¹Mometabe-makai hante pangkeni to Kristen to ngkai Efesus toera, pai' kipalahii-ramo mpokaliliu pomako' -kai hilou hi propinsi Siria. Me'ongko' -mi kapal-kai kaliliu hilou hi lewuto' Kos, pai' kamepulo-na rata hi lewuto' Rodos. Ngkai ree, kaliliu-makai hilou hi lewuto' Patara.

¹Aga kui see sündis, et meie neist lahkusime ja merele läksime, siis tulime otseteed sõites Koosi saarele, teisel päeval aga Roodosele ja sealt Patarasse.

²Hi Patara toe, hirua' -kai hante kapal to hilou hi tana' Fenisia hi propinsi Siria. Jadi', mehawi' -makai hi kapal toe mpokaliliu pomako' -kai.

²Seal me leidsime laeva, mis suundus Foiniikiasse, astusime sellele ja sõitsime minema.

³Bula pomako' -kai toe, mpohilo-kai lewuto' Siprus hi mali ngki'ii-kai, tapi' kaliliu moto-ka-kaiwo, rata hi tana' Siria. Mana'u-makai ngkai kapal hi ngata Tirus, apa' kapal toe kana rapopana'u kenia-na hi ree.

³Aga kui Küpros paistma hakkas, jätsime selle pahemat kätt, purjetasime Süüriasse ja randusime Tüüroses, sest seal pidi laev lossitama.

⁴Jadi', hi ree-kai mpencuai' topetuku' Yesus pai' mo'oha' dohe-ra hamingku. Ngkai petete' Inoha' Tomoroli', doo-kai hi Tirus toera mpopo'ingai' Paulus bona neo' -i-hawo kaliliu hilou hi Yerusalem.

⁴Seal me leidsime jüngreid ja jäime nende juurde seitsmeks päevaks. Nemad ütlesid Paulusele Vaimu mõjul, et ta ei läheks Jeruusalemma.

⁵Aga nau' wae, karata tempo-na pe'ongko' kapal-kai, ki'uli' -mi bate kaliliu moto-kai hilou hi Yerusalem. Jadi', hawe'ea doo-kai toe mpobawa-kai hilou hi mali ngata, hante tobine-ra pai' ana' -ana' -ra. Hi wiwi' tahi', mowingkotu' -makai hangkaa-ngkania pai' mosampaya.

⁵Kui me need päevad seal olime mööda saatnud, asusime teele; ja nemad kõik naiste ja lastega saatsid meid linnast välja. Ja ranna ääres me laskusime põlvili ning, olles palvetanud,

⁶Oti mosampaya, mometabe-makai, pai' ngkahe' -makai hi rala kapal. Hira' to mebawa toera, nculii' wo'o-ramo-rawo hilou hi tomi-ra.

⁶andsime üksteisele jumalagajätuks suud. Ja meie astusime laevale, nemad aga pöördusid tagasi koju.

⁷Ngkai Tirus, kaliliu-makai rata hi ngata Ptolemais. Hi ria wo'o-kai mpencuai' ompi' hampepangalaa' -kai pai' mpometabe-raka. Hamengi-kai dohe-ra.

⁷Meie jätkasime aga purjetamist ning saabusime Tüürosest Ptolemaisi, teretasime vendi ning jäime üheks päevaks nende juurde.

⁸Kamepulo-na, me'ongko' wo'o-makai hilou hi ngata Kaisarea. Hi ree-kai hilou mo'oha' hi tomi Filipus. Filipus toei, tauna to mpokeni Kareba Lompe', pai' hi'a toe-mi hadua ngkai tauna to pitu to rapelihi hi Yerusalem wengi.

⁸Järgmisel päeval me lahkusime sealt, jõudsime Kaisareasse ja astusime sisse evangelist Filippuse kotta, kes oli üks neist seitsmest, ja jäime tema juurde.

⁹Ria opo' -ki ana' -na paka' toronaa, pai' paka' nabi-- batua-na to ria pakulea' -ra mpohowa' Lolita Alata'ala.

⁹Temal oli neli tütart, kes olid neitsid ja kõnelesid prohvetlikult.

¹⁰Ba hangkuja eo-makai hi tomi Filipus toe, rata hadua tauna ngkai Yudea, hanga' -na Agabus. Agabus toei, ria pakulea' -na mpohowa' Lolita Alata'ala.

¹⁰Kui me mõneks päevaks sinna jäime, tuli Juudamaalt prohvet, Agabos nimi.

¹¹Karata-na Agabus toe, na'ala' -mi salepe' -na Paulus, nahoo' -ki witi' -na pai' pale-na moto, pai' na'uli': "Toi-mi lolita Inoha' Tomoroli': Pue' salepe' toii mpai' rahoko' to Yahudi hi Yerusalem, rahoo' hewa toi-e, pai' -i ratonu-raka topoparenta to bela-ra to Yahudi."

¹¹Ja ta tuli meie juurde, võttis Pauluse vöö, sidus oma käed ja jalad kinni ning ütles: 'Nii ütleb Püha Vaim: Mehe, kelle oma on see vöö, aheldavad juudid nõnda Jeruusalemmas ja annavad paganate kätte.'

¹²Kaki'epe-na tohe'e, kai' pai' doo-kai hi Kaisarea merapi' mpu'u hi Paulus bona neo' -i kaliliu hilou hi Yerusalem.

¹²Seda kuuldes palusime meie ja ka sealsed vennad Paulust, et ta ei läheks Jeruusalemma.

¹³Aga na'uli' -kakai: "Napa-di-koina pai' geo' -koi hewa tetu-e? Doko' mpolentei nono-ku lau-wadi-koi! Nau' ba rahoo' -a mpai' hi Yerusalem, ba paiana rapatehi mpu'u-a mpai' sabana petuku' -ku hi Pue' Yesus, sadia moto-ale hilou hi ria-e!"

¹³Seepeale vastas Paulus: 'Mis te teete, et te nutate ja vaevate mu südant! Sest ma olen valmis mitte üksnes laskma ennast Jeruusalemmas aheldada, vaid ka surema Issanda Jeesuse nime pärast.'

¹⁴Jadi', apa' uma oa' napangalai' petagi-kai, kipento'oi lau-mi mpotagi-i, ki'uli': "Kadota Pue' -damo to jadi'."

¹⁴Aga kui ta ei lasknud end ümber veenda, rahunesime ja ütlesime: 'Sündigu Issanda tahtmine!'

¹⁵Oti toe, ngkarewa-makai, pai' -kai me'ongko' mpu'u-mi hilou hi Yerusalem.

¹⁵Pärast neid päevi me valmistusime teeleminekuks ja läksime Jeruusalemma.

¹⁶Ba hangkuja dua ompi' hampepangalaa' -kai ngkai Kaisarea hilou mpobawa-kai, duu' rata hi tomi po'ohaa' -kai hi Yerusalem. Tomi po'ohaa' -kai toe, tomi hadua to Siprus to mahae-mi jadi' topetuku' Yesus, hanga' -na Manason.

¹⁶Meiega tulid ka mõned jüngrid Kaisareast, kes viisid meid ühe ammuse jüngri Mnaasoni, Küprose mehe juurde, kelle külalisteks me pidime jääma.

¹⁷Karata-kai hi Yerusalem, ompi' -ompi' hampepangalaa' -kai mpotarima-kai hante goe' nono-ra.

¹⁷Kui me Jeruusalemma jõudsime, võtsid vennad meid vastu rõõmsa meelega.

¹⁸Kamepulo-na, hilou-makai dohe Paulus mpencuai' Yakobus. Hawe'ea pangkeni ntani' -na, ria wo'o-ra-rawo morumpu dohe Yakobus.

¹⁸Järgmisel päeval läks Paulus meiega Jaakobuse juurde ja kõik vanemad tulid ka sinna.

¹⁹Ka'oti-kai mometabe, natepu'u-mi Paulus mpotutura-raka hawe'ea to nababehi Alata'ala hi olo' tauna to bela-ra to Yahudi nto'u-na mpokeni Kareba Lompe' hi ria.

¹⁹Ta tervitas neid ja kirjeldas siis üksikasjalikult kõike, mis Jumal tema teenimise läbi oli paganate seas teinud.

²⁰Kara'epe-na pangkeni hi Yerusalem lolita Paulus tohe'e, ra'une' -mi Alata'ala. Ngkai ree, ra'uli' -mi mpo'uli' -ki Paulus: "Hewa toe, ompi': bona nu'inca, moncobu-ncobu-mi ompi' -ta to Yahudi to mepangala' -mi hi Yesus. Hira' toe, paka' to mpotuku' Atura Musa hante nono mpu'u.

²⁰Seda kuuldes ülistasid nad Jumalat ning ütlesid Paulusele: 'Vend, sa näed, kui mitukümmend tuhat juuti on saanud usklikuks ja need kõik on innukad Moosese Seaduse pidajad.

²¹Hiaa' ra'epe wo'o-mi kareba to mpotuntui' -ko ompi'. Ra'epe kanutudui' -ra to Yahudi to mposowo' -ra to bela-ra to Yahudi bona neo' -pi mpotuku' Atura Musa. Nutudui' -ra bona neo' -pi mpotini' ana' -ra pai' neo' -pi mpotuku' ada totu'a-ta owi.

²¹Nende kõrvu on kostnud, et sina õpetavat paganate seas elavaid juute Moosesest ära taganema, öeldes, et neil ei ole vaja lapsi ümber lõigata ega elada meie tavade järgi.

²²Hiaa' wae-e lau, bate ra'epe mpai' karata-nu hi rei. Jadi' beiwa-mi?

²²Mida nüüd teha? Muidugi nad saavad kuulda, et sa oled tulnud.

²³Agina nutuku' paresa' -kai toi ompi', bona monoto-mi ka'uma-na-hawo makono lolita petuntui' toe: Ria-ra hi rehe'i opo' doo-kai to oti-mi mpobabehi janci hi Alata'ala hante mosumpa.

²³Tee nüüd seda, mis me sulle ütleme! Meil on neli meest, kelle peal on tõotus.

²⁴Jadi', iko wo'o-kowo, hilou-ko dohe-ra hi Tomi Alata'ala mpobabehi ada agama pompobohoi' woto, pai' iko mpobayari oli porewua pepue' -ra, bona ma'ala-ra mposongki' wuluwoo' -ra ntuku' ada-ta. Ane hewa toe-damo, monoto-mi hi hawe'ea tauna ka'uma-na-hawo makono kareba to ra'epe mpotuntui' -ko. Apa' nutuku' wo'o-kowo Atura Musa.

²⁴Võta need enesega ja puhasta ennast koos nendega ja kanna nende eest nende kulud, et nad oma pea võiksid pügada, ja siis saavad kõik aru, et see on tühi jutt, mis nad sinust on kuulnud, ning et ka sina ise elad Seadust pidades.

²⁵Jadi', toe-mi paresa' -kai hi iko ompi'. Aga ane hira' to bela-ra to Yahudi to mepangala' -mi hi Yesus, oti-mi kipakatu-raka sura mpo'uli' -raka kabotu' -kai. Uma-ra mingki' mpotuku' Atura Musa. Sampale kiperapi' bona neo' -ra mpokoni' pongkoni' to rapopepue' hi pinotau, pai' neo' wo'o mpokoni' raa' ba bau' to ko'ia ralali ncala' raa' -na, pai' bona neo' -ra mogau' sala'."

²⁵Aga usklikuks saanud paganate kohta me oleme saatnud kirja, otsustades, et nad peavad hoiduma ebajumalate ohvriliha ja vere ja lämbunu söömisest ning pilastusest.'

²⁶Paresa' -ra toe napangala' mpu'u-mi Paulus. Kamepulo-na hilou mpu'u-imi hante to opo' tohe'era mpobabehi ada agama pompobohoi' woto. Oti toe, mesua' -imi hi rala Tomi Alata'ala mpo'uli' -ki imam hangkuja eo-pi pai' lako' hudu tempo pompobohoi' -ra. Apa' ane hudu-damo tempo pompobohoi' -ra, Paulus hante doo-na to opo' toera hore-hore kana ngkeni pepue' -ra.

²⁶Järgmisel päeval võttis Paulus mehed ja laskis enda koos nendega puhastada. Siis ta läks pühakotta, et teatada, millal puhastuspäevad lõpevad ja nende igaühe eest tuuakse ohver.

²⁷Neo' hudu-mi pitu eo to rapakatantu, ria ba hangkuja dua to Yahudi ngkai propinsi Asia mpohilo Paulus hi Tomi Alata'ala. Me'ukei' -ramo mpo'ukei' ntodea, pai' -ra mpohoko' -mi Paulus.

²⁷Aga kui need seitse päeva hakkasid lõpule jõudma, nägid Aasiast tulnud juudid Paulust pühakojas. Need ajasid möllama kogu rahva ja pistsid oma käed tema külge,

²⁸Mpokio' -ra doo-ra, ra'uli': "Mai-koi ompi' -ompi' to Israel! Ngawa'! Ohe'i-mi tauna to mpotudui' hawe'ea tauna hiapa-apa tudui' to mpo'ewa-ta kita' to Yahudi, mposapuaka Atura Musa pai' mposapai tomi pepuea' -ta toi-e! Hiaa' wae lau nakeni wo'o-mi tauna to bela-ra to Yahudi tumai mesua' hi rala Tomi Alata'ala, mpobaboi' tomi to moroli' toi."

²⁸hüüdes: 'Iisraeli mehed, tulge appi! See ongi see inimene, kes kõigis paigus õpetab meie rahva ja Seaduse ja selle paiga vastu. Ja nüüd on ta veel kreeklasigi toonud pühakotta ja selle püha paiga rüvetanud!'

²⁹Pai' hewa toe pololita-ra, apa' mpohilo-ra hadua to Efesus mo'ema' hante Paulus hi ngata we'i. Hanga' to Efesus toei, Trofimus, bela-i to Yahudi. Jadi', ra'ulia' -rana, Paulus mpokeni Trofimus toei mesua' hi rala Tomi Alata'ala.

²⁹Sest nad olid enne linnas näinud temaga koos efeslast Trofimost ning arvasid, et Paulus oli ta toonud pühakotta.

³⁰Ngkai ree, mpara'ekaa' -mi tauna hobo' hi ngata Yerusalem, pai' mo'iko-ramo hilou hi Tomi Alata'ala. Rahoko' -imi Paulus pai' -i radii' hilou hi mali Tomi Alata'ala. Oti toe, wobo' Tomi Alata'ala rahohoki-mi.

³⁰Siis tõusis kogu linn liikvele ning rahvas jooksis kokku. Ja nad haarasid Paulusest kinni ja vedasid ta pühakojast välja, ja otsekohe lukustati uksed.

³¹Bula-ra ngasa' mpatehi Paulus toe, ria wo'o tauna hilou mpoparata hi kapala' tantara to Roma, mpo'uli' karia-na pewongoia bohe hi ngata.

³¹Ja kui nad püüdsid teda tappa, läks sõnum sealse väeosa ülempealikule, et kogu Jeruusalemm on möllamas.

³²Kahilou-nami kapala' tantara toei hante ba hangkuja tadulako pai' tantara-na, kaliliu mpotoa' ntodea. Karahilo-na ntodea tantara toera, rapento'oi-mi mpoweba' Paulus.

³²See võttis otsekohe sõdureid ja pealikuid kaasa ja tuli jooksujalu nende juurde. Kui rahvas nägi ülempealikut ja sõdureid, lõpetasid nad Pauluse peksmise.

³³Kapala' tantara toei hilou mpohoko' -i, pai' nahubui tantara-na mpohoo' pale-na ntimalia hante rante. Oti toe, pai' -i mepekune': "Hema-i tauna toii-e? Napa to nababehi?"

³³Siis ülempealik astus ligi, võttis Pauluse oma hoole alla, käskis ta kahe ketiga aheldada ning küsis, kes ta on ja mis ta on teinud.

³⁴Ria-ra to mpo'uli' hewa toe, ria wo'o to mpo'uli' hewa tetu. Apa' mewongoi rahi, uma lau-pi na'incai napa mpu'u to jadi' toe. Toe pai' nahubui-ramo tantara-na mpokeni Paulus hilou hi rala tomi tantara, bona raparesa' hi ria-i-damo.

³⁴Aga rahvahulgast karjusid ühed ühte, teised teist. Kuna ülempealik ei suutnud lärmi pärast midagi selgemalt teada saada, siis laskis ta Pauluse viia kindlusse.

³⁵Karata-ra hi tuka' to ngkahe' hilou hi tomi tantara toe, mome'upi' -damo ntodea pai' ngasa' mpu'u-ra doko' mpopatehi Paulus. Toe pai' Paulus kana ra'ongko' pai' rahorongko tantara.

³⁵Aga kui ta treppide juurde jõudis, tuli sõduritel rahva vägivallatsemise pärast Paulust kanda,

³⁶Metuku' oa' -ra tauna to wori', pai' -ra mejeu': "Patehi lau-imi!"

³⁶sest suur rahvahulk järgnes neile, hüüdes: 'Hukka ta ära!'

³⁷Neo' mesua' -ramo hi rala tomi tantara, na'uli' Paulus hi kapala' tantara: "Ma'ala-a-kuwo mololita kampa' hampai'?" Na'uli' kapala' tantara toei: "Ha nu'inca basa Yunani-e?

³⁷Kui Paulust oldi juba kindlusse viimas, lausus ta ülempealikule: 'Kas ma tohin sulle midagi öelda?' Aga tema ütles: 'Kas sa oskad kreeka keelt?

³⁸Ha bela-kowo iko to Mesir toe-e wengi to mpo'usoki ntodea, pai' mpakeni opo' ncobu tauna hilou hi tana' to wao' mpobabehi pe'ewa hi topoparenta?"

³⁸Kas sa ei olegi see egiptlane, kes mõni aeg tagasi ässitas ja viis kõrbe neli tuhat sikariooti?'

³⁹Natompoi' Paulus: "Aku' toi-le to Yahudi, ngkai ngata Tarsus, ngata to bohe hanga' -na hi tana' Kilikia. Palogai-a-kuwo mpololitai ntodea toera lau."

³⁹Paulus ütles: 'Mina olen juut Tarsosest, kuulsa Kiliikia linna kodanik. Ma palun sind väga, luba mul rahvale kõnelda!'

⁴⁰Jadi', napalogai mpu'u-imi. Toe pai' mokore-imi Paulus hi tuka', pai' nahuka' -raka ntodea bona mengkalino-ra. Molino-ramo, natepu'u-mi mololita hi rala basa Ibrani, basa-ra to Yahudi.

⁴⁰Kui ta lubas, astus Paulus trepiastmeile ning viipas rahvale käega. Kui kõik jäid vait, hakkas ta heebrea keeles kõnet pidama ja ütles: