¹Lako' tolu eo-i Festus moparenta hi propinsi toe, me'ongko' -imi ngkai ngata Kaisarea hilou hi Yerusalem.

¹Kui nüüd Festus oli astunud maavalitsejaametisse, läks ta kolme päeva pärast Kaisareast Jeruusalemma.

²Karata-na hi ria, imam pangkeni pai' pangkeni to Yahudi ntani' -na mpohirua' -ki, pai' ra'uli' -ki pangadua' -ra to rapangadu' -ki Paulus.

²Ülempreestrid ja juutide peamehed esitasid talle ametliku avalduse Pauluse vastu ja palusid temalt

³Merapi' -ra hi Festus bona hante kalompe' nono-na nahubui tauna mpokeni Paulus tumai hi Yerusalem. Ntaa' we'i, patuju-ra doko' mpolede Paulus pai' mpopatehi-i hi lengko ohea.

³seda vastutulekut, et ta laseks Pauluse saata Jeruusalemma, korraldades ise varitsust tema hukkamiseks teel.

⁴Aga natompoi' Festus: "Ane Paulus, ratarungku' hi Kaisarea-i-hana. Pai' aku' uma-apa mahae hilou nculii' hi ria.

⁴Aga Festus vastas, et Paulust peetakse vangis Kaisareas, ning temagi läheb varsti sinna.

⁵Agina hema-koi topololita hilou dohe-ku hi Kaisarea, bona hi ria-damo mpai' kupe'epei pangadua' -ni, ane ria mpu'u-ki kasalaa' -na."

⁵'Kes nüüd teie seast on mõjukad,' ütles ta, 'need tulgu koos minuga alla, et teda süüdistada, kui selles mehes on midagi lubamatut.'

⁶Kira-kira nte walu mengi ba hampulu' bengi-i Festus hi Yerusalem, nculii' -imi hilou hi Kaisarea. Rata mpu'u-ramo hi Kaisarea, kamepulo-na narumpu-ramo omea topohura, pai' napahawa' tauna mpokeni Paulus tumai hi porumpua-ra.

⁶Kui siis Festus kõige rohkem kaheksa või kümme päeva nende juures oli viibinud, läks ta Kaisareasse. Teisel päeval istus ta kohtujärjele ning käskis Pauluse ette tuua.

⁷Karata-na Paulus, to Yahudi to tumai ngkai Yerusalem mokore mpotipuhi-i, pai' ra'uli' pangadua' -ra. Wori' nyala kasalaa' to dada'a to rapangadu' -ki, tapi' uma ria kanoo-noaa' -na pangadua' -ra toe.

⁷Kui nüüd Paulus kohale jõudis, asusid tema ümber Jeruusalemmast tulnud juudid ja tõstsid ta peale raskeid kaebusi, mida nad ei suutnud tõestada,

⁸Paulus mpobaro lolita-ra, na'uli': "Uma-kuna ria hangkedia' sala' to kubabehi! Uma-a ria ntiboki atura to Yahudi, ba mpobaboi' Tomi Alata'ala, ba ncapuaka magau' hi Roma!"

⁸sest Paulus kaitses ennast: 'Ma ei ole patustanud ei juutide Seaduse ega pühakoja ega keisri vastu.'

⁹Apa' Festus doko' ngala' nono to Yahudi, toe pai' na'uli' mpo'uli' -ki Paulus: "Dota-ko hilou hi Yerusalem, bona hi ria-damo mpai' kupohurai kara-kara-nu?"

⁹Festus aga, soovides olla juutidele meelepärane, vastas Paulusele: 'Kas sa ei tahaks minna üles Jeruusalemma ja lasta mul seal sinu üle kohut mõista neis asjus?'

¹⁰Na'uli' Paulus: "Tuama Gubernur! Toi-e, bula-ku mokore hi rehe'i hi kantoro' Gubernur, apa' Gubernur to jadi' wakele' Kaisar, magau' -ta hi Roma. Pai' bate topoparenta to Roma to natao mpobotuhi kara-kara-ku. Nu'inca moto ka'uma-na ria sala' -ku hi to Yahudi.

¹⁰Paulus ütles: 'Mina seisan keisri kohtujärje ees, kus mu üle peab kohut mõistetama. Juutidele ei ole ma teinud mingit ülekohut, nagu sa ka ise hästi tead.

¹¹Ane rapa' -na ria lau-ama mpotiboki atura mpobabehi to kasipato' -na rapatehi-ka, uma kuhuna rapatehi. Aga ane uma makono pangadua' -ra to Yahudi, uma ria haduaa to ma'ala mpotonu-a hi rala pale-ra. Mpopebua' -a kara-kara-ku hi Kaisar!"

¹¹Kui mul ei ole õigus ja ma olen teinud midagi surma väärivat, siis ma ei tõrgu suremast. Kui aga selle taga, milles need mind süüdistavad, ei ole midagi, siis ei või mind keegi nende kätte anda. Mina nõuan keisri kohut!'

¹²Mpo'epe toe, Festus mololita hante hingka topohura-na. Oti toe, na'uli' mpo'uli' -ki Paulus: "Bo merapi' -ko mpobua' kara-kara-nu hi pobotuhia Kaisar, wae-pi bate hilou moto-ko hi ngata Roma mpohirua' -ki Kaisar."

¹²Siis Festus, rääkinud läbi oma nõunikega, vastas: 'Keisri kohut oled sa nõudnud, keisri ette sa lähed!'

¹³Uma mahae ngkai ree, Magau' Agripa hante Bernike, hilou hi ngata Kaisarea mpotabe Festus ngkai kara'ongko' -na jadi' gubernur.

¹³Aga mõni päev hiljem saabusid Kaisareasse kuningas Agrippa ja Berenike Festust tervitama.

¹⁴Ba hangkuja mengi-ramo hi Kaisarea, Festus mpololita kara-kara Paulus hi Magau' Agripa, na'uli': "Ria hi rehe'i hadua tauna to ratarungku' nto'u poparenta-na Feliks.

¹⁴Kui nad olid juba mitu päeva seal viibinud, jutustas Festus kuningale Pauluse lugu: 'Feeliks on jätnud vangi ühe mehe,

¹⁵Nto'u-ku ria hi Yerusalem wengi, imam pangkeni pai' totu'a to Yahudi ntani' -na mpo'uli' pangadua' -ra to rapangadu' -ki, pai' raperapi' bona kuhuku' -i.

¹⁵kelle vastu mu Jeruusalemmas oleku ajal juudi ülempreestrid ja vanemad esitasid ametliku avalduse ja palusid tema surmamõistmist.

¹⁶Kutompoi' -ra: ntuku' atura to Roma, tauna to rapakilu uma ma'ala hangaa ratonu hi bali' -na ane ko'ia-i rapopohirua' hante bali' -na, pai' ko'ia-i rapalogai mpo'uli' noa' -na.

¹⁶Ma vastasin neile, et roomlastel ei ole kombeks ühtegi inimest anda hukkamiseks, enne kui süüdistatav saab võimaluse seista silm silma vastu süüdistajatega ja kosta enda eest kaebuse vastu.

¹⁷Ngkai ree, ba hangkuja dua pangkeni to Yahudi tumai dohe-ku ngkai Yerusalem. Karata-kai hi rehe'i, uma leba' kupopea mahae. Kamepulo-na, ncaliu kupahawa' tauna mpokeni Paulus tumai, pai' kupohurai kara-kara-na.

¹⁷Kui nad siis siia tulid, istusin ma viivitamata järgmisel päeval kohtujärjele ning käskisin mehe ette tuua.

¹⁸Hawe'ea topepakilu toera mpo'uli' pangadua' -ra. Ku'uli' -kuna, ba ria gau' -na to dada'a lia to rapakilu-ki. Ntaa' to rapakilu-ki toe, bela-hawo gau' to dada'a.

¹⁸Aga süüdistajad, kes seisid ta ümber, ei suutnud tema vastu esitada ühtki süüdistust niisugustes kuritegudes, nagu mina oletasin,

¹⁹To kurua' -na, muntu' posisalaa-ra hi agama-ra moto-rawo. Momehono' wo'o-ra mpomehonoi' hadua tauna to rahanga' Yesus. Yesus toei, mate-imi, tapi' Paulus mpo'uli' tuwu' nculii' -i.

¹⁹vaid neil oli temaga mõningaid vaidlusküsimusi nende oma usuviisi suhtes ja kellegi surnud Jeesuse suhtes, kelle Paulus väitis elavat.

²⁰Jadi', ingu' -a-kuwo mpobotuhi kara-kara toe. Toe pai' kupekune' -i Paulus, ku'uli' -ki: `Dota-ko hilou hi Yerusalem, bona hi ria-damo mpai' rapohurai kara-kara-nu?'

²⁰Olles aga nõutuses nende vaidluste asjus, küsisin ma, kas ta ei tahaks minna Jeruusalemma ja seal lasta kohut mõista enese üle neis asjus.

²¹Tapi' naperapi' bona kara-kara-na rabua' hi Kaisar. Pai' naperapi' wo'o bona rajaga-i duu' kara-kara-na rabua' hi Kaisar. Toe-die pai' kupelele' moto-i ratarungku' duu' -na ria loga-ku mpopakatu-i hilou hi Kaisar."

²¹Aga kui Paulus nõudis, et teda kinni peetaks Tema Majesteedile otsustamise jätmiseks, siis ma käskisingi teda kinni pidada, kuni ma võin ta saata keisri juurde.'

²²Ngkai ree, na'uli' Magau' Agripa mpo'uli' -ki Festus: "Bo doko' wo'o-a-kuwo mpo'epe lolita-na." Na'uli' Festus: "Mepulo-damo mpai' ta'epe-i."

²²Siis ütles Agrippa Festusele: 'Minagi tahaksin seda inimest kuulda.' Festus lausus: 'Sa saad teda kuulda juba homme.'

²³Kamepulo-na, tumai mpu'u-ramo Agripa pai' Bernike, pai' -ra rapotomu hante wori' nyala pebila'. Mesua' -ramo hi rala tomi poromua hante tadulako tantara pai' totu'a ngata. Festus mpopahawa' bona Paulus rakeni hi poromua-ra.

²³Järgmisel päeval tulid Agrippa ja Berenike suure toredusega ja astusid kohtusaali koos ülempealikute ja linna eriti tähtsate meestega. Siis toodi Festuse käsul Paulus

²⁴Ngkai ree, natepu'u-mi Festus mololita, na'uli': "Magau' Agripa pai' tuama-tuama omea to morumpu hi rehe'i! Tau tohe'ii rapangadu' hawe'ea to Yahudi, lompe' hi Yerusalem lompe' hi rehe'i. Rajojo merapi' hi aku' bona rapasangkani lau-imi.

²⁴ja Festus lausus: 'Kuningas Agrippa ja kõik mehed, kes te meiega siin olete! Te näete siin seda, kelle pärast terve juutide kogukond on mulle peale käinud Jeruusalemmas ja siin, karjudes, et ta ei tohi enam ellu jääda.

²⁵Hiaa' aku', uma-kuwo ria kuruai' ba sala' napa to nababehi to natao rahuku' mate-ki. Hiaa' oti toe wo'o, merapi' -i bona kara-kara-na rabua' hi Kaisar. Toe wo'o-mi-kuwo pai' kupomonoa' -mi mpopakatu-i hilou hi Kaisar.

²⁵Mina aga leidsin, et ta pole teinud midagi surma väärivat. Et ta aga ise nõudis Tema Majesteedi kohut, siis ma otsustasin ta sinna saata.

²⁶Aga ko'ia-kuwo ria kanoaa' -na to natao ku'uki' hi rala sura-ku to hilou hi Kaisar. Jadi', toe pai' hewa toe lau, kukeni-i tumai hi rehe'i, hangkedia' -nami hi Magau' Agripa to kubila'. Patuju-ku, ane hudu-pi pomparesa' -ta tohe'i, ria-mi to ma'ala ku'uki'.

²⁶Kuna mul ei ole midagi kindlat tema kohta isandale kirjutada, seepärast ma olen toonud ta teie ette ja eriti sinu ette, kuningas Agrippa, et mul pärast juurdlust oleks midagi kirjutada.

²⁷Apa' ku'uli', uma-hawo ohea-na mpopakatu tauna hilou hi pobotuhia Kaisar ane uma rapakanoto sala' to rapakilu-ki."

²⁷Sest mulle näib mõttetuna lähetada vangi ilma tema kohta käivaid süüdistusi osutamata.'