¹Karata-na Paulus hi porumpua toe, nanaa hawe'ea topohura toera, na'uli' -raka: "Ompi' -ompi' -ku! Moroli' mpontolumanu' nono-ku! Duu' hi eo tohe'i, kupenonoi uma ria sala' -ku hi poncilo Alata'ala."

¹Paulus vaatas aga ainiti Suurkohtu poole ja ütles: 'Mehed-vennad, mina olen Jumala ees elanud tänini igati puhta südametunnistusega.'

²Nto'u-na Paulus mololita hewa toe, Imam Bohe Ananias mpohubui tauna to hi ncori Paulus mpohopo' -i.

²Aga ülempreester Hananias käskis lähedalseisjaid lüüa talle vastu suud.

³Hampetompoi' Paulus: "Harala nahopo' Alata'ala wo'o-ko-kowo mpai', iko to lompe' hi mali-na-wadi-ko! Mohura-ko retu mai, doko' mpobotuhi kara-kara-ku ntuku' Atura Musa, bo iko moto ntiboki Atura Musa toe, apa' nupehubui rahopo' -a."

³Siis Paulus ütles temale: 'Küll Jumal lööb ka sind, sa lubjatud sein! Sina istud siin, et mõista minu üle kohut Seaduse järgi, ise aga käsid vastu Seadust mind lüüa?'

⁴Ngkai ree, tauna to ncori Paulus mpo'uli' -ki: "Daho' rahi-ko-kona mpolibui' Imam Bohe to napelihi Alata'ala hewa tetu!"

⁴Lähedalseisjad aga ütlesid: 'Kas sa häbistad Jumala ülempreestrit?'

⁵Na'uli' Paulus: "Uma-kuwo ku'incai kahi'a-na Imam Bohe-e. Hiaa' ria mpu'u-di to te'uki' hi rala Buku Tomoroli' to mpo'uli': `Neo' ralibui' hapa' pangkeni ngata-ta.'"

⁵Siis lausus Paulus: 'Ma ei teadnud, vennad, et ta on ülempreester; on ju kirjutatud: 'Sa ei tohi oma rahva ülemast rääkida halvasti.''

⁶Na'inca-hawo Paulus, topohura toera, ria-ra to mpotuku' tudui' to Saduki, ria wo'o-ra to mpotuku' tudui' to Parisi. Toe pai' napesukui mpololitai-ra omea, na'uli': "Ompi' -ompi'! Aku' toi-le to Parisi-a, pai' muli to Parisi wo'o-a. Pai' -a tumai rapohurai tohe'i-e, apa' kuparasaya-kuna, tauna to mate bate tuwu' nculii'."

⁶Kuna Paulus teadis, et osa neist oli sadusere ja teine osa varisere, siis ta hüüdis Suurkohtus: 'Mehed-vennad, mina olen variser, variseri poeg. Minu üle mõistetakse kohut lootuse ja surnute ülestõusmise pärast!'

⁷Kara'epe-na toe, momehono' -ramo to Parisi pai' to Saduki, alaa-na uma-rapa hintuwu'.

⁷Aga niipea kui ta seda oli öelnud, tõusis variseride ja saduseride vahel tüli ja koosolek jagunes kaheks.

⁸Apa' ntuku' to Saduki, tauna to mate uma tuwu' nculii', pai' uma ria kao' manusia' to tuwu' liu-liu, pai' uma ria mala'eka. Tapi' to Parisi-rana, raparasaya hawe'ea toe.

⁸Sest saduserid ütlevad, et ülestõusmist ja ingleid ja vaime ei olevatki, variserid tunnistavad aga neid kõiki.

⁹Ka'omea-na, moe' -mi pomehono' -ra. Ria ba hangkuja dua guru agama to tono' hi to Parisi mokore pai' mehono', ra'uli': "Uma ria sala' -na tau tohe'ii. Meka' ba lue' ria mpu'u-di mala'eka ba rate mpololitai-i."

⁹Siis tekkis suur lärm, ja mõned kirjatundjad variseride poolelt tõusid ja vaidlesid ägedalt ning ütlesid: 'Meie ei leia midagi paha selles inimeses. Võib-olla ongi vaim või ingel temaga rääkinud.'

¹⁰Ngkai ree, kaboo-bohea lau-mi pomehono' -ra, alaa-na koro' -imi kapala' tantara, nee-neo' mpai' Paulus rapomerentai lau-imi. Nahubui-mi tantara-na hilou mpo'ala' Paulus, pai' -i rakeni nculii' hilou hi tomi tantara.

¹⁰Aga kui tüli läks suureks, kartis ülempealik, et nad Pauluse lõhki rebivad, ja käskis sõjaväel alla minna, et Paulus nende keskelt ära võtta ja kindlusse viia.

¹¹Bengi karomengia-na Paulus hi tomi tantara toe, muu-mule' mokore-imi Pue' Yesus hi ncori-na, na'uli' -ki: "Pakaroho nono-nu. Oti-mi nuposabi' -ka hi Yerusalem rei, pai' bate nuposabi' wo'o-ka mpai' hi ngata Roma."

¹¹Aga järgmisel ööl seisis Issand ta juures ning ütles: 'Ole julge! Nagu sa minust oled tunnistanud Jeruusalemmas, nõnda pead sa tunnistama ka Roomas!'

¹²Kamepulo-na, ba hangkuja dua to Yahudi mohawa' mpopatehi Paulus. Mosumpa-ra, ra'uli': "Uma-kai ulu ngkoni' ba nginu ane da koo-ko'ia kipatehi-i!"

¹²Kui nüüd valgeks läks, heitsid juudid salanõusse ja vandusid vastastikku, et nad ei söö ega joo, enne kui nad Pauluse on tapnud.

¹³Kadea-ra to mosumpa toera, labi opo' mpulu'.

¹³Neid, kes selle vandeseltsi olid loonud, oli rohkem kui nelikümmend meest.

¹⁴Jadi', hilou-ramo to mosumpa toera hi imam pangkeni pai' pangkeni to Yahudi ntani' -na, ra'uli': "Mojanci mpu'u-kai hante mosumpa, uma-kai ulu ngkoni' napa-napa ane ko'ia kipatehi-i Paulus.

¹⁴Need läksid nüüd ülempreestrite ja vanemate juurde ja ütlesid: 'Me oleme needes vandunud, et me ei söö, enne kui me Pauluse oleme tapnud.

¹⁵Wae-pi, kiperapi' hi tuama-tuama hante topohura agama bona nipakatu sura hilou hi kapala' tantara to Roma, mperapi' bona Paulus rakeni nculii' mponyanyo-koi, ntani' raparesa' tena kara-kara-na. Ntaa' kilede-idi pai' kipatehi hi lengko ohea-e!"

¹⁵Andke teie siis koos Suurkohtuga ülempealikule ametlik avaldus, et ta tooks Pauluse teie ette, nagu tahaksite tema kohta täpsemalt teada saada. Meie aga oleme valmis teda hukkama, enne kui ta teieni jõuab.'

¹⁶Jadi', hawa' -ra toe na'epe pino'ana' -na Paulus. Kahilou-nami hi tomi tantara mparata patuju-ra toe hi Paulus.

¹⁶Pauluse õepoeg sai varitsemisnõust kuulda, läks alla ja tuli kindlusse ning teatas seda Paulusele.

¹⁷Ngkai ree, Paulus mpokio' hadua tadulako pai' na'uli' -ki: "Po'ema' ana' toii hilou hi kapala'. Ria anu naparata."

¹⁷Paulus kutsus siis ühe pealiku enese juurde ja ütles: 'Vii see nooruk ülempealiku ette, sest tal on midagi temale teatada!'

¹⁸Napo'ema' mpu'u-imi hilou hi kapala' pai' na'uli': "Paulus, to ratarungku' toei ria, merapi' bona kukeni-i ana' toii tumai hi Kapala'. Ria anu naparata-koko."

¹⁸See võttis siis noormehe, viis ülempealiku ette ja ütles: 'Vang Paulus kutsus mu enese juurde ja palus tuua selle poisi sinu ette, sest tal on midagi sulle rääkida.'

¹⁹Jadi', kapala' tantara toei mpokamu pale-na ana' toei, pai' natete' -i hilou bona hira' rodua-wadi, pai' napekune' -i: "Napa to doko' nu'uli' -ka, uto'?"

¹⁹Ülempealik aga võttis noormehe käest kinni, viis ta kõrvale ja küsis temalt nelja silma all: 'Mis sul on mulle teatada?'

²⁰Na'uli' ana' toei: "Ria-ra to Yahudi to mohawa', merapi' hi Kapala' bona mepulo mpai' uma' -ku rakeni hi poromua topohura, ntani' ra'uli' raparesa' tena kara-kara-na.

²⁰Tema ütles: 'Juudid on leppinud kokku sind paluda, et sa homme tooksid Pauluse Suurkohtu ette, nagu tahaks see tema kohta midagi täpsemalt järele pärida.

²¹Neo' ratuku' pomperapia' -ra! Apa' ria-ra labi opo' mpulu' to mengkawuni hi ohea doko' mpo'inawu-i. Mojanci-ra hante mosumpa bona uma-ra ulu ngkoni' ba nginu ane da koo-ko'ia-i rapatehi. Toe lou, rodo-ramo mpopea woli' lolita ngkai Kapala' -damo."

²¹Aga sina ära usu neid, sest teda varitsevad nende seast enam kui nelikümmend meest, kes on vastastikku vandunud, et nad ei söö ega joo, enne kui nad on tema hukanud. Nad on juba valmis, oodates vaid sinu nõusolekut.'

²²Na'uli' kapala' tantara toei: "Neo' nu'uli' hi hema-hema kanulohu-namaka patuju-ra tetu-e." Oti toe, pai' nahubui-imi nculii'.

²²Siis laskis ülempealik poisi minema, keelates teda: 'Ära räägi kellelegi, et sa seda mulle teada andsid.'

²⁴Oti toe, kapala' tantara toei mpokio' rodua tadulako-na, pai' na'uli' -raka: "Porodo ro'atu tantara biasa, pai' pitu mpulu' tantara to mojara', pai' ro'atu wo'o tantara to moponcii'. Porodo wo'o jara' to nahawi' Paulus. Jaa sio bengi toe mpai' lau, me'ongko' -mokoi hilou hi Kaisarea, keni-i Paulus hilou hi Gubernur Feliks. Pai' jaga lompe' -i bona uma-i moapa hi ohea."

²³Ja ta kutsus enese juurde kaks pealikut ning ütles: 'Pange valmis kakssada sõdurit, seitsekümmend ratsanikku ja kakssada piigimeest Kaisareasse minekuks kolmandal öötunnil.

²⁵Oti toe, kapala' tantara mpo'uki' sura hilou hi gubernur, moni-na hewa toi:

²⁴Ja varuge ratsaloomi, et ühe selga panna Paulus ja ta tervelt maavalitseja Feeliksi ette viia.'

²⁶"Hi Gubernur Feliks to rabila'. Wori' tabe ngkai aku', Klaudius Lisias!

²⁵Ta kirjutas ka sellise sisuga kirja:

²⁷Dohe sura toi, kupakatu hi Tuama hadua tauna to rahanga' Paulus. Paulus toii, rahoko' -i to Yahudi wengi, pai' neo' rapatehi lia-imi. Tapi' ku'epe Katoroma-nai. Toe pai' hilou-ama hante tantara-ku mpe'agoi-i ngkai laintongo' -ra.

²⁶'Klaudius Lüüsias tervitab üliaulist maavalitsejat Feeliksit!

²⁸Apa' doko' ku'inca napa to rapakilu-ki, toe pai' kukeni-i hilou hi topohura to Yahudi bona raparesa'.

²⁷Selle mehe olid juudid kinni võtnud ja teda oldi hukkamas, kui ma tulin väesalgaga vahele ja kiskusin ta nende käest ära, olles teada saanud, et ta on Rooma kodanik.

²⁹Raparesa' -i toe, uma-hawo ria sala' -na to masipato' rapatehi ba ratarungku' -ki. Pangadua' -ra toe, ngkai ada agama-ra moto-wadi.

²⁸Tahtes aru saada, mis põhjusel nad tema peale kaebavad, viisin ma ta Suurkohtu ette.

³⁰Oti toe, ku'epe karia-na patuju dada'a to Yahudi hi hi'a. Toe pai' kupopekeni-i tilou hi Tuama Gubernur. Pai' ku'uli' -raka bali' -na hi rei, kana tilou-ra hi Gubernur ane doko' rapakilu-i. Hudu rei."

²⁹Siis ma leidsin, et tema peale kaevatakse nende Seaduse vaidlusküsimustes, aga ei olnud mingit kaebust, mis oleks väärinud surma või vangistust.

³¹Ngkai ree, ka'oti-na na'uki' sura toe, nahubui tantara-na mpokeni-i Paulus hilou hi Gubernur. Hi bengi toe rakeni-i hilou hi ngata Antipatris.

³⁰Et aga mulle kanti ette salasepitsusest selle mehe vastu, siis ma saadan ta otsekohe sinu juurde ning käsin ka süüdistajatel sinu ees öelda, mis neil on tema vastu.'

³²Kamepulo-na tantara to mako' witi' nculii' hilou hi tomi tantara. Tantara to mojara' -damo mpokeni Paulus kaliliu hilou hi Kaisarea.

³¹Selle käsu kohaselt võtsid sõdurid siis Pauluse ja viisid ta öö varjul Antipatrisesse.

³³Karata-ra hi Kaisarea, ratonu-miki Gubernur sura to ngkai kapala' -ra, pai' Paulus wo'o ratonu hi kuasa Gubernur.

³²Järgmisel päeval pöördusid nad tagasi kindlusse, lastes ratsanikel temaga edasi minna.

³⁴Ka'oti-na Gubernur mpobasa sura toe, napekune' -i Paulus: "Hiapa ngata kaputua-nu?" Natompoi' Paulus: "Hi tana' Kilikia." Kana'inca-na Gubernur toe,

³³Need tulid Kaisareasse, andsid kirja maavalitseja kätte ja viisid ka Pauluse tema ette.

³⁵na'uli' -mi: "Wae. Kuparesa' moto kara-kara-nu ane rata-ra-damo mpai' bali' -nu." Oti toe, nahubui tantara-na mpojaga Paulus hi rala tomi bohe to nawangu Magau' Herodes owi.

³⁴Kui siis maavalitseja oli kirja läbi lugenud ja pärinud, mis maakonnast ta on, ning saanud teada, et Kiliikiast,

³⁵ütles ta: 'Ma kuulan su üle, kui ka sinu süüdistajad pärale jõuavad.' Ja ta käskis teda valvata Heroodese peavahis.