili' propinsi Asia, bate wae wo'o.

²⁵Ta kogus kokku nood ning muud oma ärile kaasaaitajad ja ütles: 'Mehed, te teate, et meie heaolu sõltub sellest tööst,

²⁷Jadi' ompi' -ompi', me'eka' -ta, nee-neo' mpai' uma-pi hema to dota mpo'oli lence-lence to tababehi ngkai salaka'. Uma muntu' toe, tapi' meka' ba lue' tomi pepuea' -ta hi Artemis wo'o uma-pi rasaile', duu' -na uma-pi rabila' hanga' Artemis to mobaraka' lia. Bo anitu-ta toe to rapue' hawe'ea tauna hi Asia pai' hi humalili' dunia'."

²⁶ja te näete ja kuulete, et see Paulus veenab ja juhib kõrvale rohkesti rahvast mitte ainult Efesoses, vaid peaaegu kogu Aasia provintsis, öeldes, et kätega valmistatud asjad ei ole jumalad.

²⁸Kara'epe-na lolita Demetrius toe, moroe-ramo, pai' -ra ntora mogora: "Une' -imi Artemis, anitu-ta to Efesus!"

²⁷Ja nõnda ähvardab põlu alla sattumine mitte üksnes seda meie tööala, vaid ka suure jumalanna Artemise templit ei peeta enam millekski ja kaob tema suur ülevus, ehkki teda kummardab kogu Aasia ja ilmamaa.'

²⁹Pewongoia tohe'e ngkenele hobo' hi rala ngata. Ngkai ree, mo'iko-ra ntodea hilou hi tomi poromua bohe to hi rala ngata. Rahoko' -ramo Gayus pai' Aristarkhus, pai' -ra rakeni hilou dohe-ra hi tomi poromua toe. Gayus pai' Aristarkhus toe, rodua to Makedonia to mpodohei Paulus hi pomakoa' -na.

²⁸Seda kuuldes said nad täis raevu ja hakkasid hüüdma: 'Suur on efeslaste Artemis!'

³⁰Paulus doko' hilou dohe-ra mesua' hi rala poromua toe. Aga topetuku' Yesus mpokorai' -i bona neo' -i hilou.

²⁹Ja terve linn hakkas mässama ja nad sööstsid üksmeelselt teatrisse, lohistades kaasa makedoonlased Gaiuse ja Aristarhose, Pauluse matkakaaslased.

³¹Wae wo'o, ba hangkuja dua maradika hi propinsi Asia to mpobale-ki Paulus mpohubui tauna hilou mpo'uli' -ki bona neo' -i hilou hi poromua toe.

³⁰Aga kui Paulus tahtis rahvakoosolekule minna, ei lasknud jüngrid teda.

³²Nto'u toe, uma mowo kamerodo' -ra to morumpu toera. Ria to mpo'uli' hewa toi, ria to mpo'uli' hewa tetu. To wori' -na uma mpo'incai napa pai' morumpu-ra.

³¹Isegi mõned Aasiamaa ülemad, kes olid ta sõbrad, saatsid mehi ta juurde paluma, et ta ei näitaks end teatris.

³³Hadua to Yahudi to rahanga' Aleksander mokore doko' mololita, apa' hi'a to rahubui to Yahudi mpololitai ntodea. Nahuka' -raka ntodea bona mengkalino-ra, apa' doko' -i mpo'uli' noa' -na.

³²Ühed karjusid nüüd üht, teised teist, sest rahvakogu oli segaduses, suurem hulk ei teadnudki, misjaoks nad olid kokku tulnud.

³⁴Ntaa' we'i, karahilo-na ntodea Katoyahudi-na, rajojo lau-mi mogora rojaa kahae-na, ra'uli': "Une' -imi Artemis, anitu-ta to Efesus!"

³³Siis mõned rahva hulgast selgitasid olukorda Aleksandrosele, kelle juudid olid ette lükanud. Aleksandros aga viipas käega, tahtes pidada rahvakoosoleku ees kaitsekõnet.

³⁵Ka'omea-na, hadua totu'a ngata mpopengkalino-ra, pai' na'uli' -raka: "Ompi' -ompi' to Efesus! Kita' to Efesus mpojampangi tomi pepuea' hi Artemis, anitu-ta to bohe lia baraka' -na. Kita' to mpotimamahi watu to moroli' to monawu' ngkai langi'. Uma hema to uma mpo'incai toe-e ompi'.

³⁴Aga kui nad mõistsid, et ta on juut, tõstsid nad kisa ja karjusid kõik nagu ühest suust ligi kaks tundi: 'Suur on efeslaste Artemis!'

³⁶Uma hema to mposapu toe. Toe pai' mengkalino-ta ulu, neo' -ta nakeni roe nono-ta.

³⁵Aga linnakirjutaja vaigistas viimaks rahva ja lausus: 'Efesose mehed, kas on ühtegi inimest, kes ei tea, et efeslaste linn on suure Artemise ja tema taevast mahalangenud kuju hoidja?

³⁷Tauna to rodua tohe'ira, nikeni-ra tumai, tapi' uma-ra-hawo mpanakoi tomi pepuea' -ta ba mporuge' hanga' anitu-ta.

³⁶Et see on vaieldamatu tõsiasi, siis on teie kohus vait olla ja mitte midagi ennatlikult ette võtta.

³⁸Jadi', ane Demetrius hante ema' hampobagoa-na doko' mpakilu ba hema-hema, bate kana rabua' hi topohura ngata-hawo. Ria moto tempo to rapakatantu, tempo topohura mpohurai kara-kara.

³⁷Te ju olete siia toonud need mehed, kes ei ole templiriisujad ega meie jumalanna teotajad.

³⁹Jadi' ompi' -ompi', ane ria-pidi kara-kara-ni, kara-kara tetu kana rapohurai hi porumpua ntuku' atura topoparenta-hana.

³⁸Kui nüüd Demeetriosel ja temaga koos olevatel käsitöölistel on kellegi peale kaebamist, siis selleks peetakse kohtupäevi ja on olemas maavalitsejad; süüdistagu nad seal üksteist.

⁴⁰Apa' napa to tababehi tohe'i-e, mekoroi' lia. Ra'uli' mpai' topoparenta Roma, porumpu-ta toi mpobabehi pe'ewaa. Pai' ane rarai' mpu'u-ta mpai', napa-mi-hawo to ta'uli', apa' uma ria huraa-ta mpobabehi poromua to merodo' tohe'i-e."

³⁹Ja kui teil on veel mingeid nõudmisi, siis arutatakse seda korralisel rahvakoosolekul.

⁴¹Hudu-mi lolita totu'a ngata toei, pai' nahubui-ramo omea nculii' hilou hi tomi-ra.

⁴⁰Meie oleme ju ohus, et meid tänase kokkutormamise pärast süüdistatakse mässutõstmises, milleks ei olnud mingit põhjust ja millest me ei suuda aru anda.' Ja nende sõnadega õnnestus tal rahvakoosolek laiali saata.