¹Na'uli': "Tuama-tuama, ompi' hawe'ea! Pe'epei-ka-kuwo, ku'uli' -kokoi noa' -ku."

¹'Mehed, vennad ja isad, kuulake nüüd, mida ma teile enese kaitseks räägin!'

²Kara'epe-na ntodea Paulus mololita hi rala basa-ra moto, hangkedi' pengkalino-ra. Napokaliliu Paulus lolita-na, na'uli':

²Kui nad kuulsid, et ta peab neile kõnet heebrea keeles, jäid nad veel rahulikumaks. Ja Paulus ütles:

³"Aku' tohe'i, to Yahudi-a. Ngata kaputua-ku, Tarsus hi tana' Kilikia, aga ngkai kakedia' -ku mo'oha' -a hi rehe'i hi Yerusalem. Pai' mosikola lompe' wo'o-a, guru-ku Gamaliel, hadua guru to rabila' lia. Natudui' -a hawe'ea atura to nawai' Musa hi ntu'a-ta owi. Tida mpu'u-a mpotuku' Alata'ala, hewa koi' toi-e ompi'.

³'Mina olen Juuda mees, sündinud Tarsoses Kiliikiamaal ja üles kasvatatud siinsamas linnas, Gamalieli jalgade ees, õpetatud täpselt esiisade Seadust mööda, olles innukas Jumala nõudja, nii nagu teie kõik tänapäeval olete.

⁴Jadi', toe pai' kuhuduwukui wengi mpo'ewa tauna to mpotuku' Tudui' Pue' Yesus. Ria-ra to kupatehi. Wori' -ra to kuhoko' pai' to kutarungku', lompe' tomane lompe' tobine.

⁴Sellisena ma kiusasin surmani taga usuteed, pannes ahelaisse ja toimetades vanglasse nii mehi kui naisi.

⁵Imam Bohe moto pai' hawe'ea pangkeni agama ma'ala mposabii' ka'uma-ku boa'. Apa' hira' toe-mi wengi to mpowai' -a sura kuasa hilou hi ompi' -ompi' -ta to Yahudi hi ngata Damsyik. Patuju-ku hilou hi Damsyik toe, mpohoko' topetuku' Yesus to hi ria, kuhoo' pai' kukeni nculii' tumai bona rahuku'.

⁵Nõnda võivad mu kohta tunnistada ka ülempreester ja vanemad, kelle käest ma sain kirju viimiseks nende vendade kätte Damaskusesse. Ja ma kavatsesin ka sealseid usklikke tuua aheldatult Jeruusalemma, et neid karistataks.

⁶"Hi rala pomako' -ku hilou hi Damsyik toe, ba neo' tebua' -mi eo, neo' rata-makai hi Damsyik. Nto'u toe, muu-mule' mehini ncorobaa baja to mekiroi' ngkai langi', mehini hi ntololikia-ku.

⁶Aga sündis, kui ma olin teel ja lähenesin Damaskusele, et lõuna ajal välgatas äkitselt mu ümber ere valgus taevast.

⁷Kamodungka-kumi hi tana', pai' -a mpo'epe lolita to mpo'uli': `Saulus! Saulus! Napa pai' nubalinai' -a?'

⁷Ma kukkusin maha ja kuulsin üht häält mulle ütlevat: 'Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad?'

⁸"Kupekune' -i: `Ha hema-ko Pue'?' "Na'uli' -ka: `Aku' -mile Yesus to Nazaret, to nubalinai' -e.'

⁸Mina aga vastasin: 'Kes sa oled, isand?' Tema ütles mulle: 'Mina olen Jeesus Naatsaretlane, keda sina taga kiusad!'

⁹Ane doo-doo-kuera, rahilo moto wo'o-rawo to mehini toe, aga uma ra'incai napa to na'uli' -ka.

⁹Minu kaaslased nägid küll valgust, aga nad ei kuulnud tema häält, kes minuga rääkis.

¹⁰"Ngkai ree, ku'uli': `Ane wae, napa to kana kubabehi Pue'?' "Na'uli' Pue': `Memata-moko pai' kaliliu mesua' hi rala ngata. Hi ria-damo mpai' ra'uli' -koko hawe'ea to nahubui-koko Alata'ala bona nubabehi.'

¹⁰Siis ma ütlesin: 'Mis ma pean tegema, Issand?' Issand aga ütles mulle: 'Tõuse püsti, mine Damaskusesse, seal öeldakse sulle kõik, mis sul on määratud teha.'

¹¹Ngkai ree, apa' wero-ama, napakawero to mehini toe-e we'i, ratete' doo-kua-damo rata hi ngata Damsyik.

¹¹Aga kuna ma selle valguse kirkuse tõttu ei näinud, talutasid mu kaaslased mind kättpidi, ja ma jõudsin Damaskusesse.

¹²"Hi Damsyik toe, ria hadua tomane, Ananias hanga' -na. Ananias toei, tau monoa' -i, moroho petuku' -na hi Atura Musa. Hawe'ea to Yahudi to mo'oha' hi Damsyik mpobila' -i.

¹²Aga keegi Hananias, Seaduse järgi vaga mees, kel oli hea tunnistus kõigi sealsete juutide poolt,

¹³Tumai-imi Ananias toei mpokinomo-a, mokore-i hi ncori-ku, pai' na'uli' -ka: `Ompi' -ku Saulus, pehilo nculii' -moko!' Hampinisi mata pehilo mpu'u-ama, pai' kuhilo-imi.

¹³tuli minu juurde. Ta seisatas mu kõrval ja ütles: 'Vend Saul, näe jälle!' Ja selsamal hetkel ma nägin jälle ja vaatasin talle otsa.

¹⁴Ngkai ree, na'uli' wo'o-mi mpo'uli' -ka: `Alata'ala to rapue' ntu'a-ta owi mpelihi-moko, bona nu'inca napa konoa-na. Napelihi-ko bona nuhilo-i Yesus, Batua-na Alata'ala to Monoa', pai' bona nu'epe libu' -na hante tilinga-nu moto.

¹⁴Tema aga ütles: 'Meie isade Jumal on su määranud tunnetama tema tahtmist ja nägema seda Õiget ning kuulma häält tema suust,

¹⁵Iko-mi mpai' to jadi' sabi' -na to mpokarebai hi hawe'ea tauna napa to nuhilo pai' to nu'epe-mi tetu-e.

¹⁵sest sina saad tema tunnistajaks kõigile inimestele selles, mida sa oled näinud ja kuulnud.

¹⁶Wae-pi, napa wo'o-pi to nupopea! Mokore-moko pai' raniu' -moko jadi' topetuku' Yesus. Mekakae-moko hi Pue' Yesus bona na'ampungi jeko' -nu.'

¹⁶Ja mida sa nüüd ootad? Tõuse ja lase ennast ristida ning oma patud ära pesta, appi hüüdes tema nime!'

¹⁷"Jadi', ngkai ree, nculii' -ama tumai hi Yerusalem, pai' bula-ku mosampaya hi Tomi Alata'ala, ria pangila-ku.

¹⁷Aga sündis, et kui ma tagasi pöördusin Jeruusalemma ja pühakojas palvetasin, olin ma nagu endast ära

¹⁸Kuhilo Pue' Yesus mpololitai-a, na'uli' -ka: `Pesahui malai ngkai Yerusalem, apa' uma-ra mpai' mpotarima posabi' -nu mposabi' -ka.'

¹⁸ja nägin teda mulle ütlevat: 'Tõtta ja mine kiiresti Jeruusalemmast ära, sest nad ei võta vastu sinu tunnistust minu kohta.'

¹⁹"Kutompoi' hewa toi: `Pue', ratarima moto mpai'. Apa' ra'inca moto-hana kehi-ku ri'ulu: beiwa-a mesua' hi rala tomi posampayaa, kuhoko' pai' kuweba' hawe'ea tauna to mepangala' hi Iko Pue'.

¹⁹Ja mina ütlesin: 'Issand, nad ise ju teavad, et ma viisin vangi ja peksin sünagoogides neid, kes sinusse usuvad.

²⁰Wae wo'o, hi karapatehi-na sabi' -nu Stefanus, retu wo'o-a-kuwo mpokagoe' karapatehi-na, pai' aku' -mi to mpodongo baju-ra to mpopatehi-i.'

²⁰Ja kui sinu tunnistaja Stefanose verd valati, seisin minagi seal juures ja kiitsin selle heaks ning valvasin nende rõivaid, kes ta hukkasid.'

²¹"Oti toe, na'uli' tena-ka Pue': `Bate hilou-moko, apa' kuhubui-ko mpai' hilou hi ngata to molaa, hi tauna to bela-ra to Yahudi.'"

²¹Ja tema ütles mulle: 'Mine, sest ma läkitan su kaugele paganate sekka!''

²²Rodo oa' -ramo ntodea mpo'epe Paulus mololita. Tapi' kana'uli' -na we'i kahilou-na hi tauna to bela-ra to Yahudi, pejeu' -rami rahuduwukui, ra'uli': "Patehi lau-imi pe'! Uma ntoto-ipi natao tuwu'!"

²²Kuni selle sõnani nad kuulasid teda, siis aga tõstsid oma häält: 'Hukka niisugune ära maa pealt! Ta ei tohi ellu jääda!'

²³Nto'u pejeu' -ra tohe'e, ratene' -mi baju-ra, pai' -ra mpohawu' awu hi lolo raoa, apa' nakeni kagigi nono-ra.

²³Ja kui nad karjusid ja rõivaid seljast kiskusid ning tolmu vastu taevast loopisid,

²⁴Toe pai' kapala' tantara mpohubui tantara-na ngkeni Paulus kaliliu hilou hi tomi tantara, bona hi ria-damo mpai' raweba' pai' rapompekunei' bona ra'inca napa pai' moroe rahi-ra to Yahudi mpolibui' -i.

²⁴käskis ülempealik Pauluse viia kindlusse ning ütles, et teda tuleb piitsa varal üle kuulata; sest ta tahtis teada, mispärast nad tema peale nõnda karjusid.

²⁵Rata hi ria, rataka' -imi Paulus hi tuha' bona raweba'. Toe pai' na'uli' mpo'uli' -ki tadulako to hi ncori-na: "Ha ma'ala moto-hawo raweba' hadua warga negara Roma, ane ko'ia rapohurai kara-kara-nae?"

²⁵Aga kui nad olid tema rihmutamiseks kinni sidunud, ütles Paulus pealikule, kes seal juures seisis: 'Kas teie tohite Rooma kodanikku piitsaga peksta ja pealegi ilma kohtuotsuseta?'

²⁶Mpo'epe toe we'i, kahilou-nami tadulako toei hi kapala' -na pai' na'uli': "Napa to tababehi, Kapala'? Apa' to Roma-i-hana."

²⁶Kui pealik seda kuulis, läks ta ja teatas ülempealikule: 'Vaata ette, mida sa teed! See inimene on ju Rooma kodanik.'

²⁷Oti toe, kapala' tantara hilou hi Paulus pai' mpekune' -i: "Uli' -ka, ba makono mpu'u-ko warga negara Poparenta Roma?" Na'uli' Paulus: "Makono mpu'u-di."

²⁷Siis tuli ülempealik Pauluse juurde ning küsis: 'Ütle mulle, kas sa oled Rooma kodanik?' Tema ütles: 'Olen küll.'

²⁸Na'uli' kapala': "Wori' -hana pobayari-ku bona mesua' -a warga negara Roma." Na'uli' Paulus: "Ane aku', ngkai kaputu-kumi-kuna warga negara Roma-a."

²⁸Ülempealik vastas: 'Mina olen endale Rooma kodakondsuse hankinud suure raha eest.' Paulus aga ütles: 'Ent mina olen sellesse sündinud.'

²⁹Ngkai ree, ngkala'ura-ramo tantara to doko' mpoparesa' Paulus, pai' me'eka' wo'o-imi-hawo kapala' tantara toei. Apa' napehubui-hana we'i mpohoo' Paulus, ntaa' warga negara Roma-idi.

²⁹Siis jätsid ülekuulajad ta kohe rahule. Ülempealik lõi aga kartma, kui ta sai teada, et Paulus on Rooma kodanik ja et ta oli tema ahelaisse pannud.

³⁰Kapala' tantara toei we'i doko' mpo'inca ba napa mpu'u sala' Paulus pai' -i rapakilu to Yahudi-e. Toe pai' kamepulo-na, nakio' hawe'ea imam pangkeni pai' pangkeni agama Yahudi ntani' -na bona moromu. Oti toe, nabahaka-imi Paulus ngkai tarungku' pai' nakeni-i hilou mponyanyo-ra.

³⁰Aga teisel päeval, soovides selgemalt teada saada, milles juudid Paulust süüdistavad, päästis ülempealik ta ahelatest valla ja käskis ülempreestreid ja kogu Suurkohtu kokku tulla ning viis Pauluse nende ette.